2-09-37105/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-09-37105

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. oktoober 2009. a Tartu, tagaseljaotsus kirjalikus menetluses

Tsiviilasja number

2-09-37105

Tsiviilasi

Jaak Sisask hagi Margus Tomp vastu 9 000 krooni ja viiviste

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

9 000 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

-

hageja Jaak Sisask

-

kostja Margus Tomp

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Margus Tomp’ilt Jaak Sisask’i kasuks 11 764,91 krooni, millest 9 000 krooni

on põhinõue ja 2 764,91 krooni viivisenõue perioodi eest 03.11.2006. a kuni 29.10.2009. a.

3. Välja mõista Margus Tomp’ilt Jaak Sisask’i kasuks viivis protsendina põhinõudelt

9 000 kroonilt alates 30.10.2009. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud

määras (EKP intress + 7 % aastas), kusjuures viivisenõue kokku ei või ületada põhinõude

summat.

4. Raha kanda Jaak Sisask’i kontole nr XXXXXXXXXX SEB Pangas.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud Margus Tomp’i kanda.

7. Välja mõista Margus Tomp’ilt Jaak Sisask’i kasuks menetluskulu 400 krooni.

8. Välja mõista Margus Tomp’ilt riigilõiv 1 400 krooni riigituludesse.

9. Anda Margus Tomp’ile tähtaeg riigilõivu tasumiseks riigituludesse (Rahandusministeeriumi

kontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või nr 221023778606 (Swedbank), viitenumber

mõlema konto puhul 2900078538) 15 päeva arvates kohtuotsuse jõustumisest (TsMS § 179

lg 5). Riigilõivu vabatahtliku tasumise korral tuleb Tartu Maakohtu kantseleisse esitada

riigilõivu tasumist tõendav dokument, mis välistab nõude sundtäitmise kostja suhtes. Kui

kohustatud isik ei ole kohtuotsust täitnud riigituludesse väljamõistetud riigilõivu osas otsuse

jõustumisest alates 15 päeva jooksul, võib kohtuotsuse saata sundtäitmisele (TsMS § 179

lg 6).

10. Riigilõivu riigituludesse tasumisega viivitamise korral tuleb Margus Tomp’il tasuda

kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lõigetes 1-3 sätestatud korras, välja

arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS § 1741

lõige 4).

Otsuse kättetoimetamine

Toimetada

otsus

kätte

menetlusosalistele

ja

saata

pärast

jõustumist

viivitamata

Justiitsministeeriumile (TsMS § 179 lg 4).

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega,

võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1,

§ 420 lg 1, § 442 lg 6). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele

kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata

jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS

§ 142 lg 1, 2). Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos

dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 416 lg 2,

§ 340).

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada otsuse peale

apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest (TsMS § 420 lg 1, § 630 lg 3, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib

asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse,

et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 alusel piirdub kohus kohtuotsuse

põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lõike 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või

seadusele.

Vastavalt VÕS § 396 lõikele 1 laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele

isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi

maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb

kohustus täita sellel tähtpäeval (VÕS § 82 lõige 1). Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt kohustus

muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei

tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või

kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel.

VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

Tulenevalt VÕS § 101 lõike 1 punktidest 1 ja 6 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib

võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.

VÕS § 108 lõige 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist.

VÕS § 113 lõike 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

VÕS § 94 lõige 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda

intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga (EKP) põhirefinantseerimis-

operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui

seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

Järgnevalt esitab kohus viivisearvutuse, lähtudes VÕS § 94 lõike 2 alusel väljaandes Ametlikud

Teadaanded avaldatud intressimäärast:

Periood

Viivitatud

päevi

Viivise

määr

Võlgnetav

summa

Arvutuskäik

Viivis

03.11.2006-

31.12.2006

9,75 %

9 000

9 000 x 9,75 % / 365 x 59

141,84

01.01.2007-

30.06.2007

10,5 %

9 000

9 000 x 10,5 % / 365 x 181

468,62

01.07.2007-

31.12.2008

11 %

9 000

9 000 x 11 % / 365 x 550

1 491,78

01.01.2009-

30.06.2009

9,5 %

9 000

9 000 x 9,5 % / 365 x 181

423,99

01.07.2009-

29.10.2009

8 %

9 000

9 000 x 8 % / 365 x 121

238,68

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja viivisenõude summas 2 764,91 krooni

(03.11.2006. a kuni 29.10.2009. a).

TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

TsMS § 468 lõike 1 punkti 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 162 lõikest 1 ning § 173 lõigetest 1 ja 4.

TsMS § 1741 lõikest 3 lähtudes tuleb mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja

riigilõiv 400 krooni.

Hagejale oli 28.08.2009. a määrusega antud menetlusabi ja vabastatud ta hagiavalduse

esitamisel 1 800 krooni suuruse riigilõivu maksmisest osaliselt, s.o summas 1 000 krooni, ning

määratud riigilõivu 800 krooni tasumine osamaksetena. Hageja on käesolevaks ajaks tasunud

riigilõivu 400 krooni. Hageja poolt riigilõivu osamaksetena tasumine tuleb lõpetada ja kostjalt

TsMS § 190 lõike 3 ning § 179 lõike 1 alusel riigilõiv 1 400 krooni välja mõista riigituludesse.

Kohtunik