Legislator Case Law & Legislation
2-09-24745/13 AI generated

2-09-24745/13 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

Case Number 2-09-24745/13
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

27.05.2009.a. esitas V.M maakohtule hagi A.M vastu lapse elukoha määramiseks ja lapse elatusraha nõudes. 27.06.2009.a. täpsustatud hagiavalduse kohaselt hageja V M abiellus kostja A Mga 29.10.2005 ning nende abielu registreeriti Saare Maavalitsuse perekonnaseisu osakonnas. Poolte abielust sündis a tütar E M (i.k. ). Kostja lahkus hageja juurest 2007. aastal ja ei ole sellest ajast sisuliselt tütre kasvatamises osalenud ega andnud vahendeid tütre ülalpidamiseks. Hagejale ei ole teada kostja täpne eluvõi asukoht. Viimati külastas kostja hagejat ja oma tütart 2008.a märtsikuus.

Legislator headnote

AI generated

2-09-24745/13 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja: Välja mõista A Mlt V M kasuks 2500 krooni so pool hagiavalduse esitamisel hageja poolt lahutuse nõudelt tasutud 5000 kroonisest riigilõivust.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 6.november 2009.a. Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-24745 Tsiviilasi

Tsiviilasja hind maakohtus V M hagi A M vastu abielu lahutamiseks, lapse elukoha määramiseks ja lapsele elatise nõudes

23 685.75 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungil osalesid Hageja V M ( ) Kostja A M ( Eestkosteasutuse Kuressaare Linnavalitsuse esindaja Helle Kahm Tõlk Tatjana Truuväärt Kohtuistungi toimumise aeg 3.november 2009.a. RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Lahutada V M ja A M abielu, mis on sõlmitud 29.10. 2005.a. Saare Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas, mille kohta on koostatud abieluakt nr 91.

3. Peale abielulahutust jätta V M’le abiellumisel võetud perekonnanimi “M”.

4. Määrata poolte ühise lapse E M elukohaks ema V M elukoht.

5. Välja mõista A M’lt V M kasuks elatis alates elatisenõude esitamisest s.o. 27.maist 2009.a. tütar E M ( ülalpidamiseks elatis 2631.75 krooni kuus kuni tütre täisealiseks saamiseni ., kusjuures igakuine elatusraha kuus ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Elatise väljamõistmise osas kuulub käeolev otsus viivitamata täitmisele.

Jõustunud kohtuotsuse ärakiri saata päeva jooksul abielu registreerinud perekonnaseisuametile.

Kohtukulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

1. Välja mõista A Mlt V M kasuks 2500 krooni so pool hagiavalduse esitamisel hageja poolt lahutuse nõudelt tasutud 5000 kroonisest riigilõivust.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS

1. 27.05.2009.a. esitas V.M maakohtule hagi A.M vastu lapse elukoha määramiseks ja lapse elatusraha nõudes. 27.06.2009.a. täpsustatud hagiavalduse kohaselt hageja V M abiellus kostja A Mga 29.10.2005 ning nende abielu registreeriti Saare Maavalitsuse perekonnaseisu osakonnas. Poolte abielust sündis a tütar E M (i.k. ). Kostja lahkus hageja juurest 2007. aastal ja ei ole sellest ajast sisuliselt tütre kasvatamises osalenud ega andnud vahendeid tütre ülalpidamiseks. Hagejale ei ole teada kostja täpne eluvõi asukoht. Viimati külastas kostja hagejat ja oma tütart 2008.a märtsikuus.

Kontrollimata andmeil elab kostja hagiavalduses märgitud oletataval aadressil uue elukaaslasega. Esialgses hagiavalduses taotles hageja kostjalt lapse elatusrahana 3539.25 krooni kuus, millise summa moodustasid hageja tegelikud kulutused lapse ülalpidamiseks. Samas hageja ei suuda esitada tõendeid nimetatud kulutuste kohta põhjusel, et ei ole säilitanud kuludokumente. Seetõttu vähendab hageja oma esialgset nõuet ja soovib, et kohus mõistaks kostjalt välja seadusega minimaalselt ettenähtud hüvitise. Peale kostja lahkumist hageja juurest on hagejale teatavaks saanud, et kostja on mitmel korral võetud kriminaalvastutusele.

Ka on kostja on kinnitanud hagejale, et tal on varasematest kooseludest 5 või 6 last. Vaatamata nendele asjaoludele ei ole hageja teinud kostjale mingeid takistusi lapsega suhtlemiseks. Hagejal on avanenud võimalused ja tekkinud kavatsus asuda koos lapsega elama Tallinna. Sellest tulenevalt soovib hageja, et kohus määraks kindlaks lapse elukoha. Hagejal on põhjendatud kartus, et kui kohus mõistab kostjalt välja lapse elatusraha, võib kostja takistada hageja ja lapse elama asumist Tallinna või nõuda lapse elama asumist kostja juurde, et mitte tasuda lapsele elatusraha.

Ka ei ole senini poolte vahel saavutatud kokkulepet lapse elukoha määramiseks. Sel põhjusel taotleb hageja kohtult lapse elukoha kindlaksmääramist. PerS § 60 lg.l sätestab vanema kohustuse ülal pidada oma alaealist last. Sama seaduse § 61 lg. 1 järgi mõistab kohus juhul kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Vastavalt PerS § 61 lg.4 ei või igakuine elatus raha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (4350 krooni), millele lisandub lähtudes õiguspraktikast tulumaks (21%).

Seega moodustab hageja poolt taotletav summa ühes kuus lapse elatusrahana: 4350:2 + (4350:2 : 100 x 21) = 2631.75 krooni. Hageja soovib, et kohus mõistaks kostjalt alates 25.05.2008 kuni tütre E M 18- aastaseks saamiseni 29.06.2024 või kuni tema õpingute lõppemiseni välja hageja kasuks ühes kuus 2631.75 krooni. Vastavalt TsMS § 129 lg.2 moodustab hagihind käesolevas asjas (2631.75 x 9) = 23685.75 krooni. PerS § 51 sätestab, et kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus.

Nagu käesoleva hagiavalduses eespool märgitud, ei ole poolte vahel lapse elukoha määramise kokkulepet saavutatud. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes PerS § 51; 60; 61 Ig.l, 2 ja 4; 70 ning TsMS § 103 lg.4 p. 1; 129 lg.2 ja 403 palub hageja:

1) Välja mõista kostjalt A M´lt hageja V M kasuks nende ühise tütre E M ülalpidamiseks alates 25.05.2008.a .a või kuni E M õpingute lõppemiseni igas kuus 2631.75 krooni;

2) Määrata E M elukohaks tema ema - hageja V M elukoht.

3) Kohtukulud jätta kostja kanda.

2. 7.10.2009.a. esitas hageja maakohtule hagiavalduse A.M vastu abielu lahutamiseks. Esitatud hagis palub hageja juhindudes PerS § 28 lg 4 ja 29 lg 1 p 2 ning TsMS § 102; 132 lg 1 ja 374: 1) Lahutada hageja V M ja kostja A M vahel Saare Maavalitsuse perekonnaseisu osakonnas 29.10.2005 sõlmitud abielu. 2) Hageja soovib peale abielu lahutamist säilitada oma senise perekonnanime -„M". 3) Liita käesolev hagiavaldus hageja V M poilt varem esitatud hagiavaldusega kostja A M vastu lapse elukoha määramise ja lapse elatusraha nõudes (tsiviilasi nr. 2-09-24745). 4) Kohtukulud jagada poolte vahel võrdsetes osades. PerS § 28 lg 4 ning § 29 lg 1 p 2 sätestavad, et abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasa soovib, et koos abielu lahutamisega lahendataks lapsesse puutuv või mõistetaks välja elatis.

3. Pärnu Maakohtu 26.10.2009.a. määrusega liideti ühte menetlusse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja tsiviilasjad nr 2-09-24745 (V M hagi A M vastu lapse elukoha määramiseks ja lapsele elatise nõudes) ja nr 2-09-51526 (V M hagi A M vastu abielu lahutamiseks). Liidetud tsiviilasja numbriks sai 2-09-24745. 4.Kohtuistungil jäi hageja oma nõuete juurde.

EESTKOSTEASUTUSE ARVAMUS

5. Eestkosteasutus toetab E M elukoha määramist ema V M elupaika /t.l. 30-32/.

KOSTJA SEISUKOHT

6. Kostja võttis kohtuistungil hageja nõuded õigeks ega vaielnud neile vastu /kohtuistungi protokoll/.

KOHTU SEISUKOHT

7. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kuivõrd antud asjas võttis kostja kohtuistungil hageja nõuded täielikult õigeks, siis rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus antud otsusest välja põhjendava osa. Seoses hagi õigeksvõtuga lahendab kohus antud otsuses ka TsMS § 1741 lg 1 alusel menetluskulude küsimuse. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et TsMS § 164 lg 2 alusel on õiglane kostjalt hageja kasuks välja mõista 2500 krooni so pool hageja poolt lahutuse nõudelt tasutud 5000 kroonisest riigilõivust.

R.Undrest kohtunik

2-09-24745