2-09-25586/13 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Ärakiri

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Kohus Kohus Kohus Viru Maakohus Viru Maakohus Viru Maakohus Viru Maakohus Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis kohtunik Sirja Tooming kohtunik Sirja Tooming kohtunik Sirja Tooming kohtunik Sirja Tooming Kohtuotsuse Kohtuotsuse Kohtuotsuse Kohtuotsuse tegemise aeg ja tegemise aeg ja tegemise aeg ja tegemise aeg ja koht koht koht koht 30.oktoober oktoober oktoober oktoober 2009. a., Rakvere kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8 2009. a., Rakvere kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8 2009. a., Rakvere kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8 2009. a., Rakvere kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8 Tsiviilasja number Tsiviilasja number Tsiviilasja number Tsiviilasja number 2-09 09-25586 25586 25586 25586 Tsiviilasi Tsiviilasi Tsiviilasi Tsiviilasi Salva Kindlustuse AS hagi Salva Kindlustuse AS hagi Salva Kindlustuse AS hagi Salva Kindlustuse AS hagi M P M P M P M P’i vastu võlgnevuse 12 810 ’i vastu võlgnevuse 12 810 ’i vastu võlgnevuse 12 810 ’i vastu võlgnevuse 12 810 krooni väljamõistmiseks. krooni väljamõistmiseks. krooni väljamõistmiseks. krooni väljamõistmiseks.

Menetlusosalised ja nende Menetlusosalised ja nende Menetlusosalised ja nende Menetlusosalised ja nende esindajad esindajad esindajad esindajad Hageja: Salva Kindlustuse AS, reg.kood 10284984, asukoht Hageja: Salva Kindlustuse AS, reg.kood 10284984, asukoht Hageja: Salva Kindlustuse AS, reg.kood 10284984, asukoht Hageja: Salva Kindlustuse AS, reg.kood 10284984, asukoht Pärnu mnt. 16, Tallinn 10 Pärnu mnt. 16, Tallinn 10 Pärnu mnt. 16, Tallinn 10 Pärnu mnt. 16, Tallinn 10141, Harjumaa 141, Harjumaa 141, Harjumaa 141, Harjumaa, esindaja volikirja alusel jurist Katrin esindaja volikirja alusel jurist Katrin esindaja volikirja alusel jurist Katrin esindaja volikirja alusel jurist Katrin Starko Starko Starko Starkopf, isikukood pf, isikukood pf, isikukood pf, isikukood xxxx xxxx xxxx xxxx.

Kostja: Kostja: Kostja: Kostja: M P M P M P M P, isikukood , isikukood , isikukood , isikukood xxxx xxxx xxxx xxxx, elukoht , elukoht , elukoht , elukoht xxxx xxxx xxxx xxxx, esindaja vandeadvokaat Küllike Namm, Advokaa esindaja vandeadvokaat Küllike Namm, Advokaa esindaja vandeadvokaat Küllike Namm, Advokaa esindaja vandeadvokaat Küllike Namm, Advokaadibüroo dibüroo dibüroo dibüroo Küllike Namm, asukoht Laada 27, Rakvere 44310, L Küllike Namm, asukoht Laada 27, Rakvere 44310, L Küllike Namm, asukoht Laada 27, Rakvere 44310, L Küllike Namm, asukoht Laada 27, Rakvere 44310, Lääne ääne ääne ääne- Virumaa Virumaa Virumaa Virumaa.

Kirjalikus menetluses Kirjalikus menetluses Kirjalikus menetluses Kirjalikus menetluses 29.10.2009.a. 0.2009.a. 0.2009.a. 0.2009.a. Resolutsioon Resolutsioon Resolutsioon Resolutsioon: Rahuldada Rahuldada Rahuldada Rahuldada Salva Kindlustuse AS hagi Salva Kindlustuse AS hagi Salva Kindlustuse AS hagi Salva Kindlustuse AS hagi M P M P M P M P’i vastu võlgnevuse ’i vastu võlgnevuse ’i vastu võlgnevuse ’i vastu võlgnevuse

12 810 krooni väljamõistmiseks

12 810 krooni väljamõistmiseks

12 810 krooni väljamõistmiseks

12 810 krooni väljamõistmiseks tervikuna ervikuna ervikuna ervikuna.

Välja mõista Välja mõista Välja mõista Välja mõista M P M P M P M P’i’i’i’iltltltlt Salva Kindlustuse AS Salva Kindlustuse AS Salva Kindlustuse AS Salva Kindlustuse AS kasuks 12 kasuks 12 kasuks 12 kasuks 12 810

810 (kaks kaks kaks kaksteist tuhat k teist tuhat k teist tuhat k teist tuhat kaheksas aheksas aheksas aheksasada ada ada ada kümme) kümme) kümme) kümme) krooni krooni krooni krooni võlgnevuse võlgnevuse võlgnevuse võlgnevuse katteks katteks katteks katteks ja 3 ja 3 ja 3 ja 3 000 (kolm tuhat) krooni kohtukulude katteks.

000 (kolm tuhat) krooni kohtukulude katteks.

000 (kolm tuhat) krooni kohtukulude katteks.

000 (kolm tuhat) krooni kohtukulude katteks.

Jätta menetluskulud kostja kanda. Jätta menetluskulud kostja kanda. Jätta menetluskulud kostja kanda. Jätta menetluskulud kostja kanda.

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Rakvere kohtumaja kantselei kaudu

Rakvere kohtumaja kantselei kaudu

Rakvere kohtumaja kantselei kaudu

Rakvere kohtumaja kantselei kaudu 30.10.2009.a. ja otsuse ärakiri toimetatakse kätte 0.10.2009.a. ja otsuse ärakiri toimetatakse kätte 0.10.2009.a. ja otsuse ärakiri toimetatakse kätte 0.10.2009.a. ja otsuse ärakiri toimetatakse kätte menetlusosalistele menetlusosalistele menetlusosalistele menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord: Edasikaebamise kord: Edasikaebamise kord: Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul, arvates otsuse te

30 päeva jooksul, arvates otsuse te

30 päeva jooksul, arvates otsuse te

30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. atavaks saamise päevale järgnevast päevast. atavaks saamise päevale järgnevast päevast. atavaks saamise päevale järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg. 7). (TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg. 7). (TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg. 7). (TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg. 7).

I. Asjaolud ja hageja nõue.

I. Asjaolud ja hageja nõue.

I. Asjaolud ja hageja nõue.

I. Asjaolud ja hageja nõue. Salva Kindlustuse AS esitas 02.06.2009.a. Viru Maakohtule hagi M P’i vastu 12 810 krooni tasumise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja juures registreeritud 17.06.2006.a. kell 04.15 toimunud liiklusõnnetus, mille põhjustas kostja, kes juhtis A’ile kuuluvat sõidukit xxxx reg.nr. xxxx, ning sõitis Kadrina vallas Viitna tee ja Rakvere tee ristmikul vastu Kadrina kalmistu piirdeaeda. Kostja põhjustas liiklusõnnetuse olles mootorsõidukit juhtides alkoholijoobes. Ida Politseiprefektuuri Rakvere Politseiosakonna 30.11.2006.a. kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega prokuratuuri loal kostja suhtes kriminaalmenetlus lõpetati, kuna kostja joovet ei tuvastatud nõuetekohaselt.

Samas on kostjale liiklusõnnetuse toimumise ajal ja kohas mõõdetud indikaatorvahendiga joove 0,51 mg/l kohta ja kostja on joobeseisundi tuvastamisega olnud nõus. Liiklusõnnetuse toimumise ajal oli sõiduki xxxx juhi tsiviilvastutuse kindlustamiseks sõlmitud hagejaga liikluskindlustuse leping ning väljastatud ka poliis. Sellest tulenevalt hageja hüvitas kannatanule kalmistu piirdeaia taastamise kulud summas 10 500 krooni. Vastavalt hageja ja Salva Kahjukäsitluse OÜ vahel sõlmitud lepingule kohustus hageja tasuma viimasele kahjujuhtumi käsitlemise eest käsitluskulu 22% kahjukäsitluse objektiks oleva kahju arvestusliku kahjusumma suurusest, kuid mitte vähem kui 1 000 krooni ja mitte rohkem kui 20 000 krooni.

Hageja on tasunud kahjujuhtumi käsitlemise eest 2 310 krooni. Hageja kulutused seoses kostja põhjustatud kahjujuhtumiga on kokku 12 810 krooni, mida kostja pole olnud vabatahtlikult nõus hüvitama, viidates sellele, et alkoholijoove ei ole nõuetekohaselt tuvastatud. Kostja liiklusõnnetusest hagejale teatanud ei ole ega ole, hageja palvest hoolimata, esitanud ei seletuskirja ega dokumente, sh. liiklusõnnetuse hetkel kehtinud juhiluba ja registreerimistunnistust. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista kindlustushüvise ja käsitluskulude katteks kokku 12 810 krooni, hagi esitamisel tasutud riigilõiv 3 000 krooni ning jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagi on esitatud LKindlS §-de 7 lg. 1, 48 lg. 2 p. 2 ja lg. 3 alusel. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega. Hagiavaldusele on lisatud asjaolusid tõendavad kriminaalmenetluse lõpetamise määrus, liikluskindlustuse poliis, Kadrina Vallavalitsuse avaldus, ülevaatuse akt, Oto Ehitus arve, töövõtuleping, maksekorraldus, tagasinõue, riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus, esindaja volitusi tõendav volikiri. Kohus 04.06.2009.a. määrusega võttis Salva Kindlustuse AS hagiavalduse hagis M P’i vastu võlgnevuse 12 810 krooni väljamõistmiseks menetlusse, saatis avalduse koos lisadega teadmiseks kostjale ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 30-ne päeva jooksul, arvates avalduse saamisest.

II. II. II.

II. Kostja kirjalik vastus. Kostja kirjalik vastus. Kostja kirjalik vastus. Kostja kirjalik vastus. Kostja kohtule 01.07.2009.a. saabunud kirjalikus vastuses hagi õigeks ei võta ning ei tunnista hagiavalduses esitatud nõudeid. Kostja on seisukohal, et hagi on põhjendamata ja tõendamata ning tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Hageja nõue põhineb LKindlS § 48 lg 2 p. 2, mille järgi garantiifondil on õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kes juhtis sõidukit, olles alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all, tarbis eelnimetatud aineid vahetult pärast liiklusõnnetuse toimumist või keeldus eelnimetatud ainete tuvastamisest tema väljahingatavas õhus või veres.

Kostja ei juhtinud 17.06.2006.a. alkoholijoobes sõidukit ning seega puuduvad eelnimetatud asjaolu kinnitavad tõendid. Hageja poolt esitatud prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määrus ei ole tõend, mis tõendaks, et kostja oli 17.06.2006.a. alkoholijoobes. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 02.04.2001. a määrusega nr. 120 kinnitatud “Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra” §-le 1, mis reguleerib joobeseisundi tuvastamise, joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korda, saab isiku alkoholijoobe seisundit tuvastada ainult eelnimetatud korras sätestatud viisil ning nõuetekohaselt koostatud protokolli või akti alusel.

Käesoleval juhul ei tuvastatud vastavalt viidatud Korras sätestatud nõuetele, et kostja oli 17.06.2006.a. sõidukit juhtides alkoholijoobes. Nimetatud väite kinnituseks on tõendina AS Rakvere Haigla poolt koostaud teatis liiklusõnnetusest kannatada saanud isiku saabumisest, millest nähtub, et kostjal puudusid joobe tunnused. Samuti on 10.08.2006.a. Ida Politseiprefektuuris koostatud läbiviidud ülekuulamise kohta protokoll, kus kostja küll kinnitab, et tarvitas õhtul lahjat alkoholi, kuid enne juhtima asumist veendus, et oli kaine. Lähtudes eeltoodust puudub alus kohaldada LKindlS § 48 lg. 2 p. 2, kuna kostja ei põhjustanud kahjujuhtumist alkoholijoobes.

Kostja palub Salva Kindlustuse AS hagi M P’i vastu 12 810 krooni tasumise nõudes jätta täies ulatuses rahuldamata, kuivõrd hagi on tõendamata ja põhjendamatu. Ühtlasi kostja teatab, et ei soovi käesolevas menetlusstaadiumis esitada vastuhagi, on nõus asja kirjaliku menetlusega, ei ole nõus kompromissiga ja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud palub kostja jätta vastavalt TsMS §-le

162 hageja kanda.

III. Asja kohtulik menetlus.

III. Asja kohtulik menetlus.

III. Asja kohtulik menetlus.

III. Asja kohtulik menetlus. Kohus 01.07.2009.a. saatis kostja kirjaliku vastuse hagejale arvamuse esitamiseks 30 päeva jooksul. Hageja 30.07.2009.a. kohtule saabunud seisukohas jääb hagi juurde ning palub välja nõuda asjasse puutuva kriminaalasja nr.06259000988 toimik. Toimik on kohtule kasutamiseks saadetud 16.09.2009.a. Kohus 22.09.2009.a. määras läbi vaadata asi kirjalikus menetluses ning andis pooltele tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi, taotlusi ja dokumente ning samuti teavitada kohtuistungi korraldamise vajalikkusest või soovist ilmuda kohtusse avalduse läbivaatamise ajaks. 21.10.2009.a. saabus kohtule kostja täiendav seisukoht koos tõenditega, milles kostja leiab, et kostja süü varalise kahju põhjustamises seoses liiklusnõuete rikkumisega ei ole tuvastamist leidnud, sest Ida Politseiprefektuuri Rakvere Politseiosakonna korrakaitsetalituse komissari J.Linask’i otsus väärteoasjas nr. 2590 06 003348 on tühistatud ja väärteomenetlus on Viru Maakohtu 06.09.2007.a. kohtuotsusega lõpetatud väärteomenetluse seadustiku § 29 lg.

1 p. 1 alusel, s.o. – alustatud väärteomenetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Kostja rõhutab veel kord, et hoolimata hageja subjektiivsest, tõenditega põhistamata seisukohast, ei ole tuvastatud, et kostja oli 17.06.2007.a. kell 04.15 toimunud liiklusõnnetuse ajal alkoholijoobes. Kostja ülekuulamise protokollist on meelevaldselt välja rebitud laused, mille pinnalt on tehtud tõendamata järeldused kohtu eksitamiseks. Kostja soovib esitada väärteoasja nr. 2590,06,003348 toimikust väärteoasjas tehtud otsuse ja Viru Maakohtu otsuse väärteomenetluse lõpetamise kohta. Neist materjalidest nähtub, et väärteomenetlus lõpetati sama teo suhtes, mis on aluseks hageja nõudele. Seega ei ole tuvastamist leidnud kostja süü varalise kahju põhjustamises seoses liiklusnõuete rikkumisega ning hageja nõue on põhjendamatu. Kostja lisab, et sõiduki ülevaatuse akt ei ole tõendina käsitletav, kuna tegemist oli kalmistu piirdemüüri ja jalakäijate kõnnitee äärekivide väidetavate vigastuste mitte sõiduki vigastuste dokumenteerimisega. Hageja kohtu antud tähtajas midagi ei esitanud

IV. Maakohtu otsuse põhjendus

IV. Maakohtu otsuse põhjendus

IV. Maakohtu otsuse põhjendus

IV. Maakohtu otsuse põhjendused. ed. ed. ed. Kohus, läbi vaadanud asjas esitatud kirjalikud avalduse, vastuse, seisukoha ja dokumentaalsed tõendid ning kriminaalasja 06259000988 toimikumaterjalid, leidis, et hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud.

1. Poolte suhetele tuleb kohaldada Liikluskindlustuse seaduse ja Võlaõigusseaduse vastavaid sätteid. LKindlS § 48 lg. 2 sätestab kannatanule kahju hüvitanud kindlustusandja regressiõiguse sõiduki valdaja vastu, kui valdaja põhjustas liikluskahju, eksides liiklusvõi kindlustusõiguse normide vastu. LKindlS § 48 lg. 2 p. 2 järgi on kindlustusandjal õigus esitada regressinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kui sõiduki valdaja juhtis sõidukit, olles alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all.

2. Kostja oli autot juhtides joobes. Kohtule esitatud protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta nähtub, et protokoll on koostatud 17.06.2006.a. kell 04.40, joobeseisundi tuvastamiseks on kasutatud Lion 016198p indikaatorvahendit ja M. P’il on tuvastatud alkoholijoove 0,51mg/l. Samal protokollil on kostja tuvastamise tulemusega nõus, vereproovis alkoholisisalduse määramisest loobub ja on seda kinnitanud oma allkirjaga. Kohtul puudub õigus ja vajadus kostja sellist nõusolekut eirata ning kahelda kostja enda selgitustes ja tunnistustes, mis tema joobe võimalikkust kinnitavad. Kostja oma seletuskirjas kinnitab, et oli enne sõidu alustamist alkoholi tarvitanud. Ka 10.08.2006.a. koostatud väärteoprotokollis, kus rikkumise kirjeldusena on kirjas „juhtis sõiduautot alkoholijoobeseisundis“, on kostja kinnitus, et on protokolliga nõus ja et ütlused on protokollitud eraldi. Ütlustes on aga kirjas, et liiklusõnnetus toimus kell 04.15, et enne juhtimist oli kostja saunas umbes kella 23 ja 0.00 vahel joonud lahjat Saku Ice õlut, siis läks koju, sõi, puhus alkomeetrisse, mis joovet ei näidanud, ja läks siis sõitma. Samas nii õlle kangus kui kogus, joomise täpne aeg ja ka alkomeetri olemasolu on tõendamata. Kuna öise sõitmise motiivid on põhistamata, ajavahe väidetava alkoholi tarvitamise lõpetamise ja liiklusõnnetuse toimumise vahel on tõendamata, pole teada, millal ja kust tekkisid autosse kaassõitjad pärast kostja kirjeldatud toiminguid, siis on põhjust järeldada, et mingit kodus käimist ja alkomeetrisse puhumist polegi toimunud ja autorooli istus kostja olles alkoholijoobes. Õlle lahjaks tunnistamine on aga kostja subjektiivne tunnetus. Seega on kostja enda ütluste ja seletusega piisavalt tõendatud, et kostja oli liiklusõnnetuse toimumise ajal alkoholijoobes. Kohtu arvates kinnitab kostja joobeseisundit ka kostja ebaadekvaatne mõtlemine ja käitumine, mida iseloomustab kostja ütlus selle kohta, et tema, kaassõitjate küsimise peale, hakkas näitama, kui kiiresti auto kiirust võtab. Hindamata tegelikke asjaolusid adekvaatselt, kostja rikkus liiklusohutuse nõudeid, sõitis teelt välja kalmistu piirdeaeda ja põhjustas sellega varalise kahju. Kuna kostja oli liikluõnnetuse toimumise ajal alkoholijoobes, siis saab hagejal olla LKindlS § 48 lg. 2 p. 2 alusel regressiõigus kostja vastu.

3. Kostja tegevus oli õigusvastane. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Liiklusseaduse § 20 lg. 3 kohaselt (ka liiklusjuhtumi toimumise ajal kehtinud redaktsioonis) juht ei või olla joobeseisundis. Kuna kostja oli alkoholijoobes, siis oli kostja tegevus õigusvastane.

4. Kostja õigusvastase teo ja saabunud tagajärje ehk materiaalse kahju tekkimise vahel on otsene seos. Et kahju tekkimine on kostja õigusvastase tegevuse otsene tagajärg, kinnitab ka kostja enda viide sellele, et hageja kahjunõue põhineb sama teo tagajärjel, mis on käsitletud väärteoasjas 2590,06,004636. Seega pole vaidlust selles, et kahju põhjustas kostja, ning järelikult on kostja kohustatud vastutama tekitatud varalise kahju eest. Kahjusumma on tõendatud Kadrina Vallavalitsuse avalduse, töövõtulepingu, arvega ja maksukorraldusega arve tasumise kohta summas 10 500 krooni.

5. Kostja ei ole oma süüd välistavaid asjaolusid tõendanud. VÕS § 1050 lg. 1 kohaselt kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 230 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja viidatud AS Rakvere Haigla tõend on väljastatud kaks päeva toimunust hiljem, mistõttu see saab olla koostatud vaid kostja sõnade järgi ega saa tõendada seda, et kostja polnud 17.06.2006.a. toimunud liiklusõnnetuse ajal alkoholijoobes. Kostja väide, et ta ei vastuta varalise kahju tekitamise eest selletõttu, et väärteomenetlus tema suhtes on lõpetatud, ei ole kooskõlas tsiviilvastutuse aluste ega kohtupraktikaga. Riigikohus oma lahendis 3-2-1-97-05 selgitab, et Kolleegium nõustub ka ringkonnakohtu seisukohaga, et LKindlS § 48 lg 2 p 7 alusel esitatud regressihagi rahuldamata jätmise aluseks ei saa iseenesest olla see, et autojuhti ei ole väärteomenetluses karistatud liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemise eest. Regressinõude lahendamisel on kohus pädev tuvastama liiklusõnnetuse toimumise kohalt õigusvastase lahkumise ka siis, kui sõidukijuhti pole selle eest väärteomenetluses karistatud. Riigikohtu lahendis 3-2-1-72-09 on märgitud, et Kolleegium on 11. mail 2005. a tsiviilasjas nr 3-2-1-41-05 tehtud otsuse p-des 29 ja 30 selgitanud, et kuivõrd kostja poolt õigusvastaselt kahju tekitamise, kahju olemasolu ja selle suuruse, samuti põhjusliku seose kindlakstegemine eeldab lisaks faktiliste asjaolude tuvastamisele ka õiguslike küsimuste lahendamist, ei ole kriminaalasjas tehtud otsuses eeltoodud asjaolude kohta võetud seisukohad tsiviilkohtumenetluses siduvad ja need tuleb kindlaks teha tsiviilkohtumenetluses.

6. LKindlS § 48 lg. 3 nõutakse tagasinõudega sisse ka kahjujuhtumi käsitluse põhjendatud kulu, mida hageja nõuab summas 2 310 krooni. Kuna varalise kahju hüvitamise eelduseks olevad asjaolud – kostja õigusvastane tegu, süü, kahju ja põhjuslik seos – on tõendamist leidnud, kostja pole kahjusummat ega käsitluskulu vaidlustanud, siis kuulub hagi rahuldamisele tervikuna summas 12 810 krooni. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 3 000 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna hageja kasuks välja mõista. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 632 lg. 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus kohaldas LKindlS § 48, VÕS § 1043 sätteid ning juhindus TsMS § 147, § 162, § 173, § 441 lg. 1, § 442, § 632 lg. 1 nõudeist.

Kohtunik:

/allkiri/

Sirja Tooming

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 02. juulil 2010. a

02. juulil 2010. a

02. juulil 2010. a

02. juulil 2010. a. Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega. Nooremreferent

Lea Herne