2-09-29584/3 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1(3) Tsiviilasi nr 2-09-29584

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

04. novembril 2009a. Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Tsiviilasja number 2-09-29584 Tsiviilasi Saare Vallavalitsuse hagi Axxxxxxxx Žxxxxxx vastu lapsele elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Saare Vallavalitsus( registrikood 75005469; asukoht Kääpa küla Saare vald, Jõgevamaa 49323), e-post: info@saarevv.ee Kostja: Axxxxxxxx Žxxxxxx( isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata

RESOLUTSIOON

Saare Vallavalitsuse hagi Axxxxxxxx Žxxxxxx vastu lapsele elatise nõudes rahuldada.

Mõista välja Axxxxxxxx Žxxxxxxxxx( ik xxxxxxxxxxx) elatis lapse xxxx Vxxxxx( isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks summas

2175(kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus, millele lisandub tulumaks 457 krooni, kokku seega 2632 krooni kuus. Elatis välja mõista alates hagi esitamisest, s.o. 19. juunist 2009a. kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 19.08.2010. Axxxxxxxx Žxxxxxxx tuleb temalt välja mõistetud elatis kanda igakuiselt Exxx Vxxxxxxx arveldusarvele Swedbank a/a 221046026526, selgitusega „elatis“.

Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

Menetluskulude jaotus:

Menetluskulud jätta Axxxxxxxx Žxxxxxx kanda.

Edasikaebamise kord: Hageja võib kohtuotsusele esitada apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi t. 1 Tartu) 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile

2(3) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415, § 422). Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (TsMS § 416 lg1). Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA MENETLUSE KÄIK

Saare Vallavalitsus esitas 19.06.2009a. Tartu Maakohtule hagi Axxxxxxxx Žxxxxxx vastu lapsele makstava elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on laps Exxx Vxxxxx (ik xxxxxxxxxxx) isalt ära võetud ilma vanema õiguste äravõtmiseta. Lapse elu on eestkosteasutuse korraldada, laps on suunatud asenduskodu teenusele. Eestkosteasutuse hinnangul on vaja last rahaliselt toetada eelkõige koolitamisel. Tartu Maarja Tugikeskuses viibimise ajal on isa last toetanud väga juhuslikult taskuraha ja maiustuste näol. Hageja on esitanud lapse ülalpidamiskuludena 4300 krooni kuus. Vanemal on kohustus oma last ülal pidada. Kostja sissetuleku moodustavad puudega isiku toetus ja töövõimetuspension, kostjal on korter ja sõiduk. Hageja palub kohtul mõista kostjalt välja elatis 2175 krooni kuus, millele lisandub tulumaks, s.o. 2632 krooni alates hagi esitamisest.

Kohus väljastas kostjale hagiavalduse koos lisadega ja kohustas teda hagile vastama 20. juuliks 2009.a. Kohus selgitas kostjale määruses kohtule vastamata jätmise tagajärgi ja hoiatas tagaseljaotsuse tegemise võimaluse eest(määrus tl.1). Määruse koos hagimaterjalidega on kostja elukohas vastu võetud 25.06.2009a.( tl 12). Kostja kohtule vastanud ei ole. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada kohtuistungit pidamata tagaseljaotsusega TsMS §

407 lg 1, 3 alusel, kuna kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ja hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldatakse hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud tõendeid, leiab, et Saare Vallavalitsuse hagi Axxxxxxxx Žxxxxxx vastu lapsele makstava elatise nõudes on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus tegi kindlaks, et hagejal on xxxxxxxxxxxxxxxx.a. sündinud tütar Exxx Vxxxxx( sünnitunnistus tl.5). Toimikus olevast kohtuotsusest 23.04.2009 (tl.6-9) nähtub, et laps Exxx on lapsendatud väikelapseeas Axxxxxxxx Žxxxxxx ja RxxxxxVxxxxxxx poolt, lapse ema R.Vxxxxx on surnud aastal xxxx. Kohus otsustas lapse tema isalt Axxxxxxxx Žxxxxxxxx ära võtta, kuna isa hoolitsus lapse eest on olnud ebapiisav ja A.Zxxxxxx ei ole pikema aja jooksul vajalikul määral täitnud oma kohustusi lapse suhtes. Ei esinenud asjaolusid, mis tinginuks vanema õiguste äravõtmise. PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Perekonnaseaduse § 84 järgi kantakse lapsendaja vanemana lapsendatava sünniakti ja § 73 lg.1 järgi lapsendamine tekitab lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema ja lapse vahelised õigused ja kohustused. Seega on Axxxxxxxx Žxxxxxxx oma lapse Exxx Vxxxxxx suhtes vanemlik ülalpidamiskohustus.

3(3) PkS § 61 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, mõistab kohus … eestkosteasutuse nõudel välja elatise lapsele… isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud ja sama paragrahvi lõike 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Eestkosteasutus on esitanud nõude lapse ülalpidamiskulude katmiseks, taotledes lapse ülalpidamiskuludeks raha kandmist ExxxxVxxxxxxx enda arvele. Exxx Vxxxxx on käesoleval ajal alaealine, kelle elu on eestkosteasutuse Saare Vallavalitsuse korraldada, s.t. tema rahaliste vahendite kasutamist korraldab Saare Vallavalitsus.

Elatise alammäär on PkS § 61 lg 4 kohaselt ½ kehtivast miinimumpalgamäärast, s.o käesoleval ajal 2175 krooni kuus. Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist 2175 krooni kuus krooni kuus, millele lisandub tulumaks 457 krooni, kokku on elatise nõue 2632 krooni kuus. Hageja poolt nõutav elatisesumma on seaduses ettenähtud elatise alammäär. Kostja ei ole vaidlustanud nõutava elatisesumma suurust ega ole avaldanud asjaolusid, mis võiks olla aluseks nõude rahuldamata jätmisel. Kostjal on olemas elamispind ja sissetulek. Kostja on töövõimetuspensioni saaja, seega on tal olemas sissetulek, varasemast kohtuotsusest (tl.6-9) nähtub, et kostja töövõimetus on määratud seoses kuulmislangusega, mis üldjuhul täies ulatuses ei piira sissetuleku saamist tööst. Lähtudes eeltoodust mõistab kohus välja elatise hageja kasuks lapse ülalpidamiseks 2632 krooni kuus PkS § 70 lg 1 alusel alates hagi esitamises, s.o alates 19.06.2009a. Kohus mõistab elatise välja PkS § 60 lg 1 alusel kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kostja on kohustatud elatist maksma jätkuvalt, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel. Kui vanem ülalpidamiskohustust ei täida, mõistab kohus PkS § 63 lg 1 järgi elatise täisealisele isikule vanemalt välja selle isiku enda nõudel.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Käesoleva ajani menetluskulude kohta andmed puuduvad.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Sama sätte lg 2 järgi esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldusasja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Kohtunik Ü.Raag

4(3)