3-09-2523/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Määruse tegemise aeg ja koht

10. november 2009. a, Jõhvi Haldusasja number 3-09-2523

Haldusasi R.B kaebus Viru Vangla ametniku suhtes kriminaalmenetluse algatamiseks, seoses kaebajale maali mittetagastamisega. Menetlustoiming Kaebuse tagastamine Resolutsioon Tagastada kaebus HKMS § 11 lõike 4 alusel. Sekretäril saata määrus kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest (HKMS § 11 lg 8).

KOHTU PÕHJENDUSED

R.B esitas 5.novembril 2009.a Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla ametniku tegevuse peale. Kaebuse esitaja palub algatada Viru Vangla ametnike vastu kriminaalmenetlus seoses kaebajale maali mittetagastamisega. Halduskohtumenetluse seadustiku § 11 lg 1 p 2 kohaselt kontrollib kohus asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise staadiumis, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse. Halduskohtu pädevus on määratletud HKMS §-s 3, mille kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, seadusega sätestatud juhtudel haldustoiminguks loa andmine ning seadusega halduskohtu pädevusse antud muude asjade lahendamine. Sama sätte lõike 2 kohaselt ei kuulu halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Selliseks korraks on näiteks kriminaalmenetlus, mis on reguleeritud Kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS). Käesoleval juhul on taotletud kohtult kriminaalmenetluse algatamist seoses kaebajale maali mittetagastamisega. Vastavalt KrMS § 193 lõikele 1 alustab kriminaalmenetlust uurimisasutus või prokuratuur esimese uurimisvõi muu menetlustoiminguga, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad KrMS § 199 lõikes 1 sätestatud asjaolud. Tulenevalt KrMS § 194 lõikest 1 on kriminaalmenetluse ajend kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave. KrMS § 195 lõike 1 kohaselt esitatakse kuriteoteade uurimisasutusele või prokuratuurile suuliselt või kirjalikult. Eeltoodust nähtuvalt puudub halduskohtul esitatud taotluse lahendamiseks pädevus.

3-09-2523

HkMS § 11 lg 4 kohaselt tagastab kohus määrusega kaebuse, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral, kuhu tuleb pöörduda. Vastavalt KrMS § 31 lõikele 1 on uurimisasutused oma pädevuse piires Politseiamet, Keskkriminaalpolitsei, Kaitsepolitseiamet, Maksuja Tolliamet, Piirivalveamet, Konkurentsiamet ja Sõjaväepolitsei. Sama sätte teise lause kohaselt täidavad loetletud asutused uurimisasutuse ülesandeid vahetult või nende hallatavate või kohalike asutuste kaudu. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. juuli 2007. a määruse nr 193 „Politseiameti ja tema hallatavate asutuste ning Kaitsepolitseiameti vaheline uurimisalluvus“ §-le 1 toimetavad kriminaalasja kohtueelset menetlust KrMS § 212 lõikes 2 sätestamata kuritegudes Politseiamet ja tema hallatavate asutustena Keskkriminaalpolitsei ja politseiprefektuur, kui käesoleva määruse §-s 2 ei ole sätestatud teisiti. Tulenevalt siseministri 24. novembri 2003. a määruse nr 106 „Ida Politseiprefektuuri põhimäärus“ (Põhimäärus) § 1 lõikest 1 on Ida Politseiprefektuur Politseiameti kohalik täidesaatva riigivõimu volitusi omav asutus, kes täidab talle seadusega ja seaduse alusel antud õigusaktidega pandud ülesandeid, teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud ulatuses ja korras. Põhimääruse § 4 lõike 2 kohaselt on politseiprefektuuri tööpiirkond Lääne-Viru ja Ida-Viru maakond. Seega on kaebuse esitajal õigus pöörduda taotlusega kriminaalmenetluse alustamiseks Ida Politseiprefektuuri poole. Tulenevalt HKMS § 84 lg 4 tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale. Kuivõrd kaebuselt riigilõivu tasutud ei ole, siis ei tõusetu ka selle tagastamise küsimust.

Ülle Polluks kohtunik