2-09-31321/10 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

1 2-09-31321

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Täiendav otsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 29. oktoober 2009. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-31321 Tsiviilasi Swedbank Liising AS-i hagi Marek Püssa vastu võlgnevuse 11 437 krooni 31 sendi ja viivise nõudes Tsiviilasja hind 10 597 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Swedbank Liising AS (endine nimi AS Hansa Liising Eesti), registrikood 10434248, asukoht Liivalaia 8, 15039 Tallinn Hageja esindaja Silva Kark, AS Swedbank jurist, asukoht Rakvere 5, 41592 Jõhvi, e-post: silvia.kark@swedbank.ee Kostja Marek Püssa, isikukood *, elukoht * Menetluse staatus Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Täiendada Pärnu Maakohtu 09. oktoobri 2009a. tagaseljaotsust tsiviilasjas nr 2-09-31321 alljärgnevalt: 1.1.Välja mõista Marek Püssa’lt Swedbank Liising AS kasuks menetluskulud summas 3670 krooni. 1.2.Välja mõista Marek Püssa’lt Swedbank Liising AS kasuks viivis menetluskuludelt (3670 krooni) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni Võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras. 2.Käesoleva täiendava otsuse ärakiri saata hagejale ja kostjale.

2 Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud

09. oktoobril 2009a. tegi Pärnu Maakohus käesolevas tsiviilasjas tagaseljaotsuse, millega rahuldas Swedbank Liising AS hagi Marek Püssa vastu. Kohtuotsusega kohus otsustas: 1) Hagi rahuldada. 2) Välja mõista kostjalt Marek Püssa'lt hageja Swedbank Liising AS-i kasuks kokku 11 437 (üksteist tuhat nelisada kolmkümmend seitse) krooni 31 senti, millest põhivõlgnevus on 10 597 krooni, intress 790,31 krooni ja menetlustasu lepingu ülesütlemise teatise koostamise ja postitamise eest 50 krooni. 3) Välja mõista kostjalt Marek Püssa'lt hageja Swedbank Liising AS-i kasuks viivis arvesta- tuna protsendina põhinõudelt (10 597 krooni) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras (Euroopa Keskpanga põhifinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär + 7% aastas) alates 30. juunist 2009 kuni põhinõude kohase täitmiseni. 4) Otsus kuulub viivitamatule täitmisele. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Jätta hageja Swedbank Liising AS-i menetluskulud kostja Marek Püssa kanda.

09.10.2009.a esitas hageja kohtule taotluse täiendava otsuse tegemiseks tsiviilasjas nr 2-09- 31321. Taotluse kohaselt TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaselja- otsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi siis kui hagi toimetati kostjale kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 174’ lg 3 kohaselt määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kohus ei ole andnud hagejale tähtaega menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja menetluskulud: riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest 250,00 kr

3 riigilõiv hagiavalduse koostamise eest 3 000,00 kr kohtutäituritasu 420,00 kr. Kokku tasutud riigilõiv summas 3 670,00 Eesti krooni.

TsMS § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lau- ses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

TsMS § 448 lg 1 p 1 kohaselt võib asja otsustanud kohus menetlusosalise taotlusel või omal algatusel teha täiendava otsuse kui mõni esitatud taotlus on jäänud lahendamata. TsMS § 448 lg 2 kohaselt võib täiendava otsuse tegemise avalduse esitada otsuse kättetoime- tamisest alates kümne päeva jooksul. TsMS § 448 lg 4 kohaselt võib täiendava otsuse teha kirjalikus menetluses, kui asi on lahen- datud kohtuistungit pidamata. Kuivõrd kohus on hagi rahuldanud tagaseljaotsusega, palun täiendav otsus teha kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes TsMS §-dest 174’ lg 3, 177 lg 2 ja 448 sätestatust, p a l u b h a g e j a : välja mõista Marek Püssa’lt Swedbank Liising AS kasuks menetluskulud summas 3 670,00 Eesti krooni; välja mõista Marek Püssa’lt Swedbank Liising AS kasuks viivis menetluskuludelt (3 670,00 Eesti krooni) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud hageja taotlusega, leiab, et esitatud taotlus tuleb rahuldada. TsMS § 448 lg 1 p 1-3 kohaselt asja otsustanud kohus võib menetlusosalise taotlusel või omal algatusel teha täiendava otsuse, kui: 1) mõni esitatud nõue või taotlus on jäänud lahendamata; 2) hageja õigust tunnustanud kohus on jätnud märkimata väljamõistetud rahasumma suuruse, üleandmisele kuuluva asja või toimingu, mida kostja on kohustatud tegema; 3) kohus ei ole lahendanud menetluskulude jaotamist; TsMS § 448 lg 2 kohaselt täiendava otsuse tegemise avalduse võib esitada otsuse kättetoimetamisest alates kümne päeva jooksul. Kohus võib omal algatusel teha täiendava otsuse 20 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest alates. Hagiavalduses on hageja esitanud muu hulgas alljärgnevad nõuded: 1) jätta kõik menetluskulud kostja kanda 2) välja mõista Marek Püssa’lt Swedbank Liising AS kasuks menetluskulud summas 3250 krooni 3) välja mõista Marek Püssa’lt Swedbank Liisibng AS kasuks viivis menetluskuludelt (3250 krooni alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Kohtuotsusega kohus määras kindlaks menetluskulude jaotuse, jättes hageja menetluskulud kostja kanda. Kohus ei ole kohtuotsusega kostjalt hageja kasuks välja mõistnud menetluskulusid, näidates ära menetluskulude rahalise suuruse ega mõistnud kostjalt hageja kasuks välja viivist menetluskuludelt kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kuna hageja aga mõlemad nimetatud nõuded hagiavalduses esitas, siis on kohus jätnud

4 lahendamata kaks hageja nõuet, mida tulnuks kohtuotsusega teha. Seega esineb TsMS §448 lg 1 p 1 sätestatud alus.

Hageja on palunud kostja kasuks välja mõista menetluskulud summas 3250 krooni. Menetluskulud koosnevad riigilõivust summas 3250 krooni, millest 250 krooni esitati maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel ja 3000 krooni hagiavalduse esitamisel. Lisaks riigilõivule on kohtumenetluse kestel lisandunud menetluskuluna kohtutäituri tasu summas 420 krooni. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Asja läbivaatamise kulud on kohtutäituri vahendusel menetlusdokumentide kättetoimetamise kulud. Käesolevas tsiviilasjas toimetati kostjale hagiavaldus koos kostja kirjaliku vastuse nõudega kätte kohtutäituri vahendusel /tl 38/. Kohtutäituri tasu tasus hageja 21.08.2009.a /tl 32-34/. Kohtule on esitatud 10.09.2009a. kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus /tl 39/ summas 420 krooni. Seega olid kohtul tagaseljaotsuse tegemisel ajal teada hageja menetluskulude suurus kokku summas 3670 krooni. Kohus leiab, et hageja poolt taotletud menetluskulud summas 3670 krooni on põhjendatud ja tulevad kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 177 lg 2 järgi kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Eeltoodu alusel tuleb täiendada Pärnu Maakohtu 09.10.2009a. tagaseljaotsust tsiviilasjas nr 2- 09-31321 menetluskulude väljamõistmise osas. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks menetluskulud summas 3670 krooni ja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni Võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik