2-09-29960/2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-09-29960

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Raivo Einula Otsuse tegemise aeg ja koht

3. november 2009.a, Tallinn, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-09-29960 Tsiviilasi KAShagi L P vastu 7 359 krooni nõudes Hagihind

3 680 krooni Menetlusosalised ja esindajad Hageja KAS(registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja T Ilves (Julianus Inkasso OÜ ); Kostja L P (isikukood XXX, elukoht XXX). RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista L P 7 359 (seitse tuhat kolmsada viiskümmend üheksa) krooni, millest põhivõlg 3 680 krooni ja viivis 3 679 krooni KAS kasuks.

3. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Menetluskulude kindlaksmääramine Välja mõista L P menetluskuludena 2 000 (kaks tuhat) krooni KAS kasuks. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221013921094 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber 3100057358. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

2-09-29960

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik KAS(hageja) esitas 19.06.2009.a Harju Maakohtule hagi L P (kostja) vastu 7 359 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled laenulepingu, mille alusel laenas hageja kostjale

3 000 krooni, mille laenusaaja kohustus laenuandjale koos lepingu sõlmimise tasuga 1 767 krooni tagastama hiljemalt 12.05.2008, millest alates kuni hagi esitamiseni arvestab hageja viiviseid. Lepingu p 9.1 kohaselt on hagejal õigus viivist 0.5% tähtaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Kostja ei ole lepingut nõuetekohaselt täitnud. Hageja palub kostjalt välja mõista 7 359 krooni, millest põhinõue on 3 680 krooni ja viivis 3 679 krooni.

Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise määruse ning hagimaterjalid ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 20 päeva määruse kättesaamisest. Määrus ja hagimaterjalid toimetati kostjale kätte 08.07.2009. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg 1 tulenevalt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki.

Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Poolte vahel on võlasuhe tulenevalt hageja ja kostja vahel 12.04.2008.a sõlmitud laenulepingust. Lepingu p 9.1 alusel on hageja õigus nõuda kostjalt viivist. Hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 113 lg 1, § 396 lg 1 ja lepingu p 9.1 alusel.

Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174¹ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavalduses esitanud kohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskulud 3 700 krooni, millest 1 000 krooni on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ning 2 700 krooni (koos käibemaksuga) lepingulise esindaja tasu. Kohus märgib, et TsMS § 174 lg 6 tulenevalt saab käibemaksu õigusabikulult välja mõista vaid siis, kui menetlusosaline ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule (vt nt: Riigikohtu 19.04.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-06). Hageja on

2-09-29960

käibemaksukohustuslasena registreeritud numbriga XXX, seega saab hageja tekkinud kuludelt arvestada käibemaksu tagasi. Kohus leiab, et hageja menetluskulude väljamõistmise taotlus on osaliselt põhjendatud ning arvestades asja mahtu ja keerukust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena (riigilõiv 1 000 krooni ja lepingulise esindaja kulu 1 000 krooni) 2 000 krooni. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

Raivo Einula kohtunik