2-08-62843/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Tsiviilasja number

2-08-62843

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 30. oktoobril 2009

Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasi

DKhagi

NGvastu

pärandi

vastuvõtmise

tähtaja

ennistamiseks, pärimisõiguse tuvastamiseks ja pärandvara

väljaandmiseks kohustamiseks

Hagihind

795 000,00 krooni

Kohtuistungi aeg ja koht

21.september 2009

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: DK(sünd. XXX.a, elukoht: XXX), lepinguline

esindaja Aleksei R Kostja: NG(isikukood: XXX, elukoht:

XXX), lepinguline esindaja adv. Jaan T

Resolutsioon

1. Rahuldada DK hagi NG vastu pärandi vastuvõtmise

tähtaja ennistamiseks, pärimisõiguse tuvastamiseks ja

pärandvara väljaandmiseks kohustamiseks täies ulatuses

2. Lugeda DK pärandi vastuvõtmiseks antud tähtaeg

möödalastuks mõjuval põhjusel ning ennistada

3. Tuvastada, et NGei olnud pärimisõigust surnud MK (ik.

XXX) pärandvarale

4. Tuvastada, et DK on pärimisõigus surnud MK (ik.

XXX) pärandvarale

5. Kohustada N G andma D K välja korteriomandi

XXX (registriosa nr. XXX) arvel saadud 730 000,00

krooni

6. Kohustada N G andma D K välja pärandvara hulka

kuulunud OÜ SLAG(registrikood XXX) osa väärtusega

20 000,00 krooni

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta täies ulatuses NG kanda

Edasikaebamise

kord

ja

tähtaeg

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

Hagiavalduse kohaselt suri pärandaja M K , kes oli hageja isa ja kostja vend. Pärandi

koosseisu kuulusid korteriomand asukohaga XXXTallinnas, OÜ SLAG osa väärtusega

20 000,00 krooni ja OÜ HGosa nimiväärtusega 10 000,00 krooni. 02.10.2006 esitas kostja

notarile avalduse pärandi vastuvõtmiseks. Kostja märkis avalduses, et peale tema on

õigustatud pärima veel pärandaja ema A K . Kostja jättis hageja, kui esimese järjekorra

pärija pärimismenetlusse kaasamata, ei teatanud notarile tema nime ega asukohta, kuigi oli ise

sellest teadlik tekitades sellega olukorra, kus ta päris teise järjekorra pärijana kogu pärandaja

vara. Hageja on arvamusel, et kostja ei käitunud heas usus, kui ta kasutas ära olukorra, et

hageja elab alaliselt välismaal ja päris vara tema asemel. Hageja ei teadnud pärimismenetluse

algatamisest ja ootas heas usus, et kostja talle sellest teatab. Hageja ei valda eesti keelt ega saa

seetõttu lugeda Ametlikes Teadaannetes avaldatavaid kuulutusi. Kohtule esitatud

hagiavalduses palub hageja ennistada pärandi vastuvõtmise tähtaeg, tuvastada hageja

pärimisõiguse, tuvastada, et kostjal ei olnud pärimisõigust ja kohustada kostjat hagejale

pärandvara arvel 750 000,00 krooni välja andma. Menetluskulud palus hageja jätte kostja

kanda.

Kostja vastuväited

Kostja hagi ei tunnista, palus selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda jätta.

Kohtuotsuse põhjendused

Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et hageja on pärandaja poeg, kes elab alaliselt välismaal ja

kostja pärandaja õde; et päritakse seaduse järgi; et hageja ei esitanud notari määratud tähtajal

avaldust pärandi vastuvõtmiseks ega sellest loobumiseks ning et kostja päris pärandajale

kuulunud korteriomandi asukohaga XXX Tallinnas väärtusega 730 000,00 krooni, OÜ

SLAG osa väärtusega 20 000,00 krooni ja OÜ HG osa nimiväärtusega 10 000,00 krooni.

Tulenevalt pärimisseaduse (PärS) §-dest 13 lg 1 ja 14 lg 1 on hageja esimese järjekorra

seadusjärgne pärija ja kostja teise järjekorra seadusjärgne pärija, kes PärS § 12 lg 2 kohaselt

pärib, kui esimese järjekorra pärijaid ei ole. Kuivõrd hageja ei esitanud PärS § 118 lg 1

sätestatud tähtajal notarile avaldust pärandi vastuvõtmiseks ega pärandist loobumiseks ega

asunud pärandvara valdama, kasutama ega käsutama, siis jagati tema pärandiosa kostjale, kui

pärandi vastuvõtnud pärijale juurdekasvuõiguse alusel.

Hagiavalduse põhjenduste kohaselt sai alaliselt välismaal elav hageja pärandaja surmast teada

kostjalt ning ootas heas usus kostjalt ka teadet, et alustada ühiselt pärimismenetlust ja jagada

pärandvara omavahel. Hageja ei teadnud, et pärimisteade võidakse avaldada Ametlikes

Teadaannetes ning eesti keelt mitteoskava isikuna ei olnud tal võimalik üles leida ega lugeda

Ametlikes Teadaannetes avaldatud teateid. Hageja väide, et kostja varjas notari eest hageja

nime ja asukohta on tõendatud kostja 02.10.2006 Tallinna notar Lia M esitatud avaldusega

pärandi vastuvõtmiseks, millest nähtuvalt avaldas kostja notarile, et pärandajal on välismaal

elav poeg, kuid jättis notarile avaldamata nii hageja ees- ja perekonnanime, asukoha kui ka

muud kontaktandmed, teatades selle asemel notarile, et tal pärandaja poja asukoha kohta

andmed puuduvad ning tunnistaja T K ütlustega, millest nähtuvalt andis tunnistaja kostjale

hageja aadressi ja telefoninumbri sama telefonivestluse ajal, kui kostja teatas tunnistajale

pärandaja surmast. Eeltoodud tõenditega on tõendatud, et kostja esitas notarile

pärimisavalduses ebaõigeid andmeid ja varjas teavet, mistõttu ei saadetud hagejale kui pärima

õigustatud isikule kirjalikku teadet pärandi vastuvõtmiseks või loobumiseks määratud tähtaja

kohta, vaid avaldati teade Ametlikes Teadaannetes.

TsÜS §-st 138 tulenevalt tuleb isikul oma õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida

heas usus ning õiguste teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil ega selliselt, et õiguste

teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. PärS § 140 kohaselt kui isik on

teadlikult esitanud notarile või kohtule ebaõigeid andmeid või varjanud teavet, võib temalt

ebaõigete andmete esitamise või teabe varjamise tõttu pärandvara arvel saadu igal ajal välja

nõuda. Kohus leiab, et kostja ei toiminud notarile 02.10.2006 avalduse esitamisel heas usus

ning teostas oma õigusi vastuolus PärS §-ga 140, sest ta varjas notari eest hageja nime,

elukohta ja kontaktandmeid, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks PärS § 140 alusel välja

mõista pärandvara, korteriomandi asukohaga XXXTallinnas väärtusega 730 000,00 krooni

arvel saadud ja OÜ SLAG osa väärtusega 20 000,00 krooni.

Tsiviilasjas esitatud kirjaliku tõendiga, 18.01.2008 Tallinna notar Lia M esitatud avaldusega

surnud M K pärandi vastuvõtmiseks, on tõendatud, et avaldaja soovib pärandi vastu võtta.

Kohus võttes arvesse, et hageja elab alaliselt välismaal ega valda eesti keelt, mistõttu tal oli

raskendatud Ametlikes Teadaannetes avaldatud teadetega tutvuda ning asjaolu, et ta

heauskselt ootas kostja teadet pärimismenetluse algatamisest leiab, et pärandi vastuvõtmiseks

antud tähtaeg on mööda lastud mõjuvatel põhjustel ning kuulub ennistamisele. Seoses

18.01.2008 Tallinna notar Lia M esitatud avaldusega surnud M K pärandi vastuvõtmiseks,

pärandi vastuvõtmise tähtaja ennistamisega ning tulenevalt PärS §-dest § 12 lg 2 ja 13 lg 1 on

hageja õigustatud surnud M K esimese järjekorra seadusjärgse pärijana pärandvara pärima.

Tulenevalt PärS §-dest 12 lg 2 ja 14 lg 1 ei ole kostja teise järjekorra pärijana õigustatud

pärima. Järelikult kuuluvad hageja nõuded tuvastada, et hagejal oli ja kostjal ei olnud

pärimisõigust surnud M K pärandvarale, rahuldamisele.

Kohus ei arvesta asjas tunnistajana ülekuulatud L L ütlusi, kuna need ei oma asja

lahendamise seisukohalt tähtsust.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus rahuldas hagi, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva

jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda

menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.

Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja

menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on

detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses

kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate

menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid

dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6

kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et

ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu

tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise

menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks

kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või

muul sellesarnasel viisil.

Kohtunik: