2-09-20772/14 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL H a g i o s a l i s e l õ i g e k s v õ t u l p õ h i n e v

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Rein Pokk Otsuse avalikult teatavaks- tegemise aeg ja koht 2. november 2009.a Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-09-20772 Tsiviilasi M.M.i hagi K.J. vastu lapse põlvnemise tuvastamise ja elatusraha nõudes Tsiviilasja hind 44 575 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: M.M. Kostja: K.J. Asja lahendamise viis Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON

Rahuldada M.M.i hagi K.J. vastu. Tuvastada lapse R.M.’i (sünd. xx.xx.xxxx.a., xxxxxx-xxxxx linnas) põlvnemine K.J.’st (isikukood xxxxxxxxxxx, eluk. xxxxxx vald, xxxxx tn x-x, xxx-xxxxxxx) ja kanda K.J. isana lapse sünniakti. Välja mõista K.J.’lt elatusraha M.M.’i kasuks alates 08. septembrist 2008.a poja R.M.’i ülalpidamiseks summas 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonna- kohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Taotledes kaja esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse (s.t esitama kaja).

Sisulised asjaolud M.M. on esitanud 08.05.2009.a kohtule hagi K.J. vastu lapse R.M.i (sünd. xx.xx.xxxx.a) põlvnemise tuvastamiseks ja ülalpidamiseks elatusraha nõudes. Laps elab hageja juures ja on

Tsiviilasi nr 2-09-20772

2 (2) tema ülalpidamisel. Lapse kasvatamiseks kulub ühes kuus keskmiselt 4162 krooni. Hagiavalduse kohaselt on kostja tunnistanud enda isadust R.M.i suhtes ning ei ole kunagi oma isadust eitanud, kuid pooled ei ole ühise avalduse alusel K.J.t lapse sünniakti kandnud. Eeltoodu põhjal palub hageja tuvastada lapse R.M.i põlvnemine kostjast K.J.st ning mõista kostjalt välja elatusraha tagasiulatuvalt alates 08.05.2008.a summas 2175 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kostja 06.07.2009.a ja 28.08.2009.a kohtule esitatud kirjalikes vastustes tunnistab ennast R.M.i isaks. Elatusraha on kostja nõus maksma lapsele 500 krooni kuus, kuna on raske puudega ning rohkem tasuda ei ole võimalik.

Kohtu seisukoht Kohus tutvunud hagiavalduse ja selle lisadega ning, hagiavaldusele esitatud vastusega ning hageja ja kostja täiendavate seisukohtadega, leiab, et hageja nõue kuulub rahuldamisele täises ulatuses. Perekonnaseaduse (PKS) § 42 lõige 1 kohaselt, kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Sama paragrahvi lõike 2 järgi põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. K.J. kohtule 28.08.2009.a esitatud kirjalikus seisukohas tunnistab ennast R.M.i isaks. Lähtudes eeltoodust tuleb tuvastada lapse R.M.i põlvnemine K.J.st ja kanda K.J. isana lapse sünniakti. Vastavalt PKS § 60 lg 1 on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ning selle kohustuse mittetäitmisel või ebapiisaval täitmisel on kohtul lähtuvalt lapse vajadustest ja vanemate varalisest seisundist õigus elatis kindla igakuise elatusrahana välja mõista (PKS § 61 lg 1-2). PKS § 61 lg 4 kohaselt ei või lapse ülalpidamiseks väljamõistetav elatis olla väiksem kui pool kehtivast miinimumpalgast. Kostja on küll kohtule esitatud vastuses selgitanud, et on raske puudeastmega, selle kinnituseks aga ühtegi tõendit (eelkõige arstliku komisjoni otsust puude määramise kohta) avaldusele lisatud ei ole, millest tulenevalt ei saa kohus igakuist elatusraha PKS § 61 lg 6 p 1 alusel vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse. PKS § 70 lg 2 järgi võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust. Hagiavaldus on esitatud .0805.2008.a. Seega PKS § 61 lg 1 ja § 70 lg 2 alusel, arvestades lapse vajadusi ning hageja ja kostja seisukohti, tuleb kostjalt välja mõista elatusraha lapse R.M.i ülalpidamiseks alates 08. septembrist 2008.a summas 2175 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud poolte endi kanda, sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolusid menetluskulude muul viisil jagamiseks antud asjas ei esine.

Rein Pokk Kohtunik