Legislator Case Law & Legislation
2-09-46634/4 AI generated

2-09-46634/4 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Case Number 2-09-46634/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Ärakiri

Legislator headnote

AI generated

2-09-46634/4 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: Ärakiri

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Ärakiri

TAGASELJA K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse tegemise aeg ja koht 03.november 2009.a. Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-09-46634

Tsiviilasi S A hagi M A vastu elatise nõudes

Menetlusosalised, esindajad HAGEJA S A, isikukood xxxx, elukoht xxxx

KOSTJA M A, isikukood xxxx, elukoht xxxx

Kirjalik menetlus Hagi hind 27 000 krooni

RESOLUTSIOON

hagi rahuldada tagaseljaotsusega

Välja mõista M A`ult elatise katteks alates 16.09.2009 igakuuliselt 3000 /kolm tuhat/ krooni xxxx sündinud poeg R-M ülalpidamiseks S A kasuks kuni lapse täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast lapse kohta kuus.

Tunnistada otsus TsMS § 468 lg.3 alusel viivitamata täidetavaks summas 2175 krooni.

Menetluskulud

Hageja menetluskulud kannab M A.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. Kostjal on õigus 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates esitada kaja menetluse osaliseks või täielikuks taastamiseks. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( TsMS § 442 lg.6 ja § 633 lg.7).

Hageja nõuded

Hagiavalduse kohaselt on pooltel ühine laps, xxxx sündinud poeg R-M, kelle ülalpidamises kostja alates poolte lahuselust 2008.a.a novembrist osalenud ei ole. Kostja töötab hagejale teadaolevalt xxxx. Hageja sissetulek hagi kohaselt on lasteraha 900 krooni. Hageja soovib elatise väljamõistmist summas 3000 krooni.

Kostja vastuväited

Kostja ei ole ettenähtud tähtajaks kohtule hagi kirjalikku vastust esitanud.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid

Kohus leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja on soovinud välja mõista elatis summas 3000 krooni. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt elatise nõudmisel miinimumsummas ei ole vaja eraldi põhjendada ja tõendada lapse vajadusi, seega sellest suurema summa nõudmisel peaks eelduslikult neid asjaolusid tõendama, kuid kohus leiab, et kostja, kes on hagimaterjalid kätte saanud 12.08.2009, kuid tähtaegselt ei ole kirjalikku vastust hagile esitanud, ei ole ka sisuliselt hageja nõuet vaidlustanud ja seega on vaikimisi omaks võtnud hageja väited selle kohta, et kostja pole last toetanud, et lapse vajadus on hageja näidatud suuruses ja et kostja varanduslik seis võimaldab tasuda elatist hageja küsitud suuruses.

Perekonnaseaduse § 60 kohaselt on vanem kohustatud ülalpidama oma alaealist last. Perekonnaseaduse § 61 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise nõude esitanud isiku kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui ½ vabariigi valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Perekonnaseaduse kohaselt nõutakse elatis välja mõista alates hagi esitamisest, kui hageja ei ole esitanud taotlust elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist .

Hageja on oma nõude põhistanud kostja kohustusega tasuda elatist kohustatud vanema võimalustele ja lapse vajaduste suurusele vastavas ulatuses. Kostja ei ole hagile vaidlustust esitanud ja ei ole seega väitnud, et ta ei ole võimeline elatist maksma.

TsMS § 407 lg.1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud.

TsMS § 407 lg.3 kohaselt võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha tagaseljaotsuse kohtuistungit pidamata.

TsMS § 444 lg.1 kohaselt tagaseljaotsusest võib välja jätta otsuse kirjeldava osa ehk hageja nõuded, kostja vastuväited ja esitatud tõendid.

TsMS § 468 lg.1 p.2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. TsMS § 468 lg.3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus hageja taotlusel viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses.

Hageja ei ole vastavat eraldi taotlust esitanud, kuid TsMS § 468 lg.1 p.2 ja lg.3 ning PerekS § 61 sätteid koosmõjus hinnates kohus leiab, et nimetatud suurusena on võimalik käsitleda elatise miinimusmmmat ühe lapse kohta ehk 2175 krooni.

TsMS § 461 lg.1 kohaselt kohtuotsus täidetakse pärast jõustumist, välja arvatud juhul, kui kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele. TsMS § 461 lg.3 kohaselt otsus täidetakse sissenõudja avalduse alusel.

TsMS § 173 lg.1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

TsMS § 162 lg.1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus selgitab hagejale, et TsMS § 174 lg.1 kohaselt menetluosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Kohtunik:

/allkiri/

Marika Leimann

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 12. detsembril 2009. a. Nooremreferent

Lea Herne