2-09-20167/3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-09-20167

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis Kohtunik Sirje Õunpuu

Määruse tegemise aeg ja koht

30. oktoober 2009.a, Tallinn

Tsiviilasja number 2-09-20167

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

AS hagi IS’i vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks

39 528 krooni (s. h ühisvara nõude hagihind 14 528 krooni) Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ühisvara jagamise nõude osas ja riigilõivu tagastamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Eelistungi toimumise aeg

Hageja AS (isikukood xxx; elukoht xxx) Kostja IS (isikukood xxx; elukoht xxx)

20. oktoober 2009.a

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada poolte vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevalt:

1.1. Poolte ühisvaraks olevad ja hagiavalduses loetletud asjad jäävad kostjale ja kostja kohustub tasuma hagejale poole asjade hinnast, s.o

14 528 (neliteist tuhat viissada kakskümmend kaheksa) krooni, hiljemalt

1. märtsiks 2010.a hageja arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxx Swedbank AS-is.

1.2. Hageja loobub täiendavast hagist isiklike asjade tagastamise osas.

1.3. Kohtukulud jäävad poolte endi kanda.

2. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist AS’le pool ühisvara jagamise nõude eest tasutud riigilõivust, s.o 1 500 (üks tuhat viissada) krooni, arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxSwedbank AS-is.

3. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasjas nr 2-09-20167 menetlus ühisvara jagamise nõude osas.

4. Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte ja saata pärast jõustumist täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 400 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-09-20167, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.

MENETLUSE KÄIK AS (hageja) esitas 05.05.2009.a Harju Maakohtule hagi IS’i (kostja) vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks. 31.08.2009.a esitas hageja kohtule täiendava haginõude kostja vastu isiklike asjade tagastamiseks.

20.10.2009.a toimunud kohtu eelistungil avaldasid pooled soovi kompromissi protokolli kandmiseks, mille palusid kohtul kinnitada ja asjas menetluse lõpetada. Hageja palus tagastada ka poole tasutud riigilõivust.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lgst 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.

TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

Kohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja asjas menetlus lõpetada ühisvara jagamise nõude osas. Kohtu arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus ei heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita.

Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st

432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS §

430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.

Kohus asub seisukohale, et hageja taotlus poole menetluses ühisvara jagamise nõude eest tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool

2-09-32197

menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

Hageja on tasunud 03.06.2009.a arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxSwedbank AS-is Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is, viitenumber 2900072123, ühisvara jagamise nõude hagi esitamise eest riigilõivu 3 000 krooni. Seega tagastamisele kuulub pool tasutud riigilõivust, s.o 1 500 krooni. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda tema arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxSwedbank AS-is.

Tulenevalt TsMS § 168 g-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et kohtukulud jäävad poolte endi kanda.

Sirje Õunpuu Kohtunik