2-08-79388/32 · 2-08-79388/32 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

AI generated

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Hageja esitas 25.11.2008.a. Viru Maakohtusse hagi S U`i vastu laenulepingust tuleneva

Legislator headnote

AI generated

2-08-79388/32 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: Hageja esitas 25.11.2008.a. Viru Maakohtusse hagi S U`i vastu laenulepingust tuleneva

Full text

ÄRAKIRI

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtu

Kohtukoosseis

koosseis

kohtunik Sirja Tooming

sekretär Annely Eesmaa

Kohtuotsuse

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

tegemise aeg ja

koht

29.oktoober 2009.a. Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8 Rakvere

Tsiviilasja number

2-08-79388

Tsiviilasi

O G `i hagi S U`i vastu laenulepingust tuleneva võlgnevuse

nõudes.

Menetlusosalised

Hageja: O G, isikukood xxxx, elukoht xxxx

esindaja vandeadvokaat Küllike Namm, Advokaadibüroo

Küllike Namm, asukoht Laada 27, 44308 Rakvere, Lääne-

Virumaa.

Kostja: S U, isikukood xxxx, elukoht xxxx

Esindaja

kohtumääruse

alusel

vandeadvokaat

Anti

Aasmaa, Advokaadibüroo Uno Feldschmidt, asukoht

Turuplats 3, Rakvere 44350, Lääne-Virumaa.

Kohtu

Kohtuistungi toimumise aeg

istungi toimumise aeg

20.10.2009.a.

Istungil osalesid

hageja esindaja, kostja ja kostja esindaja

RESOLUTSIOON:

1.

1. 1. O G

O G

O G`i hagi

`i hagi

`i hagi S U

S U

S U`i vastu laenulepingust

`i vastu laenulepingust

`i vastu laenulepingust tuleneva võlgnevuse nõudes

tuleneva võlgnevuse nõudes

tuleneva võlgnevuse nõudes rahuldada

rahuldada

rahuldada põhivõla ja

põhivõla ja

osaliselt

osaliselt viivise nõudes ning jätta rahuldamata intressinõudes

viivise nõudes ning jätta rahuldamata intressinõudes

viivise nõudes ning jätta rahuldamata intressinõudes.

2.

2. 2. Välja mõista

Välja mõista

Välja mõista S U

S U

S U’ilt (isikukood

’ilt (isikukood

’ilt (isikukood xxxxx

xxxxx

xxxxx) O G

O G

O G’i (isikukood

’i (isikukood

’i (isikukood xxxxx

xxxxx

xxxxx) ) ) ) kasuks ja

kasuks ja

kasuks ja võlgnevuse katteks

võlgnevuse katteks

kokku

kokku 598 917

598 917

598 917 (

(

(viis

iis

iissada

sada

sada üheksa

üheksa

üheksakümmend

kümmend

kümmend kaheksa

kaheksa

kaheksa tuhat

tuhat

tuhat üheksa

üheksa

üheksasada

sada

sada seitseteist

seitseteist

seitseteist) krooni,

) krooni,

millest

millest 310

310 260

260 krooni põhivõla katteks ja

krooni põhivõla katteks ja

krooni põhivõla katteks ja 288 657

288 657

288 657 krooni viivise katteks,

krooni viivise katteks,

krooni viivise katteks, ning

ning

ning kohtukulude

kohtukulude

katteks 16

katteks 16 00

000 krooni

0 krooni

0 krooni.

3.

3. 3. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda

Jätta kõik menetluskulud kostja kanda

Jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

4.

4. 4. Hagi tagamine Viru Ma

Hagi tagamine Viru Ma

Hagi tagamine Viru Maakohtu 27.11.2008.a. määruse alusel, millega s

akohtu 27.11.2008.a. määruse alusel, millega s

akohtu 27.11.2008.a. määruse alusel, millega sea

ea

eatitititi hageja

hageja

hageja O G

O G

O G`i

`i

(isikukood

isikukood

isikukood xxxxx

xxxxx

xxxxx) kasuks

kasuks

kasuks kostja

kostja

kostja S U

S U

S U`ile (i

le (i

le (isikukood

sikukood

sikukood xxxx

xxxx

xxxx) kuu

kuu

kuuluvale

luvale

luvale korteriomandile,

korteriomandile,

asukohaga

asukohaga xxxx

xxxx

xxxx , reg.osa nr

, reg.osa nr

, reg.osa nr xxxx

xxxx

xxxx, k

, k

, kohtulik hüp

ohtulik hüp

ohtulik hüpoteek summas

oteek summas

oteek summas 310

310 260 krooni, tühistada

260 krooni, tühistada

kohtuotsuse täitmisel

kohtuotsuse täitmisel.

5. . . . Kohtuotsus tehakse

Kohtuotsus tehakse

Kohtuotsus tehakse avalikult

avalikult

avalikult teatavaks Viru Maakohtu Rak

teatavaks Viru Maakohtu Rak

teatavaks Viru Maakohtu Rakvere Kohtumaja kantselei

vere Kohtumaja kantselei

kaudu 2

kaudu 29.

9.9.

9.10.2009.a. ja otsuse ärakiri toimetatakse kätte menetlusosalistele.

.2009.a. ja otsuse ärakiri toimetatakse kätte menetlusosalistele.

6. Edasikaeba

Edasikaeba

Edasikaebamise kord:

mise kord:

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, arvates otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märk

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

ima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442

lg. 6, § 633 lg. 7).

I.

I. I. Asjaolud ja hageja nõue.

Asjaolud ja hageja nõue.

Hageja esitas 25.11.2008.a. Viru Maakohtusse hagi S U`i vastu laenulepingust tuleneva

võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 02.05.2007.a.

laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 310 260 krooni intressiga

4.75% aastas. Lepingu kohaselt pidi kostja laenusumma tervikuna tagastama 01.09.2007.a.

ning laenusumma mittetagastamisel nimetatud tähtajaks kohustus kostja tasuma viivist 0.5%

kogu laenusummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Kokkulepitud tähtpäevaks

01.09.2007.a. kostja oma laenulepingust tulenevat kohustust ei täitnud. Kostja on hagejale

ositimaksetena tasunud 8 000 krooni, mis lepingu p. 1.3. järgi on läinud viivisevõlgnevuse

katteks. Hageja leiab, et kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud.

Hageja on arvestanud viivituses oldud 430 päeva eest viivist summas 667 059 krooni, mida

hageja tulenevalt hea usu põhimõttest ning kohtupraktikas kujunenud seisukohast (3-2-1-66-

05, 3-2-1-137-06) lähtuvalt vähendab põhivõlgnevuse summani. Hageja nõudeks kostja vastu

on laenulepingust tuleneva põhivõlgnevuse 310 260 krooni, intressi 4 912 krooni ning

sissenõutavaks muutunud viivise 310 260 krooni väljamõistmine. Hagi on esitatud VÕS §-de 8

lg. 2, 76 lg. 1, 94, 113 lg. 1, 100, 101 lg. 1 p. 1 ja p. 6, 396 lg. 1, 397 lg. 1

Hagi tagamise taotluse kohaselt soovib hageja kohaldada hagi tagamise abinõuna

kohtuliku hüpoteegi kandmist kinnistusraamatusse summas 310 260 krooni kostjale

kuuluvale korteriomandile asukohaga xxxx.

Kohtu 27.11.2008.a. määrusega on hageja hagi tagamise taotlus rahuldatud ja kostjale

kuuluvale korteriomandile asukohaga xxxx, seatud hageja kasuks kohtulik hüpoteek

hagihinna ulatuses, s.o summas 310 260 krooni.

Kohtusse 02.02.2009.a. saabunud kostja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldas

kohus 09.04.2009.a. määrusega ja määras riigi õigusabi S U`ile tema esindamiseks kohtus

vandeadvokaat A.Aasmaa poolt, kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud ühekordse

maksena 50 % ulatuses ühe kuu jooksul, arvates käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendi

jõustumisest.

II. Kostja kirjalik vastus.

Kostja kohtule saabunud kirjalikus vastuses tunnistab hagi osaliselt. Kostja vaidlustab

haginõude summalist kujunemist ja arvestamise alust, tunnistades laenu summat 310 260

krooni ja intressi 4 912 krooni, kuid ei tunnista viivist summas 667 059 krooni, mida hageja on

tulenevalt hea usu põhimõttest ning kohtupraktika seisukohast vähendanud põhivõlgnevuseni

ehk 310 260 kroonini. Lisaks taotleb kostja hageja poolt ebaõigete andmete, väidete

ümberlükkamist, mis on kostja poolt välja toodud faktilistes asjaoludes, ning palub kohtul

hinnata poolte õigussuhte õiguspärasust. Kostja vastuhagi esitada ei soovi. Kostja arvates

tuleks kohtukulud ja muud menetlusega seotud kulud jätta poolte igaühe enda kanda,

arvestades poolte huvisid ja erinevust majanduslikus olukorras. Kostja selgitab, et kuna

poolte vahel on suuline laenuleping ja kostja täidab kohustust juba vastastikkuse kokkuleppe

alusel, siis hageja poolt hagi esitamine jääb kostjale arusaamatuks, kuna kostja on kõiki

kokkuleppetingimusi täitnud ja kohustuste täitmisel, kui on tekkinud raskusi, on suudetud

kõiges kokku leppida. Oletuslik ja tõendamata on hageja järeldus, et kostja ei kavatse hageja

nõuet rahuldada ning on reaalne võimalus, et kostja asub hagi rahuldava kohtuotsuse

täitmisest kõrvalehoidmise eesmärgil oma vara võõrandama. Kostja on seisukohal, et kohtusse

on põhjust hagejal pöörduda, kui on rikutud hageja õigusi, tekitatud kahju, kostja on rikkunud

oma kohustusi, eelkõige kui kostja tegevus on süüline või kostja õigusvastane tegu on

põhjuslikus seoses kahju tekkimisega ning hageja soovib enda kaitseks välja astuda ning

põhjusel, et hageja ei soovi kostjaga muul moel enam kokkulepet saavutada. Sellest tulenevalt

kostja palub kohtul hinnata, kas hageja õigusi on rikutud eelnimetatud viisil ja palub hagejal

tõendada kostja tahtlikkust ja süülisust lepingu rikkumisel.

Tegelikkuses on hagejalt laen saadud 26.06.2006.a summas 780 000 krooni korteri ostu

eesmärgil. Võlaõigussuhte algatajaks hagejaga ei olnud kostja vaid kostja lapse isa T T .

Hageja andis oma nõusoleku aidata. Võlaõigussuhte tingimuste osas kirjaliku lepingut ei

sõlmitud, ainsad kokkulepped olid, et tegemist on intressita laenuga, osa kohustusest

täidetakse vana korteri müügist saadud rahaga ning ülejäänu osa tasub kostja, kes sel hetkel

töötas hageja äriühingus, igakuiste maksetena, palgast kinnipidamisena. Kostja lapse isa

tingimus oli, et uus soetatav korter saaks vormistatud lapse nimele, et kostja isiklikult

mingeid reaalseid hüvesid tulevikus ei saaks, ja põhjusel, et kostja elab seal korteris lapsega,

siis jääb reaalne kohustus võlaõigussuhtes tema kanda. Tegelikkuses on kostja võtnud endale

kohustuse tasuda laenu eest, mille tingimustes on kokkuleppinud hageja ja kolmas isik.

Kostja tõendab kohustuse täitmist osalise makse tasumisega hageja kontole 4.10.2006.a

summas 450 000 krooni. Võlaõigussuhe pöördus, kui kostja lahkus töölt hageja äriühingust.

Kostja allkirjastas 02.05.2007.a lepingu, millega hageja kohtu poole pöördus. Lepingu

allkirjastamise eesmärgiks oli fikseerida laenujääk, mis selleks hetkeks oli 300 000 krooni, ja

kokku leppida edasise osas. Lepingu allkirjastamisel maikuus arvestas hageja tagasiulatuvalt

ka alates 01.01.2007.a. intressi 10% jäägilt. Kokkulepe vormistati hageja poolt koostatud

laenu andmise tüüptingimustega, kuid oluline on, et sellel kuupäeval ei ole lepingus

nimetatud summat sularahas saadud. Kostja andis hagejale teada, millistel tingimustel ta

enda kohustust edaspidi saab täita ja kostja andis nõusoleku sõlmida nimetatud leping

tingimustega täita kohustus ligikaudu nelja kuuga, kokkulepitud intressiga, mille maksmine

lepiti kokku koos põhimakse kohustusega. Kuna kostja asus tööle xxxx, siis oli plaanis xxxx

korter maha müüa ja kolida lapsega xxxx. Kostja plaanis kohustust täita seoses korterite ostu-

müügi tehingutega. Kostja ei osanud ette arvata, et kinnisvaraturg ja laenuturg 2007.aasta

kevadest nii alla läheb, et kostja ei saanud hagejale 02.05.2007.a lepingust tulenevat nõuet

täita. Aprillis 2008.a. leppisid pooled kokku, et edaspidi peab asuma kohustust mingis osas

täitma, kasvõi igakuiste maksetena, mille kohta hageja saadab oma pakkumise e-mailile.

11.04.2008.a. edastas hageja edaspidise maksegraafiku omapoolse pakkumisega, millele kostja

vastas, et suudab igakuiselt oma kohustust siiski maksimaalselt täita kuni 1 500 krooni,

arvestades oma töötasu ja muid kohustusi. Kostja andis oma nõusoleku, arvestades kostja

maksimaalsete võimalustega. Maksegraafikus oli arvestatud aga uute intressidega ja välja

arvestatud ka viivis. Olenemata sellest, et hageja ei esitanud põhjendust, miks pidanuks

kostja olema nõus maksma esialgsele kokkuleppele mittevastavas suuruses intressimakseid,

asus kostja selle hinnaga makseid tasuma ehk asus täitma vabatahtlikult võetud uut

lepingulist kohustust. Kostjale jääb siiski arusaamatuks hagi eesmärk, kas eesmärgiks on

see, et kostja tunnistaks kohtu silmis nõuet või eesmärgiks on kostjalt võimalikult suur

summa välja nõuda, silmas pidades ebamõistlikult suurt viivist, ja asetada kostja veel

raskemasse majanduslikku seisu, või on hageja soov realiseerida kostja ainus vara kinnistu

näol ja saada võimalikult kiiresti ja arvestamata teise osapoole tegelikku olukorda oma nõue

täita. Peale selle on hageja kohtusilmis paremini kaitstud. Kuna kostja eeldas, et suulised

läbirääkimised ja kokkulepped on õigussuhte tingimuste muudatused ja hetkel hageja seda

eirab, siis nimetatud asjaolu on teise lepingupoole teovõime piiramine. Kostja soovib kohtu

tähelepanu pöörata ka sellele, et kostja ja hageja on väga erinevas majanduslikus seisus ning

tõenäoliselt on hageja jaoks kokkulepitud igakuine summa 1 500 krooni väga väike ja

seepärast kostja poolt tasutud summasid tõlgendab hageja kui kostja tahet lepingut tahtlikult

rikkuda. Kostja on seisukohal, et poolte vahel olev õigussuhe ei ole õiguspärane põhjusel, et

hageja muudab lepingutingimusi ja kokkuleppeid vastavalt oma äranägemisele, vajadusele ja

majanduslikule olukorrale. Hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt ei ole õige, et

esmalt oli intressita laen, siis tagasi ulatuvalt rakendati 10%, seejärel 4,75% ja seejärel

erinevad, mis graafikus märgitud. Kostja arvates on viivis ülemõistuse suur. 0,5% päevas ehk

180% aastas kasvatab võla veelgi kiiremini suureks. Kuna laen allub üldistele

võlaõigusnormidele, siis viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist

vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule, millest tulenevalt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on

ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole

nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust

tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.

Ühtlasi on leppetrahvi maksmise eelduseks selle sätte kohaselt esmajoones lepingu rikkumine

lepingus ette nähtud viisil, praegusel juhul on pooled saanud kokkulepe lepingu jätkamiseks

ehk lepingu tingimuste täitmiseks sai määratud uus tähtaeg ja kostja võib vabaneda

leppetrahvi maksmise kohustusest, kui lepingu rikkumine oli vabandatav (VÕS § 160).

Nimetatud asjaolude hindamist taotleb kostja kohtult. Kostja on kuni 16.01.2009.a. tasunud

õigussuhte algusest, st 26.06.2006.a., kohustust summas 495 015 krooni, 450 000 krooni

04.10.2006.a ülekandega, 30 000 krooni töötasust kinnipidamisega ning peale 01.09.2007.a

15 015 krooni, mis sisaldab kostja ülekandeid summas 11 000 krooni ja kostja poolt seisuga

01.09.2007.a. välja võtmata lõpparvet summas 4 015 krooni. Hagejaga hetkel kokkulepitud

igakuise makse puhul võib juhtuda, et kostja ei suuda tasuda kogu summat või sooviks teha

osalise makse. Tänane reaalne olukord on kostjal selline, et maksimaalne kohustus, mida saab

igakuiselt täita, on 1 500 krooni kalendrikuus põhjusel, et kostja täidab igakuiselt lisaks

muudele kohustustele (korteri üür, kommunaalid jne) võlaõiguskohustust sama suures

summas ka AS Swedbank ees. Tuleb arvestada ka, et kostja on üksikvanem ning tema ainsaks

sissetulekuks on töötasu.

Kostja on seisukohal, et lepingutingimustes ei ole õiglaselt kokku lepitud ja vaidluse

korral tuleks võtta aluseks laenusuhete väljakujunenud praktika, hea usu ja mõistlikkuse

põhimõtted. Kostja on lähtunud ja lähtub edaspidi hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest.

Tulenevalt VÕS §-st 6 võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu

põhimõttest lähtuvalt ning §-st 7 tulenevalt võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas

olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. VÕS sätestab seejuures,

et lepingupool peab tegema teise lepingu poolega koostööd, mis on vajalik teisele poolele oma

kohustuse täitmiseks. Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud

viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Kostja taotleb eelnevast tulenevalt,

et kohus hindaks pooltevahelist õigussuhte võimalikku õiguslikku kvalifikatsiooni. See

tähendab, et kohus peab vaatama õigussuhet tervikuna, mitte üksikuid tingimusi. Kostjale on

tähtis see, et suureneb kohtu roll ning laenuvõtja kohustused ja ülesanded kohtumenetluses

muutuvad selgepiirilisemaks.

Kokkuvõtteks kostja leiab, et igasugune laenu andmine, nii majandus-kutsetegevuses

kui ka mitte sellest tulenevalt, kätkeb endas võlausaldajale põhjendamatuid riske, kuid

raskustesse sattumist ei saa keegi ette näha. Poolte tehing on ebatavaliselt suure

maksumusega tehing ning üksi sellest tulenevalt soovib kostja edaspidised kokkulepped kõik

kirjalikult teha. Kostja on seisukohal, et hagejaga on võimalik saavutada kirjalik kohtuväline

kokkuleppe ning jätkata kohustuste täitmist sellistel tingimustel nagu kostja on seda teinud

tänase päevani.

III. Asja kohtulik arutelu.

Hageja lepinguline esindaja

Hageja lepinguline esindaja kohtuistungil selgitab, et hageja jääb oma nõude juurde, mis

on esitatud 25.11.2008.a. Hageja on seisukohal, et 02.05.2007.a. sõlmitud lepingu järgne

kohustus on kostja poolt täitmata ja sellest tulenevalt on kostja võlgnevus laenu tagastamata

osas 310 260 krooni, millele lisandub viivis ning intress perioodi 02.05. – 31.08.2007.a. eest 4

912 krooni. Hageja on, juhindudes VÕS § 101 lg. 1 p. 6 ja VÕS § 113 lg. 1, arvestanud ka

viiviseid ja lugenud selle võrdseks põhisumma nõudega, kuigi tegelik viivisesumma on

oluliselt suurem arvestades perioodi, mil on laenu tasumisega viivitatud ja millises ulatuses

on kostja võlgnevuses. Hageja on seisukohal, et neid asjaolusid, mis sätestavad leppetrahvi

vähendamise, ei esine. Hageja palub kohtul arvestada, et hageja ise on viivist vähendanud ja

hageja palub vähendatud viivisesumma kostjalt välja mõista. VÕS § 162 sätestab võimalused,

et leppetrahvi tuleb vähendada mõistliku suuruseni ja arvestades kohustuse täitmise ulatust.

Kohustuse täitmise kohta tõendid on olemas. Hageja ei ole saanud laenusummat tagasi

rohkem, kui see on märgitud hagiavalduses. Peale eelistungit anti kostjale veel võimalus

mingeid summasid tasuda, kuid kostja midagi tasunud ei ole. Kohustuse täitmise ulatus on

olematu. Iga isik, kes laenu võtab, peab seda kohustust ka täitma. Kostjal on olnud võimalus

kohustust täita, ta on saanud töötasu, mis on Eesti keskmisest palgast oluliselt suurem.

Kostjal on olnud võimalus kas või ositi maksta, kuid mingil põhjusel seda tehtud ei ole. Kostja

oleks võinud maksta kas või 5 000 krooni kuus, siis oleks ka summa olulisemalt vähenenud.

Praegu on hagejal õigustatud huvi laenusumma tagasi saada koos kokkulepitud viivisega.

Kostja väiteid, et ta kavatseb müüa lapsele kuuluva korteri, tõsiselt võtta ei saa, sest

aktiivselt korteri müügiga ei ole tegeletud. Väide, et Swedbank annab 100 000 krooni laenu,

on tõendamata, sest hagejale seda summat makstud ei ole. Hageja leiab, et hagi on

põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, ning palub kostjalt välja mõista ka hageja

menetluskulud.

Kostja

Kostja selgitab, et on oma vastuses esitanud tõendid selle kohta, kui palju makstud on.

Kokku on tagasi maksnud 15 000 krooni ringis. Hagis olid ära toodud summad, mis olid

makstud kuni hagi esitamiseni. Kõik maksed on tehtud ülekandega kolmelt erinevalt kontolt.

Kontod on pangas Swedbank. Kui oli lapse kontole puhkuserahasid kantud, siis on sealt laenu

tagasi makstud. Viimased 3-4 kuud on rahad makstud lapse isa kontole ja siis on tema sealt

laenu maksnud. 450 000 krooni oli võetud laenust osaline tagasimakse, see oli sõlmitud

suuliselt.

Kirjalik

laenuleping

tehti

ülejäänud

summa

peale.

Hageja

esitas

ka

tagasimaksegraafiku, kuid kuna tagasimakse igakuine summa oli 2 500 krooni kuus ja seda

raha ei olnud, siis graafikusummasid makstud ei ole.

Kostja esindaja

Kostja esindaja jääb 13.10.2009 esitatud kirjalike vastuväidete juurde ja selgitab, et

kostja oli hagejale kuuluvas äriühingus tööl ning kirjalik laenuleping tehti siis, kui kostja

tahtis töölt lahkuda. Kostja on siiski laenu tagasimaksmist täitnud. Arvestades lepingupoolte

majanduslikku seisundit, on viivise summa ebamõistlikult suur, mistõttu kostja palub viivist

vähendada mõistlikus ulatuses.

IV. Kohtu tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused.

TsMS § 438 lg. 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on

esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Vastavalt TsMS § 439 ei või kohus

ületada nõude piire, ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. TsMS § 442 lg. 5 näeb

ette, et kohus lahendab selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded. Sama paragrahvi lg. 8

kohaselt peavad kohtu järeldused põhinema tuvastatud asjaoludel, samuti peab kohus

kohaldama vastavat seadust.

Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, vaadanud läbi toimikus olevad hagiavalduse,

dokumentaalsed tõendid ja poolte kirjalikud seisukohad, tuvastas:

1) poolte vahel on sõlmitud kirjalik laenuleping. Tegemist on kahe füüsiliste isiku vahel

sõlmitud lepinguga, mitte majandustegevuse raames sõlmitud lepingu ega ka tüüplepinguga

ega ka kolmepoolse lepinguga.

2) põhivõla ja intressisumma osas vaidlus puudub. Kostja on hagi õigeks võtnud

võlgnevuse põhinõudes ja intressinõudes. TsMS § 206 lg. 1 kohaselt on lisaks menetlusosaliste

õigustele hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või

loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta.

TsMS § 440 sätestab, et „kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses

hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule

avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule

eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata“. Kostja on oma õigeksvõtu

laenusumma 310 260 krooni ja intressi 4 912 krooni suhtes väljendanud kohtule

eelmenetluses saadetud kirjalikus vastuses.

3) kostja ei tunnista viivist summas 667 059 krooni, kuigi hageja nõuab viivist põhivõla

ulatuses ehk summas 310 260 krooni.

Kohus leidis, et hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud, kuid kuulub rahuldamisele

osaliselt järgmistel asjaoludel ja ulatuses:

1. Kohus rahuldab hagi põhinõude osas summas 310 260 krooni, kuna poolte vahel

puudub vaidlus laenu põhisumma 310 260 krooni suhtes ja kostja on hagi selle summa

ulatuses õigeks võtnud.

2. Hageja esitatud intressinõue jääb rahuldamata, kuna intressisumma on kostja poolt

tasutud. Laenulepingu p.-s 1.1. on pooled kokku leppinud intressi maksmises 4,75% aasta

baasil. Hageja soovib intressi tasumist perioodi 02.05. kuni 31.08.2007.a. eest summas 4 912

krooni. Hagiavaldusest nähtuvalt on kostja tasunud hagejale kokku 9 500 krooni ja kostja

pangakonto väljavõte kinnitab, et see summa on tasutud intressi katteks.

3. Hageja viivise nõue on põhjendatud, kuid kuulub rahuldamisele osaliselt. VÕS § 396

kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja)

rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama

rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76

kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui

kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb

kohustus täita sellel tähtpäeval. Laenulepingus on laenu tagastamise tähtajaks märgitud

01.09.2007.a. Eraõiguse üldiselt tunnustatud põhimõte on lepingukohustuste siduvus. Seega

sõlmitud leping on täitmiseks kohustuslik. Kostja pole lepingust tulenevat kohustust täitnud,

sest on jätnud laenusumma tagasi maksmata. Järelikult on kostja rikkunud poolte vahel

sõlmitud laenulepingut.

VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p. 6

järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral nõuda viivist. Viivis on õiguskaitsevahend, mida saab kohaldada kohustuse

rikkumise korral. VÕS § 113 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär. Poolte lepingu p.-s 1.3 on sätestatud, et kui laenusaaja ei tasu

laenusummat kooskõlas lepingu p.-1.2. ettenähtud tähtajaga, tasub laenusaaja viivist 0,5%

kogu laenusummalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja on arvestanud viivist 430

päeva eest summas 667 059 krooni, kuid lähtudes hea usu põhimõttest ja kujunenud

kohtupraktikast vähendab nõutavat viivist põhivõla summani ehk summale 310 260 krooni.

Kuna kostja on mingil määral lepingulist kohustust täitnud, siis tuleb kostja tasutud

summasid viivisesumma määratlemisel arvestada ja hagetavast viivisesummast 310 260

krooni tuleb maha arvata 4 588 krooni, mis jääb järele intressi katteks tasutud summast

(9 500 – 4 912 = 4 588 krooni). Jääb summa 305 672 krooni.

Lepingu p.-s 1.3. on sätestatud ka, et makse tasumisel laenusaaja poolt kustutatakse

esimeses järjekorras viivisevõlgnevus, siis leppetrahvid ja intressid, vastavalt ajalisele

järjestusele, ning seejärel laenusumma. Hageja on andnud kostjale lepingu täitmiseks

täiendavalt tähtaja ja pakkunud välja maksegraafiku, kuid kostja pole ka maksegraafikut

täitmiseks võtnud ega muul viisil lepingust tulenevat kohustust täitnud, kuigi on riigi

õigusabi taotluses märkinud igakuise maksena 1 500 krooni ka hagejaga sõlmitud

laenulepingu katteks. Seega ei oma maksegraafik võla ajatamiseks mingit juriidilist tagajärge.

Küll aga nähtub maksegraafikust, et kostja poolt on jäetud välja võtmata lõpparve 4 015

krooni ja see on 01.09.2007.a. arvestatud intressi makseks. Järelikult tuleb ka see summa

nõutavast viivisesummast maha arvata. 305 672 krooni – 4 015 krooni = 301 657 krooni.

Hageja on oma kirjalikus vastuses kostja vastusele, kinnitanud, et hageja nõustub, et

kostja on käesolevaks ajaks (s.o. vastuse esitamise aeg 23.03.2009.a.) teostanud tagasimakseid

13 000 krooni, millele lisandub lõpparve summas 4 015 krooni, mille kostja jättis laenu

katteks, kuid lepingu p. 1.3. kohaselt on summad läinud viivisvõlgnevuse katteks. Seega tuleb

viivisesummast maha arvata veel 13 000 krooni, mille tulemusena kostjalt tuleb viivise

katteks välja mõista kokku 288 657 krooni. Kuna viidatud 13 000 krooni katab kostja väite

tagasimakstud summade kohta, siis ei oma tähtsust, millistelt arvetelt kostja selle raha on

maksnud.

4. Võttes arvesse, et hageja on niigi oma viivisesummat vähendanud, ei pea kohus

põhjendatuks hageja nõutavat viivisesummat enam rohkem vähendada, sest kostja on

lepingut oluliselt ja tahtlikult rikkunud. VÕS § 113 lg. 8 järgi viivise maksmiseks kohustatud

isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS § 162 sätestatule. VÕS § 162 lg. 1 kohaselt,

kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi

maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades

eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja

lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja on palunud tema majanduslikku seisu

arvestada ja vähendada viivist mõistliku suuruseni. Hinnates kostja poolt kohustuse täitmist,

selgub, et kostja pole oma lepingulist kohustust täitnud ega ole ka tõendanud, et ta poleks

seda saanud teha. VÕS § 116 lg. 2 kohaselt on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist,

kui: 1) kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest,

mida ta õigustatult lepingust lootis, 2) rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust

tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu, 3) kohustust

rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu, 4) kohustuse rikkumine annab kahjustatud

lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi,

5) teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust käesoleva seaduse §-s 114

nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul

kohustust ei täida. Kostja ei ole selgitanud ega tõendanud, miks hagejal ei ole õigust raha

tagasi saada ja millistel alustel on kostjal õigus hageja arvel oma elu- ja olmetingimusi

parandada, kui pärast hagejaga sõlmitud laenulepingut on ta veel võtnud laenukohustusi

panga ees. Kostjal on piisavalt vara, mille realiseerimisel oleks võimalik kohustusi täita, sest

lisaks langeksid ära ka vara ülalpidamiseks vajalikud kulud. Kostja ei ole üksikvanem, kostja

lapsel on kostja enda kinnitusel isa, kellel seadusest tulenevalt lasub kohustus oma last ülal

pidada. Kostja sissetulek on olnud piisavalt suur, et sellest katta oma rahalised kohustused

kolmandate isikute ees, katta enda ja lapse vajadused ning tasuda hagejale laenu

ositimaksetena, seejuures kas või 1 500 krooni kuus nagu ta ise on kinnitanud, et seda

summat kuus ta võinuks maksta. Kostja pole sedagi teinud. Järelikult on kostja tahtlikult

jätnud oma kohustuse täitmata. Asjaolu, et hagejal laenuandjana on kostja arvates kostjaga

võrreldes piisavalt hea majanduslik olukord, ei anna kostjale alust jätta oma lepinguline

kohustus täitmata.

TsMS § 230 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja esitatud

dokumendid tõendavad vaid hagiavalduses märgitut ja seda, et kostja on rikkunud raha

maksmise kohustust. Lepinguvabaduse põhimõttest lähtuvalt võisid pooled sõlmida lepingu

neile sobivail tingimusil, mistõttu ei ole põhjendatud kostja etteheited hagejale nagu oleks

poolte õigussuhtes tegemist ainult hageja tahte väljendusega või et õigussuhe ei ole

õiguspärane põhjusel, et hageja muudab lepingutingimusi ja kokkuleppeid vastavalt oma

äranägemisele, vajadusele ja majanduslikule olukorrale. Seda, et kostja teadis, millise lepingu

ta sõlmis, kinnitab kostja kirjalikus vastuses selgitus, et kostja ei osanud arvata, et

kinnisvaraturg ja laenuturg alla lähevad ja et ta ei suuda lepingulisi kohustusi täita. Kostja

enda kirjalikust vastusest tuleneb, et hageja andis talle 780 000 krooni laenu ja seda vaid

suulise lepingu alusel ja veel intressita. Kui vastastikusel usaldusel antakse nii suures

summas laenu, siis väljendab see, nagu asjaolu, et hageja oli valmis ka lepingujärgse summa

ositimaksetena saamisega, pigem hageja poolt heatahtlikku suhtumist, kui kostja ja tema

majandusliku seisuga mittearvestamist. Kostja poolt pärast kohtuistungit esitatud tõendid

jätab kohus tähelepanuta, kuna need on esitatud pärast asja arutamise lõpetamist ega tõenda

midagi enamat kui nähtub juba olemasolevatest tõenditest.

Kuna laenusumma üle vaidlust pole, siis tuleb kostjalt välja mõista seni tasumata

laenusumma 310 260 krooni põhivõla katteks ja 288 657 krooni viiviste katteks. Intressi

nõudes jääb hagi rahuldamata.

TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja

maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata

hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 16 000 krooni, mis tuleb

kohtukuluna kostjalt välja mõista.

TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb

kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Järelikult tuleb jätta menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati.

TsMS § 632 lg. 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Kohus kohaldas VÕS §-de 76, 82, 100, 101, 113, 162, 396, sätteid ning juhindus TsMS

§-de 162, 173, 230, 206, 440-442, § 632 lg. 1 nõudeist.

Kohtunik /allkiri/ Sirja Tooming

Ärakiri õige

Nooremreferent

Merle Kaegas

Kohtuotsus jõustus 08.detsembril 2009.a

Nooremreferent

Merle Kaegas

2-08-79388/32 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

Legislator headnote

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Full text