2-08-54661/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Legislator summary
AI generatedRahuldada AS-i Swedbank hagi AS vastu võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt. Välja mõista AS võlgnevus 35 842.12 krooni (kolmkümmend viis tuhat kaheksasada nelikümmend kaks krooni ja 12 senti) ja menetluskulu 2374.58 krooni (kaks tuhat kolmsada seitsekümmend neli krooni ja 58 senti) AS-i Swedbank kasuks.
Legislator headnote
AI generated2-08-54661/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Välja mõista AS viivis menetluskuludelt (2374.58 krooni) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 järgi alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni Swedbank AS-i kasuks.
Full text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)
Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiiu Hiiuväin Otsuse tegemise aeg ja koht
28. oktoober 2009, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-54661 Tsiviilasi AS-i Swedbank hagi AS vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Tsiviilasja hind
30 458.60 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS Swedbank (endine ärinimi AS Hansapank ) Hageja lepinguline esindaja: A Suuder Kostja: AS(xxx, viibimiskoht teadmata) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1. Rahuldada AS-i Swedbank hagi AS vastu võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt.
2. Välja mõista AS võlgnevus 35 842.12 krooni (kolmkümmend viis tuhat kaheksasada nelikümmend kaks krooni ja 12 senti) ja menetluskulu 2374.58 krooni (kaks tuhat kolmsada seitsekümmend neli krooni ja 58 senti) AS-i Swedbank kasuks.
3. Välja mõista AS viivis põhivõlast (30 099.49 krooni) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 järgi alates 21.08.2008 kuni põhinõude täitmiseni Swedbank AS-i kasuks
4. Jätta rahuldamata Swedbank AS-i hagi AS vastu leppetrahvi ja viivise leppetrahvilt väljamõistmiseks.
5. Välja mõista AS viivis menetluskuludelt (2374.58 krooni) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 järgi alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni Swedbank AS-i kasuks.
6. Kostjal on õigus esitada kohtuotsuse peale kaja 28 päeva jooksul otsuse kättesaamisest TsMS § 415 ja § 416 sätestatu alusel ning korras.
7. Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule
30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
9. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Kohtuotsuse põhjendused Juhindudes TsMS §-st 407, § 444 lg-st 4 rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega, kuna kostja hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
Puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.
Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on VÕS § 8 lg 2, mille järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 ja § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, võlgnik on kohustust rikkunud. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksata kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14.01.2009 kohtuotsuse nr 3-2-1-120-08 p 15 kohaselt on ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine, sest VÕS § 415 lg-s 1 sätestatud loetelu tuleb lugeda lõplikuks. Seega ei saa nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. VÕS § 415 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda viivist ja kahju hüvitamist.
Seega rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 30 099.49 krooni, intressi 2027.44 krooni, viivise 3665.19 krooni, menetlustasu 50 krooni ning jätab rahuldamata 359.11 krooni suuruse leppetrahvi ja 32.65 krooni suuruse viivise leppetrahvilt väljamõistmise kostjalt hageja kasuks.
Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav kooskõlas TsMS § 468 lg 1 p 2.
Menetluskulude väljamõistmise aluseks on TsMS § 1741 lg 3. Kuna kohus rahuldab hagi 98,9%, siis tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks 98,9% menetluskulusid. Hageja menetluskulud on 2400.99 krooni, millest 98,9% on 2374.58 krooni.
Kohtunik