2-09-2935/8 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-09-2935 1(4)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

06. november 2009.a. kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-09-2935 Tsiviilasi V K hagi J Z vastu vanema õiguste äravõtmise ja elatise nõudes Tsiviilasja hind Hagi hind 44 575 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja V K (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja J Z (isikukood xxx, elukoht xxx) Eestkosteasutus Narva linn, esindaja Aleksei Forstiman Kohtuistungi toimumise aeg

21. oktoober 2009.a. Kohtuistungil osalenud isikud Hageja V K Eestkosteasutuse esindaja Aleksei Forstiman

RESOLUTSION

1. Võtta ära J Z (isikukood xxx) vanema õigused alaealise lapse I K (isikukood xxx, sündinud xxx., sünniakt nr 565, koostanud Ida-Viru Maavalitsus (Narva) 17.10.2002.a) suhtes.

2. Välja mõista J Z I K (sündinud xxx) ülalpidamiseks elatis 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, alates 26.01.2009.a.kuni I K täisealiseks saamiseni xxx. V K kasuks.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-09-2935 jätta J Z kanda.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 06. novembril 2009.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi

2-09-2935 2(4) taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgi. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud 26.01.2009.a esitas V K kohtule avalduse J Z vanema õiguste äravõtmiseks alaealise lapse I K suhtes ja elatise nõudes (tlk 1-2). Tsiviilasi anti kohtunik Lahi menetlusse 28.09.2009.a.

Avalduse kohaselt pooled tutvusid 2000.aastal ja hakkasid koos elama hageja ema korteris. 17. oktoobril 2002.aastal sündis pooltel tütar I ja J otsustas anda lapsele oma perekonnanime. 2006.aastal poolte suhted halvenesid ja J lahkus koos tütrega. 2007.aastal otsis hageja J ja tütre üles ja võttis tütre enda juurde, 2008.a. novembris tuvastas hageja oma isaduse tütre suhtes perekonnaseisuametis. Tütar elab koos hageja ja tema emaga. Hageja tegeleb lapse kasvatamisega, peab last ülal, maksab lasteaia ja huviringide eest. Alates 2007.aastast käesoleva ajani ei ole kostja tundnud mingit huvi lapse vastu. Last kasvatada ja ülal pidada ta ei soovi. Kostja eluviis on amoraalne. Tütar on hageja täielikul ülalpidamisel. Kostja ülalpidamiskohustust ei täida.

Hageja palub võtta ära J Z vanema õigused 07.10.2002.a. sündinud lapse I K suhtes ning välja mõista kostjalt hageja kasuks lapse ülalpidamiseks elatis 2175 krooni kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast; menetluskulud jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited Kohus saatis hagiavalduse koos lisadega kostja J Z vastuse andmiseks. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud.

Eestkosteasutuse seisukoht Eestkosteasutus 21.05.2009.a. kohtule saadetud arvamuses toetas V K avaldust. Arvamuse kohaselt puudub J.Zl registreeritud elukoht, ta on amoraalse eluviisiga ja kuritarvitab alkohoolseid jooke. J.Z ei ole reageerinud lastekaitseinspektori kutsele ilmuda vastuvõtule. Narva Linnavalitsuse 22.10.2008.a. korraldusega saab lastetoetust lapse isapoolne vanaema. Irina käib lasteaias. Alates 2007.aasta septembrikuust ei ole J. Z lasteaias kordagi käinud, kuid enne seda olid juhud, mil lapse ema ei tulnud lapsele lasteaeda järgi ja kasvatajad olid sunnitud viima lapse tema elukohta, samas pidi laps ise teatama elukoha aadressi. Elades emaga oli laps kinnine, ei soovinud kellegagi rääkida, lapsel oli arengupeetus, lasteaia õppeprogrammi omandamisega olid suured raskused. Käesoleval ajal on lapse olukord kardinaalselt muutunud. Irina on kommunikatiivne tänu isa ja vanaema abile, täielikult omandab lasteaias õpitut. Soodsad on ka Irina elamis-ja ülalpidamistingimused.

Kohtuistung Kohtuistungile kostja J Z ei ilmunud. Kohtuistungi toimumise ajast on teadlik. Kohtukutse on isiklikult kätte saanud (tlk 31). J Z ei teatanud kohtule istungile ilmumata jätmise põhjusest ega taotlenud istungi edasilükkamist. Menetlusosalised taotlesid asja kostja osavõtuta sisuliselt lahendada. Kohus rahuldas taotluse. Hageja jäi hagiavalduse juurde. Palub võtta J Z ära vanema õigused alaealise tütre I K suhtes ja välja mõista elatis. Eestkosteasutuse esindaja palub hagi rahuldada.

Kohtuotsuse põhjendused Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 2 sätestatuga lahendab kohus vanema

2-09-2935 3(4) õiguste määramise lapse suhtes koos elatise väljamõistmise nõudega hagimenetluses.

Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, uurinud kõiki kohtutoimikus olevaid materjale, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele.

Kohtutoimiku materjalidest nähtub, et I K on sündinud XXXa. Tema ema on J Z, isa V K (I K sünnitunnistus tl 5).

Vastavalt Lapse õiguste konventsiooni artiklile 3 punkt 1 lastega seonduvas tegevuses riiklike või era sotsiaalhoolekande asutuste, kohtute, täidesaatvate või seadusandlike organite poolt tuleb esikohale seada lapse huvid. Lapse õiguste konventsiooni preambulas on märgitud eelistusena lapse kasvamise kohaks perekond, milles õnne, armastuse ja üksteisemõistmise õhkkonnas valmistatakse last põhjalikult ette iseseisvaks eluks ühiskonnas.

Põhiseaduse § 26 kohaselt on igaühel õigus perekonna puutumatusele, § 27 kohaselt on vanematel õigus ja kohustus kasvatada lapsi ja hoolitseda nende eest. Sama kohustus on sätestatud perekonnaseaduse (PKS) § 50 lg 1.

Vastavalt Lastekaitseseaduse (edaspidi LaKS) § 8 on lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule. LaKS § 25 lg 1 kohaselt on lapse vanemad kohustatud õppima last tundma ja mõistma, et tema arengut asjatundlikult toetada. Sama seaduse § 27 lg 1 kohaselt ei tohi vanemat ja last eraldada vastu nende tahtmist, välja arvatud juhul, kui lahutamine on lapse huvides või kui laps on hädaohus ja lahutamine vältimatu või kui seda nõuab seadus või jõustunud kohtuotsus.

Vastavalt PKS § 54 lg 1 võib kohus ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võtta ära vanema õigused, kui vanem: 1) alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või 2) kuritarvitab vanema õigusi või 3) kohtleb last julmalt või 4) avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju.

Vastavalt PKS § 58 lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub kohus lapse huvidest.

Hageja taotleb J Z vanema õiguste äravõtmist lapse I K suhtes põhjusel, et lapse ema ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel ning ei täida lapse ülalpidamiskohustust alates 2007.aastast.

Toimiku materjalidest nähtub, et laps I K elab alates augustikuust 2007 alaliselt aadressil XXX Narva linnas koos vanaema ja isaga (tlk 4). Sotsiaalse iseloomustuse (tlk 5) kohaselt lapse ema ei ole alates septembrikuust kordagi lasteaias käinud. Elades emaga oli laps kinnine, ei soovinud kellegagi rääkida, lapsel oli arengupeetus, lasteaia õppeprogrammi omandamisega olid suured raskused. Käesoleval ajal on lapse olukord kardinaalselt muutunud, laps on kommunikatiivne tänu isa ja vanaema abile, täielikult omandab lasteaias õpitut. Vanaema viib last aeroobikasse, maksab näidendite ja kontsertide eest. Lasteaia eest tasuvad vanavanemad või isa tähtaegselt. Vanaema võtab aktiivselt osa lapse kasvatamisest. Narva Perearstikeskuse tõendi (tlk 6) kohaselt on I terve.

V. K iseloomustuse (tlk 9) kohaselt on ta püüdlik töötaja, tööülesandeid täidab 110 % tähtaegselt ja kvaliteetselt. Suhted töökaaslastega head. Narva Linnavalitsuse 22.10.2008.a. korraldusest (tlk 22) millega peatati J Z toetuste maksmine nähtub, et I. Z puudub elukoht, ta on asotsiaalse eluviisiga, töötu, tarvitab alkoholi, hoidub kõrvale lapse kasvatamisest ja ei täida vanema kohustusi lapse eest hoolitsemisel. Kaua aega ei ole lapsega suhelnud, kulutab lapsetoetusi oma vajadusteks. J. Z on korduvalt kutsutud lastekaitse inspektori juurde, kuid ta ei ole tulnud ega võtnud ühendust inspektoriga ning ei tee jõupingutusi oma probleemide lahendamiseks, et ühendada oma elu lapsega.

2-09-2935 4(4)

J Z ei ole esitanud hagile vastuväiteid ega ilmunud ka kohtuistungile omapoolsete selgituste andmiseks.

Arvestades eeltoodut kohus rahuldab hagi J Z vanema õiguste äravõtmise nõudes, leides, et vanema õiguste äravõtmine J Z tema tütre I K suhtes on põhjendatud. Vanem ei täida ilma mõjuvate põhjusteta vanema kohustusi oma lapse suhtes. Vanema õiguste äravõtmine on lapse huvides.

PKS § 55 lg 3 kohaselt vanema õiguste äravõtmine ei vabasta vanemat lapse ülalpidamiskohustusest. Sama seaduse § 60 kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last.

PKS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele kuus olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 70 võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Hageja taotleb elatise väljamõistmist alates hagiavalduse esitamisest, so 26.01.2009.a. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis võimaldaksid kostjalt elatise väljamõistmise alla PKS § 61 lg 4 sätestatud suuruse.

Seega on põhjendatud mõista kostjalt välja hageja kasuks elatis lapse ülalpidamiseks seaduses sätestatud elatise miinimumsummas s.o 2175 krooni kuus.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Geete Lahi Kohtunik