3-09-778/42 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

02. november 2009, Tallinn

Haldusasja number

3-09-778

Haldusasi

OÜ Floriston Grupp kaebus Maksu- ja Tolliameti

Põhja maksu- ja tollikeskuse 18.12.2008 otsuse nr 12-

5/1048 tühistamiseks ja kohustamiseks maksusumma

tagastamiseks koos intressidega

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistungil 12. oktoobril 2009

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: OÜ Floriston Grupp;

Esindaja: v. adv Veikko Puolakainen;

Vastustaja: Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskus,

Esindaja: Katre Kuhi.

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata;

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Saata kohtuotsuse elektrooniline ärakiri kaebuse esitajale ja vastustajale. Kohtuotsuse

kinnitatud paberärakiri on võimalik soovi korral saada Tallinna Halduskohtu kantseleist.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioon-

kaebus

vahetult

Tallinna

Ringkonnakohtule

(HKMS § 28; § 31 lg 4).

ASJAOLUD

1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (edaspidi PMTK) kontrollis 20.02.2008

revisjoni korralduse nr 12-2.1/5168 alusel OÜ Floriston Grupp käibemaksu ja ettevõtlusega

mitteseotud väljamaksetelt tasumisele kuuluva tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja

tasumise õigsust ajavahemikul jaanuar 2006 kuni märts 2006. PMTK andis välja 06.11.2008

revisjoniakti nr 12-3/809, mis esitati maksukohustuslasele eriarvamuse esitamiseks.

28.11.2008 esitas OÜ Floriston Grupp revisjoniaktile eriarvamuse, milles ei nõustunud

revisjoniaktis toodud järeldustega.

2. 18.12.2008 andis PMTK OÜ välja Floriston Grupp maksuotsuse nr 12-5/1048, kus on

märgitud, et OÜ Floriston Grupp poolt 21.02.2006 tehtud väljamakse OÜ-le Valmorek

summas 1 239 000 krooni on käsitletav ettevõtlusega mitteseotud kuluna tulumaksuseaduse

(edaspidi TuMS) § 51 lg 2 p 3 mõistes ning seetõttu kuulub OÜ Floriston Grupp poolt

täiendavalt tasumisele tulumaks summas 370 091 krooni. Maksuotsuse kohaselt ei ole leidnud

tõendamist OÜ Valmorek poolt teenuse osutamine ja OÜ Floriston Grupp poolt vastava

teenuse saamine, mistõttu puudub alus nimetatud tehingust tulenevaid kulutusi käsitleda

ettevõtlusega seotud kulutustena.

3. 20.01.2009 esitas kaebaja PMTK-le vaide. 09.03.2009 vaideotsusega jäeti vaie rahuldamata

ning maksuotsus muutmata. Kaebuse esitajale toimetati vaideotsus kätte 11.03.2009 tähitud

kirjaga.

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

4. Kaebaja märgib esiteks, et maksuotsus on tehtud materiaalõigusliku aluseta, samuti on

maksuhaldur ebaõigesti kohaldanud otsuse tegemise aluseks olevaid maksuseaduse sätteid

ning teinud neist ebaõigeid järeldusi. Maksuhaldur ei ole kõiki olulisi asjaolusid välja

selgitanud ning on jätnud asjas tähtsust omavad asjaolud tähelepanuta. Maksuotsus ei põhine

kõikide tõendite igakülgsel ja objektiivsel kaalumisel. Maksuhaldur on tõlgendanud

maaklerlepingu sisu ja olemust ebaõigesti. Kaebajale on vahendusteenust reaalselt osutatud

ning selle tulemusena sõlmitud ostu-müügileping.

5. Maksuhaldur on TuMS § 51 lg 2 punktile 3 tuginedes leidnud, et väljamakse näol oli

tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuluga, millelt kuulub arvestamisele täiendav tulumaks.

Vaidlust ei ole algdokumendi enda formaalses nõuetekohasuses. Maksuotsuses on

maksuhaldur asunud seisukohale, et OÜ-l Floriston Grupp puudus vajadus Laevastiku 3 ja

3H kinnistute soetamiseks kasutada vahendusteenust. Kaebaja märgib, et kui maksuhaldur

leidis, et vahendusteenuse kasutamine ei ole seotud kaebaja ettevõtlusega, pidanuks ta

tuginema TuMS § 51 lg 2 punktile 5, mida ei ole aga tehtud. Seega ei saaks asjas tõusetuda

küsimust, kas vahendusteenuse kasutamine on kaebaja puhul põhimõtteliselt ettevõtlusega

seotud või mitte. Kaebaja peamiseks tegevusalaks on kinnisvara arendus- ja haldamine.

Maksuhalduri pädevuses ei ole hinnata eraõigusliku juriidilise isiku majandustegevuses

tehtavate

otsustuste

majanduslikku

otstarbekust.

Vahendusteenus

on

kaebaja

majandustegevuses arenduseks sobivate kinnistute leidmisel möödapääsmatu. Kaebaja

märgib, et maksuhalduri tõlgendus teenuse otstarbekusest seab kahtluse alla kõik

maaklerteenust osutavad isikud ja ettevõtlusharu tervikuna. Kui pidada piisavaks

müügikuulutuse avaldamist meedias, puuduks maakleri tegevusel sisuline mõte. Isikult ei saa

eeldada põhjalikku kursis olemist kõikide müügikuulutustega, mistõttu on sobiva objekti

leidmiseks praktikas vajalik maakleri abi.

6. Kaebaja märgib teiseks, et vastustaja on ebaõigesti aru saanud asjas tähtsust omavate

õigussuhete

sisust

ja

olemusest

ning

asunud

seetõttu

väärale

seisukohale,

et

vahendusteenuseid osutas kolmas isik OÜ Helmaport. Maaklerleping on sõlmitud kaebaja

ning OÜ Valmorek vahel. Kaebaja ei ole kunagi sõlminud mingeid lepinguid OÜ-ga

Helmaport ja maksuotsuses toodud vastavad järelmid seoses OÜ-ga Helmaport on

asjakohatud. Kaebajale ei ole teada, kas tema lepingupartner omakorda kasutas teenuse

osutamiseks mingite kolmandate isikute kaasabi või mitte ning maksustamise seisukohast ei

omaks see ka õiguslikku tähendust. Kuna maksuhaldur on maksuotsuse tegemist

põhjendanud asjaoluga, et kaebaja ei ole saanud vahendusteenust OÜ-lt Valmorek, tuleb

antud asjas hinnata ja kontrollida, kas teenuse osutamine on toimunud nimetatud kahe

äriühingu vahel. Põhistamaks väidet, et OÜ-le Valmorek tasutud vahendustasu oli tasutud

konkreetse teenuse eest, tuleb analüüsida vahendusteenuse olemust laiemalt. Kaebaja märgib,

et seadusest ei tulene täiendavaid kriteeriume või nõudeid, millises vormis tuleb maakleril

nimetatud vahendusteenust osutada, milliste tõenditega tuleks tal vaidluse korral teenuse

osutamist tõendada või kuidas peaks teenuse osutamine olema dokumenteeritud.

Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 658 lõikest 1 tuleneb expressis verbis, et maakleri

kohustused on täidetud juba siis, kui ta üksnes osutab kolmanda isikuga lepingu sõlmimise

võimalusele ning leping sõlmitakse tema tegevuse tulemusena. Säärasena on maaklerlepingu

olemust käsitletud ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi praktikas. Seega tuleb asjaolu, kas

maaklerleping on vastastikku täidetud, hinnata igal konkreetsel juhul eraldi.

7. Asjas omab tähtsust see, et maakleri kasutamine on võimalik nii ostja kui müüja poolelt

vaadatuna, kusjuures need isikud ei pea olema samad ning tihti praktikas ongi erinevad. Müüja

huvi on siiski objekti müüa. Ostja ja maakleri vahelise lepingu kehtivus ja tasu maksmise

kohustus ei sõltu sellest, kas objekti müüja on teadlik asjaolust, et ostja kasutab maaklerit või

mitte. Teenus tähendab hüve osutamist või õiguse üleandmist ettevõtluse korras. Lepingu

pooltel ei ole vaidlust selle üle, et lepingut ei oleks täidetud. Kaebaja on saanud OÜ-lt

Valmorek vajalikku informatsiooni, kuivõrd OÜ Valmorek osutas müügilepingu sõlmimise

võimalusele OÜ-ga Roverek. Kaebaja selgitab, et OÜ Valmorek üheks peamiseks

tegevusalaks on kinnisvara vahendus. Äriühingu tegevus oli kontrollitud perioodil aktiivne

Läti turul, mistõttu ei olnud äriühingu ühest liikmest koosneval juhatusel endal võimalik

tegeleda arendustegevuseks sobilike kinnistute otsimisega Eestis. Kaebaja oli huvitatud

kinnistute soetamisest Paljassaare kandis ning pöördus selle sooviga OÜ Valmorek poole. OÜ

Valmorek oli Paljassaare piirkonna pakkumistega kursis, kuna tegutses samas piirkonnas

(registrijärgne aadress Paljassaare tee 17 Tallinn). Teenuse osutamist tõendavad

maaklerileping, OÜ Valmorek poolt arve esitamine, selle faktiline tasumine kaebaja poolt ning

selle kajastamine maksuhaldurile esitatavas käibedeklaratsioonis ja mõlema äriühingu

raamatupidamises.

8. Asudes maksuotsuses seisukohale, et kaebaja ei ole esitanud täiendavaid tõendeid teenuse

osutamise kohta, on maksuhaldur vääralt kohaldanud oma kaalutlusõigust. Maksuhaldur on

jätnud isikute selgitused või ütlused tähelepanuta või kasutanud neid üksnes talle sobival

moel. Maksuhaldur on lähtunud ebaõigest eeldusest, et vahendusteenuse osutamist on

võimalik tõendada vaid dokumentaalsete tõenditega. Lisaks on maksuhalduri poolt rikutud ka

isiku ärakuulamisõigust. Kaebaja nõustub maksuhalduri poolt tehtud viitega Riigikohtu

lahendile haldusasjas 3-3-1-34-07, et maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise

korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kaebaja

soovis vahendusteenuse osutamist tõendada peamiselt isikute ütlustega, taotledes

vaidemenetluses asjakohastelt isikutelt seletuse võtmist. Vastustaja pidas taotlust

põhjendamatuks ja mittevajalikuks. Kaebaja leiab, et on asjakohatu heita kaebajale ette

tõendite mitte esitamist, kui tõendite vastuvõtmisest on sisuliselt keeldutud. Kaebaja juhtis

vaidemenetluses ka tähelepanu asjaolule, et isikute ütlusi on tõlgendatud vääralt.

Maksuotsusest ei nähtu põhjendusi, miks on Indrek Porila ning Erik Väinaste ütlused jäetud

tähelepanuta, kuigi mõlemad on põhjalikult selgitanud maaklerteenuse osutamisega

seonduvaid asjaolusid. Kaebaja leiab, et antud juhul ei ole võimalik teenuse osutamist

tõendada muude tõenditega, arvestades, et vaidlust ega kahtlust ei ole väljamakse tegemises

ega kuludokumendi vormilises nõuetekohasuses. Kaebaja palub eeltoodust tulenevalt

tühistada 18.12.2008 maksuotsus nr 12-5/1048.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

9. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Vastustaja seisukoha

järgi ei ole OÜ Valmorek ei ole OÜ-le Floriston Grupp vahendusteenust reaalselt osutanud.

Riigikohtu 20.06.2007 otsuse nr 3-3-1-34-07 kohaselt on maksuhalduril alati õigus kontrollida,

kas väljamakse on ka tegelikult tehtud ettevõtluskulude katteks. Olukorras, kus maksuhaldur

on tuvastanud, et väljamaksed tehti teadlikult isikule, kes vastavat teenust reaalselt ei

osutanud, tuleb väljamakse lugeda ettevõtlusega mitteseotuks. Maksuhaldur ei nõustu ka

kaebaja seisukohaga, et maksustamisel oleks tulnud lähtuda TuMS § 51 lg 2 punktist 5.

Maksuhaldur leiab, et üksnes raamatupidamiseseaduse (edaspidi RPS) §-s 7 lõikes 1 sätestatud

nõuetele vastavad algdokumendid ei tõenda tehingu toimumist, kui muud asjaolud viitavad

vastupidisele. Algdokumente, mille taga puudub reaalne majandustegevus, ei saa lugeda

raamatupidamise algdokumendiks ning nende formaalne vastavus seaduse sätetele ei tõenda

teenuse saamist tegelikkuses. Ka Riigikohus on 20.06.2007 otsuses nr 3-3-1-34-07

väljendanud seisukohta, et nõuetekohasel algdokumendil tuleb märkida ka tehingu

majanduslik sisu. Kui tehingu majanduslik sisu on märgitud ebaõigesti, ei ole tegemist

nõuetekohase algdokumendiga. Selline asjaolu võib seega olla piisavaks aluseks, et kohaldada

TuMS § 51 lg 2 punkti 3.

10. Maksuhaldur nõustub kaebajaga selles, et maksuhalduri pädevuses ei ole hinnata juriidilise

isiku majandustegevuses tehtavate otsuste majanduslikku otstarbekust. Samas on

maksuhalduril õigus hinnata majandustegevuses tehtavate tehingute põhjendatust ning nende

võimalikku seost ettevõtlusega. Riigikohus otsuses nr 3-3-1-21-99 selgitanud, et ettevõtlusega

otseselt seotud kuludeks loetakse ettevõtluse säilitamiseks ja arendamiseks ning ettevõtluse

tulu teenimiseks vajalikud kulutused. Kulutusi, mis on tehtud isiklikuks tarbeks või mille

puhul kulutuse seotus maksumaksja ettevõtlusega ei ole selge, ei saa maha arvata. Antud juhul

ei olnud tegemist ettevõtluse arendamiseks ega ettevõtlusele muul viisil kasuliku kulutusega,

kuna väidetav vahendaja teenuse kasutamine ei ole leidnud tõendamist. Hindamisel ei saa

lähtuda üksnes sellest, et OÜ Floriston Grupp tegevusalaks oli kinnisvara arendus- ja

haldamine ning sellise majandustegevuse puhul on tavaline kasutada maaklerteenust.

Maksumenetluses on leidnud tõendamist, et OÜ Floriston Grupp ei vajanud abi ega

informatsiooni OÜ-lt Valmorek. Vaidlusaluste objektide müügiga tegelesid mitmed

kinnisvarabürood ning kuulutused olid interneti kinnisvaraportaalides, trükimeedias ning

maaklerfirmade kodulehtedel. Müügitegevuses kasutati kinnistute plaane, väljavõtteid

kinnistusraamatust ning Laevastiku tn 3 asuvale hoonele koostatud tehnilist projekti. Seega oli

Laevastiku tn 3 ja Laevastiku tn 3H kinnistute müüki puudutav teave kõigile kättesaadav ning

objekti leidmiseks ei oleks olnud vaja lisaabi.

11. Selgusetuks on jäänud ka see, millises osas maaklerteenust pakuti. OÜ Valmorek esindaja

Erki Väljaste ei kinnitanud OÜ-le Floriston Grupp vahendusteenuse osutamist, vaid selgitas,

et viis kokku objekti ostja ja tundmatu vahendaja, kelle eksisteerimise osas ei ole esitatud

usaldusväärseid tõendeid. Seda ei saa pidada antud maaklerteenuse osutamiseks. Maksuhaldur

peab vajalikuks rõhutada, et just OÜ Floriston Grupp esindaja andis maksuhaldurile selgituse,

et maaklerteenuse eest maksmine oli põhjendatud, kuna OÜ-lt Valmorek saadi piisavalt infot

ja kaasaabi ning OÜ-st Valmorek oli abi ka elektri ja muude kommunikatsioonide ühinemise

probleemidega. Hiljem on kaebuse esitaja viidanud, et ei saanud siiski OÜ-lt Valmorek

vajalikku informatsiooni, vaid OÜ Valmorek üksnes osutas müügilepingu sõlmimise

võimalusele OÜ-ga Roverek. Seega on kaebaja selgitused seoses vahendusteenusega olnud

vastuolulised ning väheusutavad.

12. Maksuhaldur märgib teiseks, et maksustamisel ei lähtutud käesoleval juhul mitte

vahendusteenuse kui sellise sisust, vaid lähtuti revisjoni käigus kogutud faktiliste asjaolude

alusel tehtud järeldusest, et vahendusteenuseid ei saadud. Olukorras, kus vahendusteenuse

olemasolule viitab üksnes formaalselt õige maaklerleping, ei ole see leping piisavaks tõendiks

vahendusteenuse saamise kohta. Vahendusteenuse reaalset saamist tõendaksid muuhulgas

vahendusteenuse saaja ja läbiviija ütluste kokkulangevus, samuti maatüki müüja ütlused.

Antud juhul erinevad vahendusteenuse saaja ja läbiviija ütlused, neid on pidevalt muudetud

ning neis esinevad märgatavad vastuolud. Kogutud tõendeid hinnates ei ole võimalik öelda, et

vahendusteenust on osutatud ning maaklerleping täidetud. Maaklerlepingus oli maakleri

kohustuseks abistada käsundiandjat müügilepingu sõlmimise ettevalmistamisel sh korraldama

müüja ja käsundiandja lepingueelseid läbirääkimisi, leppima notariga kokku müügilepingu ja

asjaõiguslepingu sõlmimise aja ja teavitama sellest lepingu pooli jms. Revisjoni käigus selgus,

et OÜ Valmorek ei osutanud kinnistute ostu-müügitehingus isegi mitte maaklerlepinguga

tema kohusena ettenähtud ostu-müügitehingu korraldamise teenuseid. Revisjoni käigus

kinnitas ka OÜ Valmorek esindaja, et äriühing ei ole OÜ-le Floriston Grupp vahendusteenust

osutanud. Maksuhaldurile jääb eeltoodust tulenevalt arusaamatuks OÜ Floriston Grupp ja

OÜ Valmorek vahelise vahenduslepingu mõte, eesmärk ja võimalik sisu, kuna tõendid

näitavad, et teenust ei ole osutatud ega saadud. Samuti muudab selle ebausutavaks

tuluteenimisele suunatud äriühingu poolt vahendajale avalikult reklaamitud objektile viitamise

eest 1,3 miljoni maksmine.

13. Vastustaja on seisukohal, et tehingu toimumist ei tõenda kaebaja viidatud OÜ Valmorek

poolt formaalne arve esitamine, selle faktiline tasumine ning kajastamine maksuhaldurile

esitatavas käibedeklaratsioonis ning mõlema äriühingu raamatupidamises, kui asjas kogutud

tõendid viitavad muule. Tehingupartnerite tegevuse formaalne õiguspärasus ei tõenda, et

tehing on reaalselt toimunud, vaid oluline on tehingute majanduslik sisu. Vastustaja palub

seetõttu jätta kaebus rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

14. Kohus, hinnanud poolte seisukohti ja väiteid ning nende kinnituseks esitatud tõendeid

nende kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et kaebus on põhjendamata, tõendamata ja

tuleb jätta rahuldamata. Menetlusosaliste menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Kohtu

põhjendused on järgmised.

15. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et vaidlusaluse tehingu algdokument – OÜ Valmorek

21.02.2006 arve-saateleht nr 0221-1 - vastab formaalselt raamatupidamisseaduse ja

maksuseaduste nõuetele ning et kaebaja on nimetatud arve alusel teinud 21.02.2006 OÜ-le

Valmorek väljamakse arvel näidatud summas (1 239 000 krooni). Vaidlust ei ole ka selles, et

kaebaja ja OÜ Roverest vahel on 24.05.2005 sõlmitud notariaalne leping Tallinnas asuvate

Laevastiku 3 ja Laevastiku 3H kinnistute ostmiseks hinnaga 9 500 000 kr.

16. Vaidlus on poolte vahel selles, kas 21.02.2006 arvel-saatelehel nr 0221-1 märgitud teenust

kaebuse esitajale tegelikkuses osutati või mitte. Maksuhaldur leiab, et teenust ei osutatud ja

seetõttu on tegemist tegelikkust mittekajastava arvega ning selle alusel on tehtud ettevõtlusega

mitteseotud väljamakse. Antud vaidlus keskseks küsimuseks on seega asjaolu, kas arvel

näidatud vahendusteenust on ka faktiliselt saadud ja osutatud või mitte. Seejuures kinnitas

teenust väidetavalt osutanud isik Erik Väinaste kohtuistungil, et ta nimetatud teenust osutas ja

ka arvel näidatud summa kätte sai.

17. Kaebaja on esitanud kohtule 19.01.2005 dateeringuga maaklerilepingu, mille on sõlminud

OÜ Floriston Grupp (esindaja Indrek Porila) ja OÜ Valmorek (esindaja Erik Väinaste).

Müügitehing, millega kaebaja omandas kinnistud, sõlmiti notariaalselt 24.05.2005. OÜ

Valmorek väljastas arve 21.02.2006 ja OÜ Floriston Grupp tasus selle kogusummas arve

saamise päeval (panga toimingute väljavõte I kd lk 113). Kohus nõustub vastustajaga selles, et

kõiki tõendeid ja selgitusi kogumis hinnates tuleb asuda seisukohale, et OÜ Valmorek ei

osutanud tegelikkuses OÜ-le Floriston vaidlusalust vahendusteenust.

18. TuMS § 51 lg 1 kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud

kuludelt, kusjuures sama paragrahvi 2. lõike punktide 3-5 kohaselt on ettevõtlusega

mitteseotud kuludeks väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist

reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument, samuti kulud või

väljamaksed maksumaksja ettevõtlusega mitteseotud teenuste ostmiseks või ettevõtlusega

mitteseotud kohustuste täitmiseks. Riigikohtu 20.06.2007 otsuse nr 3-3-1-34-07 kohaselt on

maksuhalduril alati õigus kontrollida, kas väljamakse on ka tegelikult tehtud ettevõtluskulude

katteks ning et nõuetekohasel algdokumendil tuleb märkida ka tehingu majanduslik sisu. Kui

tehingu majanduslik sisu on märgitud ebaõigesti, ei ole tegemist nõuetekohase

algdokumendiga (kuludokument ei vasta RPS § 7 lõike 1 punktile 3). Selline asjaolu võib seega

olla piisavaks aluseks, et kohaldada TuMS § 51 lg 2 punkti 3.

19. Käesolevas asjas on poolte vahel vaidlus selles, kas kaebuse esitaja on saanud OÜ-lt

Valmorek arvel näidatud teenust või mitte. Seejuures on Riigikohus haldusasjas nr 3-3-1-50-

03 asunud seisukohale, et juhul kui maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et ostja osaleb

maksupettuses, ei laiene ostja heausksuse eeldamise põhimõte ning sarnase kahtluse korral

tuleb ostjal esitada täiendavaid tõendeid selle kohta, et vaidlustatud tehingud on arvetel

märgitud müüjaga siiski tegelikult toimunud.

20. Kohus nõustub maksuotsuses väljendatud seisukohaga, et vaidlusalust vahendusteenust,

mis on märgitud OÜ Valmorek poolt 21.02.2006 väljastatud arvel, ei ole tegelikkuses

osutatud. Õige on maksuhalduri järeldus, et üksnes kauba eest arvete esitamine ning müüjale

arvel näidatud summa tasumine ei tõenda tehingu toimumist, kui muudest asjaoludest ilmneb

vastupidine. Kohus leiab, et kaebuse esitaja on ebaõigesti keskendunud VÕS § 658 lg 1

toodud maaklerlepingu sisu määratlusele. Käesoleval juhul on põhiküsimuseks see, et kaebuse

esitajal puudus vajadus sellise vahendusteenuse saamiseks, mis seisnes vaid informatsiooni

esitamises selle kohta, et Laevastiku 3 ja 3H kinnistud on müügiks, kuna neid kinnistuid

müüdi avalikult juba ligi aasta aega. Kaebuse esitaja selgitused vahendusteenuse vajaduse osas

on olnud väga üldsõnalised. Vaidlus puudub selles, et kaebuse esitaja soovis osta Tallinnasse

Paljassaare piirkonda laoruume. Vaidlusaluste kinnistute endise omaniku OÜ Roverest

esindaja Andres Saame maksuhaldurile kirjalikult esitatud selgituste kohaselt alustas nimetatud

äriühing Laevastiku tn 3 ja 3H kinnistute aktiivset müüki juba 2004 aasta keskel, selleks

pöörduti AS Pindi Kinnisvara ja OÜ ERI Kinnisvara poole (kinnisvarafirmad omakorda on

seda vastustes maksuhalduri järelpärimistele kinnitanud). Seega ei vasta tõele Erik Väinaste

kohtuistungil antud ütlus, et nimetatud kinnistud ei olnud avalikult müügis. Täiesti

arusaamatuks jääb, millist spetsiifilist ja väärtuslikku informatsiooni selle kohta, et kinnistud

on müügis, oleks Erik Väinastelt vajatud (liiatigi veel 1 239 000 krooni väärtuses), kui müüja

oli ise juba ligi aasta lasknud kahel kinnisvarabüroo maakleril oma kinnistutele ostjat otsida.

Kohtuistungil antud ütlustes selgitasid nii Indrek Porila kui Erik Väinaste, et vahendusteenus

piirdus informatsiooni edastamisega selle kohta, et nimetatud kinnistutele otsitakse ostjat.

Kuigi kaebuse esitajal ei olnud 2005 ja 2006 ühtegi töötajat, oli toonane juhatuse liige Indrek

Porila seotud AS-ga Arco Vara ja seeläbi ilmselt üsna hästi kursis kinnisvaraturuga. Kohus

peab äärmiselt ebamõistlikuks ja ebamajanduslikuks seda, kui kinnisvaraturuga hästi kursis

olev isik on nõus maksma üle miljoni krooni informatsiooni eest, mille ta ise oleks

internetiportaalidest hõlpsa vaevaga kätte saanud. Asjaolu, et ta samal ajal tegutses peamiselt

Lätis, ei ole seejuures takistuseks, kuna ka Lätist oleks saanud külastada internetiportaale.

Oleks

loogiline,

et

enne

vahendaja

leidmist

vähemalt

kontrollitakse

korra

kinnisvaraportaalidest, ega sobivaid kinnistuid müügis ei ole, seda enam, kui isik on ise tegev

kinnisvaravahenduses ja kõigi eelduste kohaselt külastab kinnisvara müügiportaale

regulaarselt. On tõsi, et äriühingul on võimalik kulutada oma raha omal äranägemisel, kuid

tulumaksuvabastuse saamiseks on tal vajadusel vaja tõendada, kas tehinguid tegelikkuses tehti

ja kas neid oli vaja teha (kas nad on ettevõtlusega seotud). Kohus leiab, et majanduslikult

äärmiselt ebamõistlike tehingute tegemise korral on põhjust kahtlustada maksupettust ja seda

suurem on äriühingu tõendamiskoormis selles osas, et selline tehing tõepoolest aset leidis. Ei

Erik Väinaste ega Indrek Porila suutnud adekvaatselt selgitada seda, milles seisnes Erik

Väinaste osutatud abi kinnistute müügitehingu sõlmimiseks. Mõlema ütlustest tulenes, et abi

seisnes sisuliselt vaid teabe edastamiseks, et vaidlusalused kinnistud on müüa (samas, kui

kinnistud olid juba ligi aasta avalikult müügis). 19.10.2005 maaklerlepingus sätestatud

toiminguid (müügilepingu ettevalmistamisel abistamine, notari aja kokkuleppimine, vajadusel

ostja esindamine müügitehingu sõlmimisel) Erik Väinaste ei teinud ja Indrek Porila ei näinud

selles probleemi. Indrek Porila kohtus ise müüjaga ja osales notari juures lepingu sõlmimisel ja

seejuures ei olnud talle sage Lätis viibimine takistuseks. Ka suurendab kahtlust

vahendusteenuse mittetoimumises asjaolu, et Erik Väinaste ei osundanud ühelegi teisele

müügiks pakutavale kinnistule. Nimetatud asjaolud kogumis viitavad asjaolule, et

maaklerteenuse vajaduse järele tekitati kunstlik vajadus tagantjärele alles peale kinnistute

müügilepingu sõlmimist.

21. Kaebuse esitaja soovib tehingute tegemist tõendada Indrek Porila ja Erik Väinaste

kohtuistungil antud ütlustega. Kohus leiab aga, et mõlema isiku ütlused on ebausaldusväärsed

ega saa tehingu tegemist tõendada. Esiteks on Indrek Porila huvitatud võimaliku

maksupettuse varjamisest ning ennast selles süüstavate ütluste mitteandmisest, kuna ta oli

vaidlusalusel ajal OÜ Floriston Grupp ainus juhatuse liige. Niisamuti on arusaadavalt huvi

maksupettuse varjamiseks OÜ Valmorek kui teise tehingupoole juhatuse liikmel Erik

Väinastel. Seetõttu ei lükka nimetatud isikute antud ütlused asjas kogutud muude tõendite

pinnalt tehtud järeldusi. Kohus ei väida, et kõik nimetatud isikute ütlused oleksid valed, kuid

vastuolude korral tuleb lähtuda asjas kogutud muudest tõenditest. Kohus ei nõustu kaebuse

esitajaga selles, justkui ei saaks halduskohtumenetluses tugineda maksumenetluses kogutud

suulistele selgitustele kui tõenditele. Tegemist ei ole tõepoolest tunnistajate ütlustega

tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes, kuid see-eest igati aktsepteeritavate dokumentaalsete

tõenditega. Kohus hindab neid kogumis ja vastastikkuses seoses asjas kogutud muude

tõenditega. Erik Väinaste on väitnud 27.05.2008 maksuhaldurile antud suulistes selgitustes, et

ei suhelnud ise otseselt müüjaga (OÜ Roverest). Sama on kinnitanud ka OÜ Roverest

esindaja Andres Saame (et ostja leidis Indrek Porila). Ka see asjaolu seab sügava kahtluse alla

selle, et Erik Väinaste müüja kohta mingi spetsiifilise vahendusteenuse osutamiseks vajaliku

teenuse sai. Kust mujalt kui müüjalt pidi Erik Väinaste müüdava objekti kohta informatsiooni

saama ja kui ta seda ei saanud, siis seda kummastavam on kaebuse esitaja vajadus Erik

Väinaste kui vahendaja järele.

22. Kaebaja aga eksib selles, justkui oleks maksuhaldur leidnud, et vahendusteenuseid osutas

OÜ Helmaport. Maksuotsuses on selgelt märgitud, et kaebaja ei saanud üldse

vahendusteenust ja et OÜ-l Helmaport puudus majandustegevus. Sellisel juhul ei saanud OÜ

Helmaport maksuhalduri hinnangul üldse mingeid teenuseid ise osutada. Samas vaidlusaluse

arve fiktiivsust ja teenuse mitteosutamist kinnitab kaudselt ka see, et OÜ Valmorek kandis

OÜ Floriston Grupp poolt kantud summa edasi OÜ Helmaport kontole, kust see kas

sularahas või AS Tavid vahendusel sularahas välja võeti. Sellisel juhul on põhjendatud kahtlus,

et sularahas väljavõetud summad võisid (vähemalt olulises osas) uuesti liikuda kaebuse esitaja

kätte. Haldusasja materjalidest nähtuvalt ei olnud OÜ-l Helmaport reaalset majandustegevust,

juhatuse liikmena tegutsenud Tea Tekkel ei juhtinud tegelikult seda äriühingut ja tema

ülesandeks oli vaid vahendustasu eest pangakontodelt raha välja võtmine ja Raigo Käärile

andmine.

23. 17.10.2005 on OÜ Valmorek sõlminud väidetavalt kinnisvara maaklerlepingu OÜ-ga

Helmaport (kelle esindajaks oli lepingus Tea Tekkel). Asjaolu, et OÜ-l Helmaport puudus

majandustegevus ja et Tea Tekkel ei juhtinud seda äriühingut, teeb samuti automaatselt

ebatõenäoliseks selle lepingu tegeliku olemasolu. Lepingu koostas Erik Väinaste (tema enda

kohtuistungil antud ütluste järgi), samas on leping väga sarnane 19.01.2005 kuupäeva kandva

OÜ Valmorek ja OÜ Floriston Grupp vahel väidetavalt sõlmitud lepinguga, mille koostas nii

Erik Väinaste kui Indrek Porila istungil antud ütluste järgi OÜ Floriston Grupp. OÜ

Valmorek ja OÜ Helmaport vahelise tehingu asjaolud mõjutavad OÜ Floriaton Grupp

maksukohustust kaudselt, kuna juhul, kui leida, et OÜ Valmorek ei saanud sõlmida

vahendusteenuse osutamise tehingut OÜ-ga Helmaport, viitab see kaudselt omakorda sellele,

et OÜ Floriston Grupp ja OÜ Valmorek vahel sõlmitud leping võib olla fiktiivne. OÜ-ga

Helmaport väidetavalt sõlmitud lepingu sisu osas leiab kohus, et isegi, kui OÜ Helmaport

oleks tõepoolest reaalselt teatud tehinguid teinud, on ebatõenäoline, et eksisteeris mingi

mujalt mitte kätte saadav teave, mille eest OÜ Valmorek oli nõus maksma 1 miljon krooni.

Seejuures on maksuhalduril õigus selles, et enne vaidlusaluste kinnistute müüki 24.05.2005 ei

saanud OÜ Valmorek olla kindel selles, et tema enda vahendustasu küünib 1 miljoni kroonini.

Ka suure käibega äriühingute jaoks oleks tegemist suure summaga ja kohtu hinnangul on

äärmiselt ebausutav, et selliseid summasid niisama ilma otsese vajaduseta oma

majandustegevuses kulutataks. Kuna OÜ Helmaport asju faktiliselt ajanud Raigo Käär

mõisteti kriminaalkorras süüdi mitmetes kinnisvaraga seotud väljapressimistes, võis Raigo

Käär esitanud Erik Väinastele tõepoolest mingi rahalise nõude, kuid asjaoludest ei tulene, et

see oleks olnud kuidagi seotud OÜ Helmaport poolt OÜ-le Valmorek kinnisvara alase

informatsiooni hankimisega.

24. Kohtu hinnangul ei ole ka usutav kogu teenuse osutamisega seonduv kronoloogia. Leping

teenuse osutamiseks sõlmiti väidetavalt 19.01.2005, kinnistute müügileping leidis aset

24.05.2005, edasi on 17.10.2005 sõlminud OÜ Valmorek väidetavalt lepingu OÜ-ga

Helmaport, arve OÜ Valmorek poolt hiljemalt 24.05.2005 osutatud vahendusteenuse eest

esitati 21.02.2006, samas tasus OÜ Floriston Grupp selle kogusummas ( 1 239 000 krooni)

samal päeval. Kõnekas on ka asjaolu, et ka OÜ Helmaport nimel on samuti 21.02.2006

esitatud arve 1 000 000 kroonile OÜ-le Valmorek. See kõik viitab sellele, et OÜ Helmaport ja

OÜ Valmorek arvete väljastamise ning nende tasumise vastavalt OÜ Valmorek ja OÜ

Floriston Grupp poolt on toimetanud üks ja sama isik või siis vähemalt isikud omavahelise

kooskõlastamise tulemusena. Loogiline olnuks OÜ-l Valmorek esitada arve kohe peale

teenuse osutamist, aga mitte oodata sellega 9 kuud. Väidetavad vaidlused teenuse summa üle

oleksid pidanud aset leidma eelkõige ikkagi peale arve esitamist, mitte sellele eelnevalt. Kohtu

hinnangul seoti 21.02.2006 tehtud väljamakse tõenäoliselt alles tagasiulatuvalt 24.05.2005

toimunud kinnistute müügitehingu väidetava vahendusteenusega. Ka tekitab kahtlust, et

19.01.2005 maaklerlepingus kirjeldatud soovitav kinnistu vastab oma parameetritelt ja hinnalt

liiga hästi ostetud maatükile, mis samuti viib mõttele, et maaklerlepingus on kirjeldatud

konkreetset kinnistut, mille kaebaja juba ostis.

25. Ka 19.01.2005 maaklerilepingus ettenähtud maakleritasu ei kattu 21.02.2006 arvel

näidatud summaga. Üheselt ei ole arusaadav, kuidas nimetatud summa saadi. Kahtlemata on

teenuse saajal õigus leppida teenuse osutajaga hiljem kokku algselt kokkulepitust erinev hind,

kuid kuna käesolevas asjas viitavad eelkirjeldatud asjaolud maksupettusele, on ka hinna

erinevus algselt kokkulepitust kaudne tõend teenuse mitteosutamise kohta. Kui algselt lepiti

kokku vahendustasuks 5% summast, siis tegelikkuses oli vahendustasuks üle 13%

müügihinnast

(9 500 000

krooniselt

müügisummalt

1 239 000

krooni).

Väidetava

maaklerteenuse hind 1 239 000 krooni viitab omakorda sellele, et tegemist on vaid raha

äriühingust maksuvabalt väljatoimetamisega, kuna nagu kohus ka eelpool märkis, on ka suure

käibega äriühingu jaoks miljonit krooni ületava summa puhul tegemist olulise kulutusega ja ei

ole usutav, et see oleks tehtud ilma tungiva vajaduseta. Sellist tungivat vajadust

maaklerteenuse järele antud asjas ei nähtu.

26. Niisamuti on kaudseks tõendiks teenuse mitteosutamise kohta asjaolu, et Erik Väinaste ei

ole atesteeritud kinnisvaramaakler ja puuduvad andmed selle kohta, et ta oleks vaidlusalusel

ajal aktiivselt kinnisvara vahendajana tegutsenud. Samuti ei tee vaid asjaolu, et OÜ Valmoreki

asukohaks oli Paljassaare tee 17, Erik Väinastest veel Paljassaare piirkonna kinnisvara osas

eriteadmisi omavat isikut. Indrek Porila kohtuistungil ja maksumenetluses antud seletused

selle kohta, et Erik Väinaste valdas erilist teavet Paljassaare kinnisvara kohta, on üldsõnalised

ja ei põhine loogilisel argumentatsioonil. Nagu eelnevalt tuvastati, Erik Väinaste kinnistute

omaniku OÜ-ga Roverest ei suhelnud.

27. Kohus leiab, et maksuhalduril on põhjust kahtlustada kaebuse esitajat maksupettuse

toimepanemises. Otsuses nr 3-3-1-50-03 asus Riigikohus seisukohale, et maksupettuses

osalemise põhjendatud kahtluse korral tuleb ostjal esitada täiendavaid tõendeid selle kohta, et

vaidlustatud tehingud on arvetel märgitud müüjaga siiski tegelikult toimunud. Haldusasjas 3-

3-1-39-03 on Riigikohus täpsustanud, et ostja seotusele maksupettusega võivad muuhulgas

viidata ostja ja müüja nimel tegutsenud isikute omavahelised tihedad sidemed. Kohtu

hinnangul viitavad kaebuse esitaja juhataja Indrek Porila, tema tuttava Toomas Külaotsa ja

viimase tuttava Erika Väinaste omavahelised suhted osalemisele maksupettuses. Väidetava

vahendusteenuse arve sedavõrd hilise esitamise osas on möönnud Erik Väinaste (ja seda on

kinnitanud Indrek Porila), et ta teadis, et saab oma raha kätte. Seega oli tegemist mitte

võõraste inimestega, vaid kasvõi kaudselt omavahel tuttavate isikutega. Teenuse osutamise

või kauba müümise korral oleks loogiline, et arve esitatakse esimesel võimalusel, kuna

arusaadavalt on teenuse osutaja või kauba müüja huviks raha võimalikult kiire kättesaamine.

Samuti oleks loogiline, et kui juba pool aastat peale teenuse osutamist ei ole selle eest veel

raha saadud, oleks teenuse osutaja juba üsna murelik ja tõenäoliselt tegeleks aktiivselt oma

tasu sissenõudmisega, mida käesoleval juhul arusaadavalt tehtud ei ole (kuna isegi arvet ei

olnud OÜ Valmorek veel esitanud). Erilist usalduslikku suhet eelnimetatud isikute vahel

kinnitab näiteks väidetavat vahendusteenust kajastavate kirjalike dokumentide vähesus:

puuduvad igasugused tõendid nende omavahelise suhtlemise, sh kohtumiste, kohta.

28. Ei Indrek Porila ega Erik Väinaste ei ole isegi kirjeldanud ühtegi konkreetset suhtlust,

kasvõi telefonikõnet, mille käigus informatsiooni vahetati. Ei ole alles ühtegi e-kirja ega muud

dokumenti, mis viitaks sellele, et teenust osutati. Vaid arvet, lepingut ja väljamakset ei pea

kohus arvestades maksupettuse kahtlusi piisavaks. Kohus möönab siinkohal, et kaebuse

esitajal ei olnud seadusest tulenevalt kohustust kõiki selliseid dokumente koguda või säilitada,

ent see ei vähenda kaebuse esitaja tõendamiskoormust ning pööramata tehingute tegemisel

neile asjaoludele tähelepanu, riskiski kaebuse esitaja sellega, et tehingu toimumise

tõendamisega võib ta hätta jääda. Õige on maksuhalduri seisukoht, et maksumenetluses ei pea

maksuhaldur tuvastama maksupettuses osalemist, vaid maksuhalduril peab tekkima üksnes

põhjendatud kahtlus sellises maksupettuses osalemise kohta. Eeltoodud asjaolude põhjal on

kohtu hinnangul põhjendatud kahtluse tekkimiseks käesoleval juhul piisavalt alust ning

kaebuse esitaja ei ole seda kahtlust omapoolsete täiendavate tõendite esitamisega ümber

lükanud.

29. Olukorras, kus maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et maksukohustuslane on

osalenud maksupettuses ning maksukohustuslane ei ole suutnud esitada täiendavaid tõendeid

tehingute toimumise kohta, võib maksuhaldur lähtuda eeldusest, et kahtlusalustel arvetel

näidatud teenust ei ole üldse osutatud ega pea hakkama omal algatusel hindama seda, kas või

kui suures mahus oleks maksukohustuslase väidetav ja tundmatu tehingupartner

hinnanguliselt võinud tegelikult seda teenust osutada. Käesoleval juhul on kaebuse esitaja

väitnud, et OÜ Valmorek on osutanud just 21.02.2006 arvel kajastatud teenust ja sellel arvel

näidatud mahus, samas on maksuhaldur need väited põhjendatult kahtluse alla seadnud ja

leidnud, et arvel näidatud teenust ei ole tegelikult osutatud. Maksuhaldurilt võiks nõuda

hindamise teel maksustamist, juhul kui kaebuse esitaja esitanuks täiendavad tõendid tehingute

toimumise kohta ning kui neist tõenditest nähtuvalt saaks põhjendatult asuda seisukohale, et

tehingud on küll toimunud, ent mitte arvetel näidatud isikutega, vaid mõne muu kas isikuliselt

või vähemalt üldiste tunnuste alusel määratlemist võimaldava isikuga või arvel näidatud

isikuga, kuid väiksemas mahus. Nii näiteks võiks hindamise teel maksustamine olla võimalik,

kui kaebuse esitaja, loobudes oma senisest positsioonist, et tehingud on teostatud arvete

esitajaga, esitaks mingisugused täiendavad andmed, millest nähtuks, et arvete alusel välja

makstud raha on tegelikult siiski kasutatud ettevõtluse tarbeks. Selliseid väiteid kaebuse esitaja

aga esitanud ei ole.

30. Haldusasjas nr 3-3-1-34-06 tehtud otsuses on Riigikohus leidnud, et kui hiljem selgub, et

tulumaksuarvestuses näidatud isik ei ole tegelik müüja, on tulumaksu määramine põhjendatud

juhul, kui ostja teadis või pidi teadma, et tulumaksuarvestuses näidatud isik ei ole tegelik

müüja, kusjuures tulumaksu määramine on põhjendamatu, kui ostja põhjendatult eeldas, et

arvel näidatud isik on kauba tegelik müüja. Kuna kohus leidis, et tegelikkuses

vahendusteenust osutatud ei ole, on põhjendatud ka arvete alusel tehtud väljamaksete

maksustamine tulumaksuga.

31. Kaebaja on leidnud, et maksuhalduri pädevuses ei ole hinnata eraõigusliku juriidilise isiku

majandustegevuses tehtavate otsustuste majanduslikku otstarbekust. Riigikohus on otsuses nr

3-3-1-21-99 selgitanud, et ettevõtlusega otseselt seotud kuludeks loetakse ettevõtluse

säilitamiseks ja arendamiseks ning ettevõtluse tulu teenimiseks vajalikud kulutused. Kulutusi,

mis on tehtud isiklikuks tarbeks või mille puhul kulutuse seotus maksumaksja ettevõtlusega ei

ole selge, ei saa maha arvata. Antud juhul ei olnud tegemist ettevõtluse arendamiseks ega

ettevõtlusele muul viisil kasuliku kulutusega, kuna väidetav vahendaja teenuse kasutamine ei

ole leidnud tõendamist. Maksuhaldur on OÜ Valmorek arve-saatelehe nr 0221-1 alusel tehtud

väljamakse maksustanud TuMS § 51 lg 2 punkti 3 alusel seetõttu, et kaebuse esitaja arvel

näidatud teenuse saamine OÜ-lt Valmorek ei ole tõendatud ja seega ei ole arvel näidatud

tehingu majanduslik sisu õige. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vaidlustatud maksuotsus

on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.

32. Kuna kaebuse esitaja ei ole vaideotsust vaidlustanud, ei analüüsi kohus kaebaja poolt

vaidemenetluse osas tehtud etteheiteid.

33. HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus

jätab kaebuse rahuldamata ning seega on otsus tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Vastustaja ei

ole kohtule menetluskulude väljamõistmiseks taotlust, menetluskulude nimekirja ega

kuludokumente esitanud. Seega ei tõusetu menetluskulude väljamõistmise küsimust ning

kaebuse esitaja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

Kadriann Ikkonen

kohtunik