2-09-41065/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kentmanni Kohtumaja Kohtunik Epp Haabsaar Määruse tegemise aeg ja koht

06.11. 2009. a Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-41065 Tsiviilasi Tallinna linna avaldus alaealisele DK`le eestkostja määramiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: Tallinn linn Avaldaja esindaja: Nõmme Linnaosa Valitsus sotsiaalhoolekande osakond Puudutatud isik: JK(isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isik: DK (isikukood XX, elukoht XXX), esindaja vadv Tiina Mare Hiob. Menetlustoiming eestkostja määramine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada avaldus eestkostja määramiseks.

2. Määrata DK`le eestkostjaks JK alates määruse tegemisest kuni lapse täisealiseks saamiseni .

3. Eestkostja ülesandeks on hoolitseda lapse ülalpidamise, kasvatuse ja hoolduse eest, samuti kaitsta tema isiklikke, varalisi õigusi ning huve.

4. Lubada lapsel teha pisitehinguid ilma eestkostjata talle selleks antud rahaliste vahendite ulatuses.

5. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele ning hakkab kehtima sõltumata jõustumisest. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda ning lapse esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Eestkostja ülesannete ringi osas võib eestkostetava nimel esitada määruskaebuse ka eestkostja. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavaks tegemisest eestkostjale.

Esitatud asjaolud 17.08.2009. a esitas Tallinn linn Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu kohtule avalduse alaealisele DK`le eestkostja määramiseks, milles palub määrata DK eestkostjaks tema vanaema JK. Lapse ema on surnud. Lapse isa on lapse sünniakti kantud ema ütluste kohaselt, andmed tema kohta puuduvad. Lapse esindaja toetas avaldust. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Vastavalt PKS § 92 lg 1 seatakse eestkoste lapse kasvatamiseks tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. PKS § 92 lg 2 kohaselt seatakse eestkoste lapse üle, kelle vanemad on surnud, tunnistatud teadmata kadunuks või teovõimetuks või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud. Sama seaduse lg 3 järgi võidakse eestkoste seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemalikust hoolitsusest.

PKS § 95 lg 3 kohaselt tuleb eestkostja valikul arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse.

Lapse ema AKon surnud (toim 10). Lapse läbisaamine AK on usalduslik. Eestkostja juures on lapsele tagatud stabiilne, turvaline ja tema eale vastav kasvukeskkond. Tema kasutada on kõik talle eluks vajalik. JK on andnud nõusoleku eestkostjaks saamiseks. Eestkosteasutus toetab tema eestkostjaks määramist. Lapse esindaja leiab, et eestkoste seadmine vastab lapse huvidele parimal viisil. JK on isikuomaduste poolest sobiv täitmaks eeskostja ülesandeid. Seega kuulub avaldus rahuldamisele.

Tulenevalt TsMS § 557 lg 2 p.-st 4 märgib kohus eestkostja määramise määruses ära ka selle, kas ja milliseid tehinguid võib alaealine teha eestkostja nõusolekuta. Käesoleval ajal on laps eas, et teha eestkostja nõusolekuta pisitehinguid.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 554 kohaselt kohaldatakse alaealisele isikule eestkostja määramise piiratud teovõimega täisealisele eestkostja kohta sätestatut, välja arvatud ekspertiisi kohta sätestatut, kui käesolevas jaos sätestatust ei tulene teisiti. TsMS § 557 lg 1 kohaselt määrab kohus alaealisele eestkostja määrusega. Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 3 märgitakse määruses eestkostja ülesanded.

TsÜS § 557 lg 3 annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse.

TsMS § 553 lg 1 võib vähemalt 14-aastane piisava kaalutlusja otsustusvõimega laps tema isikut puudutavas hagita perekonnaasjas määruse peale kaevata oma seadusliku esindaja kaasabita. Sama kehtib muude asjaolude suhtes, mille puhul laps tuleb enne asja lahendamist ära kuulata. Laps on ära kuulatud ning ta toetas avaldust.

TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse väite või tõendi.

Avaldus on tehtud lapse huvides ning menetluskulude tema kanda jätmine ei ole asjakohane. Samuti ei ole võimalik temalt riigilõivu välja mõista. Kohus jätab menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda ja lapse esindaja tasu ning riigilõivu Eesti Riigi kanda.

TsMS § 478 lg 4 järgi hakkab määrus kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikule, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib määrata, et määrus kuulub osaliselt või täielikult täitmisele alates hilisemast ajast, kuid mitte hiljem kui alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti.

Epp Haabsaar kohtunik