3-08-859/68 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Lilianne Aasma, Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 4. november 2009, Tallinn Haldusasja number 3-08-859 Haldusasi OÜ Montreaal kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 07.04.2008 ettekirjutus-hoiatuse nr 3-1/07/2366 ja 03.04.2008 kirja nr 3-1/2366 tühistamiseks ning Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kohustamiseks vaatama uuesti läbi kaebaja 11.03.2008 taotlus kasutusluba pikendada Menetlusosalised Kaebuse esitaja – OÜ Montreaal, esindaja adv Arvo Junti Vastustaja – Tallinna Linnaplaneerimise Amet, esindaja Elvis Tõnnison Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ Montreaal apellatsioonkaebus Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 22. oktoobri 2008. a otsus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta OÜ Montreaal apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22. oktoob- ri 2008. a otsus haldusasjas nr 3-08-859 muutmata.

Jätta OÜ Montreaal menetluskulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest arvates. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirja- likus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole halduskohtumenetluse seadus- tiku § 54 lg 2 ja § 59 lg 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rae Vallavalitsuse 11.03.2003 korraldusega nr 244 väljastati OÜ-le Montreaal kasutusluba tähtajaga kuni 11.03.2008 müügikioski kasutamiseks asukohaga „Tartu mnt 6. kilomeetril Mõi- gu alevikus Rae vallas Harjumaal“.

3-08-859 2(8) Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 17.02.2005 teatisega nr 6-1/695 teavitati OÜ-d Montreaal kioski aadressi muutmisest, kuna Tallinna linna territooriumil asuv hoone on ekslikult registree- ritud Rae valla ehitusregistris, ehitise uueks aadressiks on Tartu mnt 126. Rae Vallavalitsuse 08.05.2007 korraldusega nr 748 tunnistati vallavalitsuse 11.03.2003 korral- dus nr 244 kehtetuks seoses sellega, et ilmnes ehitise paiknemine Tallinna linna territooriumil. Rae Vallavalitsuse 20.11.2007 korraldusega nr 1807 tunnistati vallavalitsuse 08.05.2007 korral- dus nr 748 kehtetuks, põhjendusega, et korralduse nr 748 andmisel ei järgitud hea halduse põhi- mõtet ning ei kaalutud kõiki asjasse puutuvaid asjaolusid.

28.02.2006 esitas OÜ Montreaal Tallinna Linnavalitsusele avalduse Tartu mnt 126 müügikioski juurde maa erastamiseks. Taotlus on lahendamata.

2. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 03.04.2008 kirjaga nr 3-1/2366 vastati eitavalt OÜ Montreaal 11.03.2008 taotlusele pikendada Rae Vallavalitsuse 11.03.2003 korraldusega nr 244 kioski kasutamiseks kehtivusega kuni 11.03.2008 väljastatud kasutusluba. Kirjas märgiti, et ehi- tusseadus ei näe ette võimalust pikendada ehitise kasutusluba ega ajutise ehitise kasutamisaega ning seetõttu on uue kasutusaja andmine võimalik üksnes uue ehitusloa väljastamisel. Kuid ka uue ehitusloa taotlemise korral ei pea amet võimalikuks kõnealusele ehitisele uue kasutamisaja andmist, sest ajutine müügikiosk ei sobi antud asukohta ning tuleks kasutusloas märgitud kasu- tusaja möödudes likvideerida. Kõnealusele ehitisele uue kasutusaja mitteandmise ei tingi ehitus- tegevus kavandatava teelaienduse näol, vaid eelkõige liiklusohutuse tagamine.

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 07.04.2008 ettekirjutus-hoiatusega nr 3-1/07/2366 ko- hustati OÜ-d Montreaal 5. maiks 2008 müügikioski likvideerima ning ähvardati kohustuse mitte- täitmisel sunnirahaga 8 000 krooni.

3. OÜ Montreaal esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 07.04.2008 ettekirjutus-hoiatuse nr 3-1/07/2366 tühistamiseks, Tallinna Linnaplaneerimise Ame- ti 03.04.2008 kirjas väljendatud keelduva otsuse tühistamiseks ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kohustamiseks vaadata uuesti läbi kaebaja 11.03.2008 taotlus.

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 03.04.2008 kirja nr 3-1/2366 pidas kaebuse esitaja õigusvas- taseks järgmistel põhjustel. Tegemist on keelduva haldusaktiga, kus vastuolus HMS § 54, § 56 lg 1-3 ja HMS § 57 lg 1 toodud nõuetega ei ole põhjendatud, miks juba aastaid aadressil Tartu mnt 126 asunud ja kasutusloa alusel kasutuses olnud ehitis ei sobi sellesse asukohta. Nõuetekohase põhjenduse puudumise tõttu ei olnud vastustajal alust keelduda kasutusloa väljastamisest ehitus- seaduse (EhS) § 34 lg 1 p-des 1-15 toodud alustel, samuti ei ole kaebajal võimaldatud EhS § 34 lg 2 kohaselt kõrvaldada võimalikke puudusi kasutusloa taotluses. Kasutusloa väljaandmisest keeldumine rikub kaebaja õigust tegelda ettevõtlusega.

4. Seoses sellega, et Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 21.05.2008 kirjaga nr 3-1/1493 tunnistati 07.04.2008 kirjaga tehtud ettekirjutus-hoiatus kehtetuks, lõpetas Tallinna Halduskohus 11.09.2008 määrusega HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel haldusasja menetluse 07.04.2008 ettekirjutus- hoiatuse tühistamise nõude osas.

5. Tallinna Halduskohtu 22.10.2008 otsusega jäeti kaebus ülejäänud, Tallinna Linnaplaneeri- mise Ameti 03.04.2008 kirja nr 3-1/2366 tühistamise ja ameti kohustamise kaebaja 11.03.2008 taotluse uueks läbivaatamiseks, nõuetes rahuldamata. Põhjendused:

1) Rae Vallavalitsuse 11.03.2003 korraldus nr 244 on HMS § 63 lg 1 ja lg 2 p 3 alusel tühine ja kehtetu algusest peale. Käesolevas asjas on kindlaks tehtud ja ei ole vaidlust asjaolu üle, et vaid-

3-08-859 3(8) lusalune kiosk asub Tallinna linna haldusterritooriumil. EhS § 33 lg 1 kohaselt kasutusloa väljas- tab ja tunnistab kehtetuks kohalik omavalitsus. Oleks ilmselges vastuolus seaduse mõtte ja sätte- ga tõlgendada EhS § 33 lg-t 1 selliselt, et kasutusloa võiks anda üks kohalik omavalitsus teise kohaliku omavalitsuse territooriumil asuvale ehitisele;

2) Tulenevalt kasutusloa kehtetusest puudus kaebuse esitajal õiguslik alus toitlustusettevõttena kasutatud ehitise kasutamiseks. Tallinna Linnavalitsus käitus sisuliselt õigusvastaselt, kuid kooskõlas hea halduse põhimõtetega, võimaldades selle asjaolu ilmnemisel kaebaja tegevuse jät- kumist tühises kasutusloas ettenähtud ajani. Samas ei ole õiguskorra ja ausa konkurentsi põhi- mõtetega kooskõlas kaebaja seisukoht, et tema ise otsustab, millal ta lõpetab oma tegevuse vaid- lusaluses asukohas lähtudes sellest, kas on selge, mida seal tegema hakatakse;

3) Sellest, et kaebaja esitas 11.03.2008 taotluse kasutusloa pikendamiseks, nähtub, et ta sai aru, et alates sellest kuupäevast puudub tal ehitise kasutamiseks kasutusluba ehk et tema tegevus toit- lustusettevõtjana Tartu mnt 126 on õigusvastane. Oluline on märkida, et taotlus esitati tühise ka- sutusloaga määratud ajutise kasutusaja viimasel kehtivuse päeval. Taoline käitumine annab tun- nistust asjaolust, et kaebaja ei käitu hoolsa peremehena ja võtab endale teadlikult riski, et ta järgmiseks päevaks ei saa uut kasutusluba;

4) Õige ei ole kaebaja väide, nagu puuduks vaidlustatud haldusaktist selle andmise õiguslik alus. Aktis on märgitud, et ehitusseadusest tulenevalt puudus vastustajal võimalus läbi viia menetlus ajutise kasutusloa pikendamiseks kaebaja poolt soovitud vormis. Kuna avaliku võimu organi te- gevuseks peavad volitused tulenema seaduslikust alusest ning seadusandja sellisel kujul kasutus- tähtaja pikendamise menetlust ehitusseaduses ette näinud ei ole, puudus kohalikul omavalitsusel võimalus kaebaja soov rahuldada. Sellisest põhjendusest piisas, et kaebaja taotlus rahuldamata jätta. Samuti polnud vastutajal sellises situatsioonis võimalik rakendada kaalutlusõigust. Tulene- valt eeltoodust on asjakohatud ka kaebaja viited EhS § 34 lg-s 2 viidatud menetlusele täiendava- te dokumentide esitamiseks 5–päevase tähtaja andmiseks;

5) Ülejäänud vaidlustatud haldusaktis esitatud seisukohad on täiendavad selgitused, mis ei mõju- ta järeldust taotluse rahuldamise seadusliku aluse puudumisest.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. OÜ Montreaal apellatsioonkaebuses taotletakse halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsu- se tegemist, millega kaebus rahuldatakse. Väited:

1) Rae Vallavalitsuse 11.03.2003 korraldus nr 244 ei olnud tühine, sest vallavalitsus pidas end pädevaks haldusorganiks ja Tallinna linn aktsepteeris seda akti oma tegevusega igakülgselt. Linn kandis ehitise ehitisregistrisse, määras maamaksu, muutis ehitise aadressi ning ei ole keeldunud ehitise juurde maa erastamise taotluse rahuldamisest. Kõike seda tehti pärast Rae valla antud ka- sutusloaga seonduvate asjaolude ilmsikstulekut. Isegi kui väita, et korraldus nr 244 oli tühine, on linn oma eelnimetatud toimingutega tunnustanud ehitise kasutamist OÜ Montreaal poolt ja vii- masel on tekkinud õiguspärane ootus ettevõtluse jätkamise lubamise osas. Riigikohus on haldus- asjas nr 3-3-1-43-04 tehtud otsuses leidnud, et avaliku võimu tegevus, millega lubatakse ehitist kasutada vastavalt kavandatud otstarbele, võib välistada ehitise ebaseaduslikkuse. Arusaamatu ja õigusnormiga põhistamata on halduskohtu seisukoht, et Tallinna Linnavalitsus käitus ehitise ka- sutamist lubades õigusvastaselt. Linna tegevus tekitas kaebuse esitajas õigusliku ootuse, et taot- lus rahuldatakse;

3-08-859 4(8) 2) Kaebuse esitaja sai Tallinna linnalt oma senisele tegevusele toetuse ning ei olnud saanud min- git otsustust, miks ei peaks ta võima oma ettevõtlust jätkata. Ettevõtlusvabaduse piirang peab olema proportsionaalne ja rakendatud konkreetse olulise õigushüve kaitseks. Kaebuse esitaja ei saanud pidada oma tegevuse lõpetamist õigustatuks olukorras, kus sisuline põhjus selleks puu- dub. Seega on ebaõige kohtu väide kaebuse esitaja seisukohtade vastuolust ausa konkurentsi põ- himõttega;

3) Ebaõige on kohtu seisukoht, et kaebaja sai igal juhul aru, et tema tegevus on alates 11.03.2008 õigusvastane. Linn ei olnud varem kaebuse esitajale teatanud, et tema tegevus tuleb lõpetada. Linna käitumine andis kaebuse esitajale teavet, et ettevõtluse jätkamiseks puuduvad takistused. Tallinna linna ja kaebuse esitaja vahel toimusid Tallinna Transpordiameti juhtimisel mitme kuu vältel enne 11.03.2008 kõnelused tegevuse jätkamise tingimuste üle. Transpordiamet ei ole ol- nud OÜ Montreaal poolt tegevuse jätkamise osas keelaval positsioonil, ameti 14.04.2008 kirjast nähtuvalt saab järeldada, et on vajalik määratleda tingimused, mille kohaselt tegevuse jätkumine saab toimuda. Tänaseni on lahendamata maa erastamise taotlus.

Samuti on kohus ebaõigesti heitnud kaebuse esitajale ette kasutusloa pikendamise taotluse esi- tamist kasutusaja viimasel päeval. Kohus ei selgita, mitu päeva enne tähtaja möödumist taotluse esitama peaks, kui omavalitsus on ehitise kasutamist seni aktsepteerinud;

4) Millegagi ei ole põhjendatud kohtu seisukoht EhS § 34 lg 2 asjassepuutumatusest;

5) Kohus on asunud ise vaidlusalust haldusakti põhjendama, mis ei ole Riigikohtu lahendis nr 3- 3-1-49-08 toodud seisukohtade järgi lubatav;

6) Vaidlustatud haldusakti on põhjendatud liiklusohutuse tagamisega, samas puuduvad viited liiklust ohustavatele asjaoludele. Antud küsimuses pädev linna asutus Tallinna Transpordiamet, kus on kaebuse esitaja taotlus olnud arutusel, ei ole sellekohaseid probleeme tõstatanud.

7. Tallinna Linnaplaneerimise Amet palub apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Vastuväited:

1) Kohaliku omavalitsuse üksusele põhiseaduse §-ga 154 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 3 p-ga 1 antud õigust lahendada enda haldusterritooriumil kohaliku elu küsimusi ei saa ega tohi rikkuda riik ega teised kohaliku omavalitsuse üksused. Vastustaja nõustub kohtu seisu- kohaga Rae Vallavalitsuse korralduse nr 244 kehtetusest algusest peale HMS § 63 lg 1 ja lg 2 p 3 alusel. Nimetatud aktist pole kaebajale mingeid õigusi kunagi tekkinud. Tallinna linn on hea halduse tava silmas pidades võimaldanud müügikioski tegevusel jätkuda tühise haldusakti alusel väljastatud kasutusloas märgitud tähtaja saabumiseni, arvestades kaebuse esitaja kui haldusaktist soodustatud isiku olukorra ja õiguspärase ootusega kuni 11. märtsini 2008, mis tekitati õigusvas- taselt Rae valla poolt. EhS § 15 lg 3 kohaselt on ajutine ehitis piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks ehitatud ehitis. Ajutise ehitise ehitamise korral määrab kohalik omavalitsus ehitise kasutamise aja kirjalikus nõusolekus või ehitusloas ja kasutusloas. EhS § 35 lg 2 kohaselt väljastatakse ajutisele ehitisele kasutusluba tähtajaliselt kuni viieks aastaks. Seadu- se mõtte kohaselt on peale tähtaja saabumist ajutise ehitise kasutamine keelatud;

2) Käesoleval juhul ei ole kohaldatav Riigikohtu otsuses haldusasjas nr 3-3-1-43-04 võetud sei- sukoht, sest tühine kasutusluba oli välja antud konkreetse tähtajaga. Sellest tulenevalt oleks apel- lant pidanud nimetatud tähtaja möödumisel ajutise ehitise kasutamisest loobuma;

3-08-859 5(8) 3) Harju maavanem riigi esindajana on 17.09.2007 kirjas nr 1.3-2/5153 selgelt väljendanud, et maavanem ei saa kooskõlastada jätkuvalt riigi omandis olevale maale antavat ehitusluba ning seega on Tartu mnt 126 asuv ehitis ebaseaduslik, mis tuleb likvideerida.

8. Apellandi täiendavates seisukohtades märgitakse vastustaja vastuväidete suhtes järgmist:

1) Apellant kasutas Tartu mnt 126 ehitist õiguslikul alusel. Isegi kui Rae valla otsus anda ehitise- le kasutusluba oli tehtud pädevust ületades, kujutab valla loobumine kasutusloa kehtetuks tunnis- tamisest endast hinnangut, et väljaantud kasutusluba oli õiguspärane. Samuti on kasutusloa keh- tivust aktsepteerinud Tallinna linn;

2) Tänaseni ei ole lahendatud apellandi taotlust ehitise juurde maa erastamiseks. Vabariigi Valit- suse 06.11.1996 määrusega nr 267 kinnitatud „Maa ostueesõigusega erastamise korra“ §-st 4 lähtuvalt tuleb kõik erastamise seisukohalt tähtsust omavad asjaolud kohaliku omavalitsuse poolt välja selgitada erastamise eeltoimingute raames. Kuni ei ole lahendatud erastamisavaldust, puu- dub õigustus vaidlustada ehitise kasutamist;

3) Tallinna Linnaplaneerimise Amet tegi 10.11.2008 ettekirjutus-hoiatuse nr 584, millega kohus- tas apellanti ehitist likvideerima. Tallinna Linnavalitsus otsustas 19.12.2008 haldusaktiga nr LV- 1/7445 peatada ettekirjutus-hoiatuse täitmine ja menetleb lammutamiskohustuse õiguspärasuse küsimust. Sellest järeldub, et linnavalitsus ei välista, et apellant kasutab ehitist õiguslikul alusel;

4) Vaidlustatud haldusaktis on kasutusloa andmisest keeldumise alusena toodud kaks väidet – müügikiosk ei sobi antud asukohta ja kasutusloa mitteandmise tingib eelkõige liiklusohutuse ta- gamine. Esimene väide jääb arusaamatuks, mittesobivust ei ole millegagi põhjendatud, tegemist on subjektiivse ja kontrollimatu hinnanguga. Väite vastu räägib see, et Rae vald ja Tallinna linn on aastate vältel aktsepteerinud ehitist selle asukohas. Liiklusohutuse küsimuse tõstatamine on meelevaldne ega vasta tegelikele asjaoludele. Tallinna linna ja apellandi läbirääkimisi juhtinud Tallinna Transpordiamet märkis 14.04.2008 kirjas nr m4-1/08/249-2, et kujundab oma seisukoha alles lisamaterjalide läbitöötamise põhjal;

5) Harju maavanema seisukoht ehitisele ehitusloa andmise suhtes on asjakohatu. Apellant ei esi- tanud ehitusloa taotlust, sest tugines Tallinna linna senisele tegevusele ehitise kasutamise või- maldamisel. Vaidlustatud kirjas ei olnud vastuolus EhS § 34 lg-ga 2 ja HMS §-ga 36 viidatud ehitusloa taotlemise võimalusele. Ehitusloa andmisest keeldumine enne ehitusloa taotluse esita- mist on õigusvastane, sest nii pole võimalik tagada haldusmenetluse nõuete täitmist. Vastustaja oleks pidanud apellandile selgitama ehitusloa taotlemise võimalust ja andma selleks tähtaja. Ehi- tusloa menetluse raames oleks olnud võimalik ja vajalik teostada diskretsiooni, milles oleks võe- tud arvesse ettevõtlusvabaduse kui olulise põhiõiguse kaitset. Isegi kui oletada, et kioski kõrval- damine tuleks kasuks esteetikale ja liiklusohutusele, ei ole selline ettevõtlusvabaduse piirang va- jalik, sest neid eesmärke võib saavutada põhiõigusi vähem piiravate vahenditega, nt liikluskor- ralduse parandamisega. Oluline on ka töökohtade hoidmine ettevõtluse jätkumise teel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Kaebuse esitaja taotles ajutisele müügikioskile väljastatud kasutusloa tähtaja pikendamist. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 03.04.2008 kirjas keelduti sellest põhjendusega, et ehitussea- dus ei näe ette võimalust pikendada ehitise kasutusluba ega ajutise ehitise kasutamisaega. Järg- nevalt kontrollib ringkonnakohus selle põhjenduse õigsust.

3-08-859 6(8) 10. EhS (siin ja edaspidi viidatakse seaduse vaidlustatud haldusakti andmise aja - 03.04.2008 – redaktsioonile) § 34 lg 1 p 9 kohaselt tuleb kasutusloa andmisest keelduda, kui ajutise ehitise ehitamise korral ei ole ehitise kasutamise taotletav aeg sama, mis kohaliku omavalitsuse määra- tud ehitise kasutamise aeg.

EhS § 15 lg 3 teise lause kohaselt määrab kohalik omavalitsus ajutise ehitise ehitamise korral ehitise kasutamise aja kirjalikus nõusolekus või ehitusloas ja kasutusloas.

Vaidlustatud kirjas toodud põhjendus, nagu ei näeks ehitusseadus ette võimalust pikendada ehiti- se kasutusluba ega ajutise ehitise kasutamisaega, ei ole korrektne. Ehitise kasutusluba ja ajutise ehitise kasutusaega on kohalikul omavalitsusel võimalik pikendada, muutes enda varasemat hal- dusakti, millega on ehitisele määratud kasutamise aeg. Kui kasutamise aeg on ajutisele ehitisele määratud kohaliku omavalitsuse poolt ehitisele varem väljastatud kasutusloas, on ajutise ehitise kasutamise aega võimalik pikendada selliselt, et muudetakse selles kasutusloas määratud ehitise kasutamise tähtaega. Tulenevalt EhS § 33 lg-st 1, mille kohaselt on kohaliku omavalitsuse päde- vuses kasutusloa väljastamine ja kehtetuks tunnistamine, on kohaliku omavalitsuse pädevuses ka väljastatud kasutusluba muuta.

11. Käesolevas asjas ei ole esitatud kirjalikku nõusolekut või ehitusluba, mis oli Tartu mnt 126 müügikioski püstitamise aluseks. Apellant ei ole vastu vaielnud vastustaja väitele (vt vastustaja 27.06.2008 kirjalik seletus p 3.3, tl 73), et kaebuse esitajal ehitusluba müügikioski püstitamiseks puudub. Samas on vaidlusaluse müügikioski kasutamisaeg määratud Rae Vallavalitsuse 11.03.2003 korraldusega nr 244, millega nähti ette kasutusloa väljastamine müügikioski kasuta- miseks tähtajaga kuni 11.03.2008.

Ringkonnakohus ei nõustu esimese astme kohtu ja vastustaja seisukohaga, nagu oleks Rae Val- lavalitsuse 11.03.2003 korraldus nr 244 pädevuse ületamise tõttu HMS § 63 lg 2 p 3 alusel tühi- ne. Asjas ei ole küll vaidlust selles, et müügikiosk, millele Rae Vallavalitsus kasutusloa väljas- tas, asus tegelikult Tallinna linna, mitte Rae valla haldusterritooriumil, kohalikul omavalitsusel on pädevus väljastada kasutusluba üksnes enda haldusterritooriumil paiknevale ehitisele ning Rae Vallavalitsuse 11.03.2003 korraldus anti seetõttu pädevust ületades. Kuid kohtupraktika ko- haselt on HMS § 63 lg-s 2 nimetatud puudustega haldusakt tühine üksnes juhul, kui need puudu- sed on ilmselged, vastasel korral kehtib see haldusakt, vaatamata tema võimalikule õigusvasta- susele, seni kuni pädev organ või kohus ta kehtetuks tunnistab või tühistab (vt Riigikohtu 07.03.2003 määrus haldusasjas nr 3-3-1-21-03, p 13). Käesoleval juhul sõltus pädevus kasutus- luba väljastada faktilistest asjaoludest (kumma omavalitsusüksuse territooriumil asub nende pii- rialal paiknev ehitis), mis ei olnud ilmselged. Rae Vallavalitsuse 11.03.2003 korraldusest nr 244, kus ehitise asukohaks märgitakse Mõigu alevik Rae vallas, nähtub, et pädevuse ületamise tingis vallavalitsuse ekslik arusaam, et ehitise asukoht kuulub Rae valla territooriumi hulka, mitte oma- valitsusüksuse pädevust määratleva õigusnormi ekslik tõlgendamine või tähelepanuta jätmine.

12. Siiski on kohaliku omavalitsuse õigus ajutise ehitise kasutusloa ja kasutamise aja pikendami- sel seadusega piiratud. EhS § 35 lg 2 kohaselt väljastatakse ajutisele ehitisele kasutusluba täht- ajaliselt kuni viieks aastaks. Kohaliku omavalitsuse poolt määratava ajutise ehitise kasutamisaja maksimaalset pikkust piirab ka EhS § 15 lg 3, mis määratleb ajutise ehitise piiratud ajavahemi- kuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks ehitatud ehitisena.

13. Kuna kaebuse esitaja müügikioskile kui ajutisele ehitisele oli Rae Vallavalitsuse 11.03.2003 korraldusega nr 244 väljastatud kasutusluba maksimaalseks ajutise ehitise kasutamise tähtajaks – viieks aastaks – ei olnud seda tähtaega võimalik pikendada.

3-08-859 7(8) 14. Müügikioski kasutamise tähtaja pikendamise ainus võimalik viis oleks olnud selle püstitami- se õigusliku aluse muutmine selliselt, et tegemist ei oleks enam ajutise ehitisega ning kasutuslu- ba oleks sellele ehitisele võimalik EhS § 35 lg 1 kohaselt anda tähtajatult.

Õige on vastustaja väide, et see oleks eeldanud kioskile ehitusloa väljastamist, milles ei määrat- letaks enam kioski kasutamise aega, nagu seda EhS § 27 p 8 kohaselt tehakse ajutise ehitise ehi- tamiseks antaval ehitusloal. Kuigi vaidlusaluse kioski ehitisealune pindala on ehitisregistrist näh- tuvalt 40,7 m2, ei ole selle näol tegemist väikeehitisega, mille ehitamiseks piisaks EhS § 12 lg 2 ja § 16 lg 1 p 1 kohaselt kirjalikust nõusolekust. Kuna tegemist on toiduainete müügiks kasutata- va kioskiga, on tegemist ehitisega, millel on EhS § 15 lg 1 p 1 tähenduses avalikkusele suunatud funktsioon, mis välistab ehitise käsitlemise väikeehitisena EhS § 12 lg 2 ja § 16 lg 1 p 1 mõttes.

15. Ringkonnakohus ei nõustu kaebuse esitajaga selles, et vaidlusaluses haldusmenetluses oleks rikutud EhS § 34 lg-t 2 ehitusloa taotlemise võimaluse selgitamata jätmise läbi.

EhS § 34 lg 2 sätestab, et kui kasutusloa taotlemisel esitatud dokumendid on puudulikud, peab kasutusloa väljastaja võimaldama kasutusloa taotlejal kõrvaldada puudused viie tööpäeva jook- sul kasutusloa väljastamisest keeldumise aluse selgumise päevast arvates. Sättes nimetatud kasu- tusloa taotluse puuduse all ei ole silmas peetud olukorda, kus taotletava kasutusloa väljastamine eeldab ehitusloa andmist.

16. HMS § 36 lg 2 sätestab, et kui taotletava haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks on vajalik eelnevalt mõne muu haldusakti andmine, selgitab haldusorgan viivitamatult vajaliku haldusakti taotlemise ja taotluse läbivaatamise korda ning muu haldusakti andmise tingimusi.

Käesoleval juhul on haldusorgan kaalunud ehitusloa andmise võimalust, leides, et isegi kui kae- buse esitaja vastava taotluse esitaks, ei kuuluks see rahuldamisele. Kui see seisukoht on õige, ei mõjutanud asja lahendamise lõpptulemust see, kas kaebuse esitajat teavitati enne otsuse tegemist ehitusloa taotlemise võimalusest – ehitusloa mitteandmisel jääks lõppastmes andmata ka kasu- tusluba.

17. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 03.04.2008 kirjas tuuakse põhjustena, miks ei peeta kios- kile uue kasutusaja andmist võimalikuks, ehitise mittesobivus antud asukohta ja vajadus tagada liiklusohutus. Kirjas toodud põhjendused eraldi võetuna on tõesti ebapiisavad, sest pole selgita- tud, milles seisneb ehitise mittesobivus antud asukohta ja kuidas ohustab ehitis liiklust.

Siiski ei tingi see puudus vaidlustatud otsuse tühistamist.

18. Esiteks ei riivaks ehitusloa mitteandmine kaebuse esitaja õigusi.

Kaebuse esitaja viide ettevõtlusvabaduse piiramisele on asjakohatu. Põhiseaduse §-ga 31 kaits- tud ettevõtlusvabadus ei hõlma isiku nõudeõigust lubada püstitada temale mittekuuluvale maale ehitisi, mida ta saaks kasutada ettevõtluse tarbeks.

Samuti puudub kaebuse esitajal õiguspärane ootus, et ta saab antud asukohal jätkata ehitise kasu- tamist pärast Rae Vallavalitsuse 11.03.2003 korralduses nr 244 märgitud kasutusloa tähtaja möödumist. Viidatud korralduse põhjal ei saanud kaebuse esitaja eeldada, et ta saab ehitist antud asukohal kasutada kauem kui kuni 11.03.2008. Pealegi välistab ehitusseadus ajutisele ehitisele kasutusloa andmise kauemaks kui 5 aastaks (vt käesoleva otsuse p 12). Seetõttu ei oma mingit tähtsust ka kaebuse esitaja viited asjaoludele, mis näitavad Tallinna linna nõusolekut ehitise ka- sutamisega Rae Vallavalitsuse 11.03.2003 korralduses nr 244 märgitud kasutusloa tähtaja jook-

3-08-859 8(8) sul. Viidates Tallinna linnaga peetud läbirääkimistele, ei ole kaebuse esitaja väitnud ega tõenda- nud, et linn oleks andnud temale lubaduse ehitise kasutamise aega pikendada. Pelgalt läbirääki- miste toimumisest ei saa kaebuse esitaja järeldada, et haldusorgan tema taotluse rahuldab.

19. Teiseks ilmneb haldusasja materjalidest, mida on Tallinna Linnaplaneerimise Amet 03.04.2008 kirjas toodud põhjenduste all täpsemalt silmas pidanud.

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 11.09.2007 kirjas Tallinna Kesklinna Valitsusele (tl 35) mär- gib amet järgmist. Kiosk asub Tallinna üldplaneeringus põhimagistraaliks määratud Tartu maan- tee teemaa alal. Liiklusohutuse seisukohta arvestades on vajalik vältida Tartu mnt tee maa-alal parkimist, kuna tegemist on intensiivse liiklusega tänavaga, mis on jätkuks riigimaanteele. Liik- lusohutuse ja kioski külastajate turvalisuse tagamiseks puuduvad nõuetekohaselt lahendatud par- kimisala, aeglustus- ja kiirendusrajad parkimisalasse sissesõidu- ja väljasõiduteedele kui ka jala- käijate ohutu liiklemise võimaluste tagamiseks reguleeritud ülekäigurada koos ohutussaarega. Lähtudes üldplaneeringulahendusest, mis ei näe olemasoleva kioski asukohas Tartu maantee tä- navarajatiste ja Rae valla piiri vahele jääval alal ette täiendavate funktsioonide kavandamist li- saks transpordimaale, ei pea amet võimalikuks nõustuda kaubandustegevuse jätkumisega kioski praeguses asukohas. Samal seisukohal on kioski asukohaga seotud liiklusohutuse küsimuses ka Tallinna Transpordiamet oma 18.07.2007 kirjas Tallinna Kesklinna Valitsusele (tl 37).

Sellest nähtub, et Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 03.04.2008 kirjas toodud seisukoht kioski sobimatusest antud asukohta ei ole meelevaldne.

20. Ringkonnakohus osundab ka sellele, et ehitusloa väljaandmine kioski püstitamiseks antud asukohta eeldaks omakorda detailplaneeringu kehtestamist. Planeerimisseaduse (PlanS) 03.04.2008 kehtinud redaktsiooni § 3 lg 2 p 1 kohaselt on detailplaneeringu koostamine kohus- tuslik linnades ja alevites ning alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritle- tavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel uute hoonete, välja arvatud üksikelamu kõr- valhooned, suvila kõrvalhooned ja aiamaja kõrvalhooned ning teised kuni 20 m2 ehitusaluse pindalaga väikehooned, ehitusprojekti koostamise ja püstitamise aluseks. Käesoleval juhul ei ole tegemist ka PlanS § 9 lg-s 10 toodud olukorraga, mil kohalik omavalitsus võiks erandina PlanS § 3 lg 2 p-st 1 anda loa hoone püstitamiseks ilma detailplaneeringut koostamata.

21. Eeltoodud põhjendustel oli Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 03.04.2008 kirjas väljendatud keeldumine kaebuse esitaja kioski kasutusloa ja kasutamisaja pikendamisest õiguspärane. Seetõt- tu puudub alus apellatsioonkaebuse ja kaebuse rahuldamiseks.

22. Kaebuse esitaja taotles halduskohtus menetluskulude 25 016 kr väljamõistmist (seonduvalt nõuetega, milles halduskohus menetlust ei lõpetanud). Need kulud jättis kohus kaebuse esitaja kanda, kuna kaebust ei rahuldatud. Kuna ka ringkonnakohus kaebust ei rahulda, ei kuulu kohtu- otsus muutmisele ka menetluskulude jaotust puudutavas osas. Apellatsioonkaebuses taotleb apel- lant menetluskulude jätmist vastustaja kanda, kuid ainus apellatsioonimenetlusega seonduv ku- ludokument on apellatsioonkaebuselt riigilõivu 80 kr tasumist tõendav dokument. Ka apellat- sioonimenetluse kulud jäävad apellandi kanda, kuna ringkonnakohus ei tee otsust apellandi ka- suks. Tallinna Linnaplaneerimise Amet ei ole menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud.

Lauri Madise Lilianne Aasma Ruth Virkus