3-09-2424/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 29.10.2009, Tallinn Haldusasja number 3-09-2424; 3-9-2443; 3-09-2444; 3-09-2445; 3-09-2446

Haldusasi

E. M., A. S., S. S., O. S., V. S. kaebused keskkonnaministri 28.09.2009 käskkirja nr 1554 tühistamiseks. Menetlustoiming Kaebuste tagastamine ja esialgse õiguskaitse taotluste rahuldamata jätmine RESOLUTSIOON

1. Tagastada kõigi kaebajate kaebused läbivaatamatult (HKMS § 11 lg 31 p 5).

2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlused rahuldamata.

3. Sekretäril saata käesolev määrus kaebajate esindajale ning teadmiseks Keskkonnaministeeriumile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul, arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest (HKMS § 11 lg 8, § 12 ² lg 5, § 47¹ lg 2 ja 3).

ASJAOLUD

1. Keskkonnaministri 28.09.2009 käskkirjaga nr 1554 algatati Saare maakonnas Salme vallas paikneva Laidunina hoiuala välispiiride muutmise määruse eelnõu.

2. 26.10.2009 saabusid Tallinna Halduskohtule E. M., A. S., S. S., O. S. ja V. S. kaebused käskkirja nr 1554 tühistamiseks ja taotlus vaidlustatud käskkirja kehtivuse peatamiseks.

3. HKMS § 10 lg 8 kohaselt peab iga isik esitama kohtule individuaalse kaebuse. Seega tuleb kaebajate esindajal kaebust esitades lähtuda viidatud sättest, mitte asuda kohtuniku asemel kohaldama menetlusökonoomia põhimõtet. Kohus käsitleb kaebuseid individuaalselt esitatud kaebustena, kuid menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt ei vormista iga kaebuse kohta eraldi toimikut ega määrust, arvestades, et kaebused on esitatud ühe dokumendina ning kuuluvad tagastamisele.

4. Kaebajad leiavad, et käskkiri on õigusvastane, kuna sellest ei nähtu, millises ulatuses on otsustatud Laidunina hoiuala välispiire muuta. Samuti on õgusvastane Kadakaranna kinnistu välja jätmine hoiuala laiendamise algatamisest ning käskkirjas puuduvad igasugused sisulised LKS § 8 lgs 4 ette nähtud põhjendused kaitse alla võtmise menetluse mittealgatamiseks vaidlusaluse kinnistu osas. Vastustaja on jätnud arvestamata eksperthinnangutes toodud seisukohtadega ning juhindub endise Kadakaranna kinnistu omaniku ärihuvidest. Kaebajad leiavad, et käskkirja motivatsioonist tuleneb, et endise Kadakaranna kinnistu osas on otsustatud kaitse alla võtmise menetlust mitte algatada.

Kuivõrd LKS § 8 lg 1 kohaselt ei ole kaitse alla võtmise ettepaneku esitamine seotud isiku põhjendatud huvi või subjektiivsete õiguste rikkumisega, siis käesoleval juhul piisab kaebeõiguseks vastava taotluse esitamisest. Lisaks eeltoodule on kaebajad esitanud kohtule taotluse peatada esialgse õiguskaitse korras vaidlustatud käskkirja kehtivus. Keskkonnateenistuse 27.11.2008 kirjaga teavitati E.M., et kaitse alla võtmise menetlusse ei võeta ettepanekus hõlmatud endise Kadakaranna kinnistu Laidunina hoiualast välja jäävat osa ning leiti, et on võimalik jätkata Kadaranna kinnistule planeeritud elektrivõrguühenduse projekteerimistingimuste ja nende alusel ehitusloa väljastamise ning drenaažitorustiku ehitusloa väljastamise menetlusega.

Keskkonnaamet on 29.09.2009 kirjaga Salme Vallavalitsusele teatanud, et tuginedes käskkirjale nr 1554 on võimalik jätkata peatatud elektrivõrguühenduse väljaehitamise ehitusloa väljastamise menetlust. Seega on Keskkonnaamet leidnud, et käskkirja nr 1554 vastuvõtmisega on ära langenud alus LKS § 8 lg 6 alusel haldusaktide väljastamise peatamiseks. Nimetatud seisukohale tuginedes on Salme Vallavalitsus 05.10.2009 vastu võtnud korralduse nr 161 võrguühenduse ehitusloa väljastamiseks, mille oli kaebaja taas sunnitud oma õiguste kaitseks vaidlustama.

Käesolev kaebus on esitatud motiivil, et vastustaja otsustaks Kadakaranna kinnistu kaitse alla võtmise küsimuse kooskõlas LKS-is sätestatuga ning eksperthinnangu alusel. Käesoleva kaebuse rahuldamise ning vaidlustatud käskkirja tühistamise korral puudub Kadakaranna kinnistu kaitse alla võtmise küsimuse osas vastustaja otsus ning vastustaja on kohustatud uuesti läbi vaatama kaebajate taotluse. Vastustaja on käesolevaks hetkeks alustanud sisulisi toiminguid menetlusse võetud osas Laidunina hoiuala välispiiride muutmiseks ning ajavahemikul 19.10.2009 kuni 30.10.2009 toimub Laidunina hoiuala välispiiride muutmise eelnõu dokumentide avalik väljapanek.

Olukorras, kus puudub õigusselgus hoiuala laiendamise menetluse algatamise haldusakti õiguspärasuse osas, ei ole põhjendatud ka järgnevate toimingute tegemine. Käesoleva kaebuse rahuldamise korral ning ka endise Kadakaranna kinnistu osas kaitse alla võtmise menetluse algatamise korral tuleks vastav avalik väljapanek ning järgnevad LKS’s loetletud toimingud uuesti läbi viia. Lähtudes ökonoomsuse ning eesmärgipärasuse põhimõttest, ei saa vastavat tegevust pidada otstarbekaks ning ka seetõttu on põhjendatud vaidlustatud käskkirja kehtivuse peatamine.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 11 lg 3¹ p 5 kohaselt halduskohus tagastab kaebuse, kui selle esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Olenemata sellest, et keskkonnaministri käskirjas on viidatud selle vaidlustamise võimalikkusele, leiab kohus, et antud juhul ei ole käskkiri käsitletav halduseväliste isikute suhtes toimet omava haldusakti ega toiminguna (haldusmenetluse seaduse § 106 lg 1 tähenduses), vaid tegemist on menetlustoiminguga hoiuala välispiiri muutmise menetluses. Lõplikuks haldusaktiks on Vabariigi Valitsuse määrus. Menetlustoimingu vaidlustamist saab kohtupraktika kohaselt eraldi lubada vaid juhul, kui see rikub isiku õigusi iseseisvalt ehk menetluse lõpptulemusest sõltumatult ja/või mõjutab igal juhul lõppotsuse sisu.

Kohtu hinnangul ei ole antud juhul menetlustoimingu eraldi vaidlustamine lubatav, kuna menetluse nn avalikustamise osa on läbimata ning järelduste tegemine võimaliku lõpliku haldusakti sisu osas oleks spekulatiivne. Samuti on otsustus (keeldumine LKS § 8 lg 4 alusel), et Laidunina hoiuala laiendamise menetlusse ei võeta kaebajate poolt väljapakutud endise Kadakaranna kinnistu osa, tehtud juba varem (so 28.05.2008 ja 27.11.2008, selline on ka kaebajate enda seisukoht teistes haldusasjades ning vastupidist väites tuleks kaebajatel varasemalt esitatud kaebustest loobuda) ning see on kaebajate poolt ka vaidlustatud. Kaebuste kohaselt on kaebajad esitanud populaarkaebuse. Juhul, kui varem algatatud kohtumenetlustes kaebused rahuldatakse ja kohus leiab, et menetlusse tulnuks hõlmata ka kaebajate poolt taotletav endise Kadakaranna kinnistu osa (teisisõnu keeldumine ei olnud õiguspärane), tuleks haldusorganil algatada menetlus ka selle maa-ala osas. Sisuliselt vaidlustatakse käesolevates kaebustes võimalikku riigi ebaotstarbekat käitumist. Selline mitmes menetluses kaitse alla võtmise ettepaneku menetlemine võib küll riigile olla mõnevõrra kulukam ja võtta rohkem aega, kuid see ei anna kaebajatele alust pöörduda kohtusse keskkonna kaitse huvides (LKS § 8 lg 1 alusel). Ka juhul kui kaebust saaks pidada lubatavaks ei saaks seda eeltoodud põhjusel pidada perspektiivikaks. Kohus leiab, et kaebused kuuluvad tagastamisele.

6. Koos kaebusega on kaebajad esitanud kohtule esialgse õiguskaitse taotluse. Iseenesest see, et on esitatud populaarkaebus, ei välista esialgse õiguskaitse kohaldamise võimalikkust, kuid kuna kohus on eelnevalt jõudnud järeldusele, et kaebajatel puudub ilmselgelt kaebeõigus, siis ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamiseks alust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata. (HKMS § 12 ¹ lg 2) Kohus peab vajalikus selgitada, et kaebaja viidatud Keskkonnaameti 29.09.2009 kirjas Salme Vallavalitsusele on esitatud ekslik seisukoht. Käskkirja nr 1554 alusel ei ole võimalik jätkata haldusaktide andmist, mis võivad kaasa tuua vaidlusaluse Kadakaranna kinnistu looduskaitselise väärtuse vähenemise. Esiteks ei ole selle käskkirja näol tegemist lõppotsustusega maa-ala osas, mille kaitse alla võtmise vajalikkuse üle vaidlus puudub. Teiseks, kohtumenetlus selles osas, kas Kadakaranna kinnistu vaidlusalune osa jäeti kaitse alla võtmise menetlusest välja õiguspäraselt või mitte ei ole lõppenud ning Tallinna Ringkonnakohtu 13.04.2009 määruse, haldusasjas nr 3-08-2482, millega kohaldati esialgset õiguskaitset, eesmärk ongi selles osas säilitada senine olukord.

Kristina Maimann Kohtunik