3-09-2367/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedTallinna Vangla kinnipeetav U.T esitas 20. oktoobril 2009. a Tallinna Halduskohtule kaebuse vandeadvokaat Kristel Vedro põhjustatud kahju summas 158 000 krooni hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt toimus 5. mail 2009. a Rakvere Maakohtus istung, kus kaebuse esitaja kohta tehtud 7.veebruari 2009. a otsusega ettenähtud karistusele liideti juurde 3 kuud ja 9 päeva. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kuna KarS § 65 lg 1 ei näe ette liitkaristuse määramist talle, sest tema kuritegu oli sooritatud enne 7.veebruari 2008. a, siis oleks prokurör pidanud arvestama selle karistuse sisse, mitte liitma. Eeltoodust lähtuvalt leiab kaebuse esitaja, et vandeadvokaat Kristel Vedro ei kaitsnud tema õigusi.
Legislator headnote
AI generated3-09-2367/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Sekretäril saata määrus kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest (HkMS § 11 lg 8).
Full text
M Ä Ä R U S
Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Määruse tegemise aeg ja koht
30. oktoober 2009. a, Tallinn Haldusasja number 3-09-2367 Haldusasi U.T kaebus vandeadvokaat Kristel Vedro õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks summas
158 000 krooni. Menetlustoiming Kaebuse tagastamine Resolutsioon
1. Tagastada U.T kaebus HkMS § 11 lõike 4 alusel.
2. Sekretäril saata määrus kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest (HkMS § 11 lg 8).
1. Tallinna Vangla kinnipeetav U.T esitas 20. oktoobril 2009. a Tallinna Halduskohtule kaebuse vandeadvokaat Kristel Vedro põhjustatud kahju summas 158 000 krooni hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt toimus 5. mail 2009. a Rakvere Maakohtus istung, kus kaebuse esitaja kohta tehtud 7.veebruari 2009. a otsusega ettenähtud karistusele liideti juurde 3 kuud ja 9 päeva. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kuna KarS § 65 lg 1 ei näe ette liitkaristuse määramist talle, sest tema kuritegu oli sooritatud enne 7.veebruari 2008. a, siis oleks prokurör pidanud arvestama selle karistuse sisse, mitte liitma. Eeltoodust lähtuvalt leiab kaebuse esitaja, et vandeadvokaat Kristel Vedro ei kaitsnud tema õigusi.
2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 11 lg 1 p 2 kohaselt kontrollib kohus asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise staadiumis, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse. Halduskohtu pädevus on määratletud HkMS §-s 3, mille kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, seadusega sätestatud juhtudel haldustoiminguks loa andmine ning seadusega halduskohtu pädevusse antud muude asjade lahendamine.
3. Käesoleval juhul on taotletud vandeadvokaadilt kahju hüvitamist kriminaalmenetluses väidetavalt kaebuse esitaja õiguste kaitsmata jätmise eest. Vastavalt Advokatuuriseaduse (AdvS) §
49 lõikele 1 osutab advokaat õigusteenust advokaadibüroo kaudu. Tulenevalt AdvS § 40 lõikest 1 on õigusteenus kutsetegevusena õigusnõustamine, isiku esindamine või kaitsmine kohtus, kohtueelses menetluses või mujal ning isikule dokumendi koostamine ja tema huvides muu õigustoimingu tegemine. AdvS § 47 sätestab, et õigusteenust osutades tekitatud kahju eest vastutavad advokaadibüroo pidaja ja advokaat solidaarselt. Kuivõrd advokaadi ja tema kliendi vahel on eraõiguslik lepinguline suhe, siis sellest tõusetunud vaidluse lahendamiseks ja sobivate õiguskaitsevahendite kohaldamiseks tuleb isikul pöörduda eraõigussuhtest tekkinud vaidluste lahendamiseks pädeva kohtu ehk maakohtu poole. Seega, kui kaebuse kohaselt on vandeadvokaat oma käitumisega tekitanud kaebuse esitajale kahju, siis on kaebuse esitajal võimalik pöörduda kahjunõudega maakohtu poole. Lisaks selgitab kohus, et AdvS § 46 lõike 1 kohaselt valvab advokaadi tegevuse järele advokatuuri juhatus.
4. Juhul, kui kaebuse esitaja eesmärgiks on vaidlustada talle kriminaalmenetluses määratud karistust, siis selleks ettenähtud kord on sätestatud Kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS). Seejuures selgitab kohus, et vastavalt HkMS § 3 lõikele 2 ei kuulu halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Selliseks korraks on ka näiteks kriminaalmenetlus, mis on reguleeritud KrMS-s.
5. HkMS § 11 lg 4 kohaselt tagastab kohus määrusega kaebuse, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral, kuhu tuleb pöörduda. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 9 lõikele 1 lahendavad tsiviilasju maakohtud, ringkonnakohtud ja Riigikohus. TsMS § 11 lõike 1 kohaselt vaatavad maakohtud esimese astme kohtuna läbi kõiki tsiviilasju. Tulenevalt TsMS § 79 lõikest 1 võib füüsilise isiku vastu hagi esitada tema elukoha järgi ja juriidilise isiku vastu tema asukoha järgi. Tuginevalt Eesti Advokatuuri veebilehe andmetele töötab vandeadvokaat Kristel Vedro Rakvere Advokaadibüroos (aadressil Lai 11, Rakvere). Vastavalt justiitsministri 27. oktoobri 2005. a määruse nr 45 „Maaja halduskohtute tööpiirkonnad“ § 1 punktile 1 on Viru Maakohtu tööpiirkonnaks Ida-Viru maakond ja Lääne-Viru maakond. Seega on kaebuse esitajal õigus pöörduda kahjunõudega Viru Maakohtu poole.
6. Tulenevalt HkMS § 84 lg 4 tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale. Kuivõrd kaebuselt riigilõivu tasutud ei ole, siis ei tõusetu ka selle tagastamise küsimust.
Lea Kuuse kohtunik