2-08-25307/10 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Kohtunik Tiia Mõtsnik Otsuse tegemise aeg ja koht 30.10.2009.a.Tallinnas, Kentmanni tn kohtumajas

Tsiviilasja number

2-08-25307

Tsiviilasja hind

17 420.40 krooni

Tsiviilasi KÜ hagi A A vastu võla nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: KÜ reg kood xxx, asukoht: xxx hageja seadulik esindaja L U , asukoht: xxx hageja seaduslik esindaja P H Kostja: A A, isikukood xxx, elukoht: xxx Asja läbivaatamise aeg ja koht 23.09.2009.a., avalikul kohtuistungil Tallinnas RESOLUTSIOON Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista A A KÜ kasuks 17 363.95 (seitseteist tuhat kolmsada kuuskümmend kolm krooni ja 95 senti) krooni.

Edasikaebamise kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). Kui menetlusosaline soovib asja läbivaatamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima ( TsMS § 633 lg 7).

Asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt on kostja omandis korteriomand asukohaga xxx Tallinnas. Kostja on korteriühistu liige alates selle asutamisest 2003.a. Kostjale on igakuuliselt väljastatud arved hooldus-, remondija kommunaalmaksete tasumiseks. Alates maist 2008.a. kostja ei ole arveid tasunud, vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele. Kostja põhivõlg perioodil 01.06.2007.a. kuni 01.06.2008.a. moodustab 17 420.40 krooni ja viivis maksetega hilinemise eest perioodil 15.04.2007.a. kuni 31.03.2008.a. 4243.30 krooni arvestusega 0,07% maksmisega viivitatud summalt päevas iga viivitatud päeva eest. Hageja palub kostjalt välja mõista kokku 21 663.70 krooni.

Kostja vastus

Kohtule esitatud kirjalikus vastuses tunnistab kostja hagi osaliselt summas 13 120.65 krooni. 1996.a. tekkis vajadus kanalisatsiooni-, veetorude ja püsttoru vahetamiseks elamus Tallinnas. Kostja tegi nimetatud tööd ise, kuna korteriühistu midagi ei teinud. 2004.a. võttis korteriühistu vastu vastava otsuse tööde tegemiseks kõigis korterites. Tööd teostati 2004.a. ja tasu jagati kõigi korterite vahel remondifondi maksetena summas 330.75 krooni kuus. Kostja tasus perioodil 15.04.2007.a. kuni 31.08.2008.a. eeltoodu alusel 4 299.75 krooni. Kostja leiab, et remondifondi makse tasumise nõue summas 4 299.75 krooni on põhjendamatu. Lisaks eeltoodule ei ole hageja teostanud remonti kostja rõdul, mistõttu jookseb pidevalt vesi toa seina mööda, kus rõdu asub. Samuti on tapeet seinast lahti, on tekkinud hallitus ning hageja on tekitanud kostjale materiaalse kahju.

Kohtu põhjendused

Kohus, kuulanud kohtuistungil ära polte seletused, uurinud toimiku materjale, hinnanud kohtule esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja tuleb rahuldada.

Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on põhjendatud rahaline nõue kostja vastu hageja poolt kostjale esitatud arvete alusel perioodil 01.06.2007.a. kuni 01.06.2008.a. põhivõla osas summas

4 299.75 krooni remondi sihtmaksete osas. Kostja on kirjalikus vastuses hageja põhinõuet ülejäänud osas summas 13 120.65 krooni tunnistanud.

KüS § 4 lg. 2 järgi sätestatakse korteriühistu põhikirjas muu hulgas korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord. KüS § 151 järgi on korteriühistu majandamiskuludeks vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. Hageja põhikirja punktides 3.28-.3.2.9 ei ole sätestatud teisiti.

Kohus leiab, et hageja nõue on kostja poolt vaidlustatud osas tõendamata. Hageja poolt esitatud tõendid ei tõenda kostjale vaidlusaluse teenuse osutamist. Kohus leiab, et väljavõttest Tööstuse tn 91 remondirahast ei nähtu, et hageja oleks kostjale vaidlusalust teenust osutanud. Kostja korteriomandit xxx Tallinnas nimetatud väljavõttest ei nähtu. Kohus on seisukohal, et vaidluse korral on hageja kohustus tõendada kostjale teenuse osutamist. Käesoleval juhul hageja seda teinud ei ole.

TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

Kohus leiab, et esitatud kujul on hageja nõue vaidlustatud osas tõendamata ning seda ei ole võimalik rahuldada. Hageja, esitades kostja vastu hagi, peab selgelt esile tooma hagi aluseks olevad asjaolud, millest kostja võlg on tekkinud, millise perioodi eest ta palub kostjalt selle välja mõista ning veenvate tõenditega tõendama hagi aluseks olevaid asjaolusid. Hageja nimetatut teinud ei ole. Kohus leiab, et hageja esitatud tõendid ei tõenda vaidlustatud teenuse osutamist kostjale remondifondi arvel. Kohus leiab, et kostjal tekib maksekohustus alles pärast hageja poolt nõuetekohaselt teenuse osutamist ja põhjendatud arvete esitamist.

Arvestades eelnevat tuleb hagi põhinõudes rahuldada osaliselt summas 13 120.65 krooni, mille kostja võttis omaks. TsMS § 231 lg 2 alusel ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Kuivõrd kostja omaksvõtuga loeb kohus TsMS §

231 lg 2 alusel tõendatuks hageja nõude eeltoodud summas, kuulub hagi rahuldamisele põhinõude osas selles ulatuses.

Hageja on esitanud ka nõude viivise väljamõistmiseks summas 4243.30 krooni.

KüS § 7 lg. 4 järgi võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates.

Hageja viivisenõue jagab põhinõude saatust. Kostja on rahalise kohustuse täitmisel langenud viivitusse. Hageja on esitanud viivise nõude korteriühistuseaduse alusel. Viivisenõudele kostja vastuväiteid esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt kuulub viivisenõue rahuldamisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Menetluskulude väljamõistmise nõuet pooled kohtule ei esitanud.

Tiia Mõtsnik Kohtunik