2-09-959/6 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-09-959

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

28. oktoober 2009.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-09-959

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

BIGBANK AS hagi KV vastu tagastamata krediidisumma 28 715,23 krooni, intressi, leppetrahvi, võla sissenõudmisega seotud kulude ja viivise väljamõistmiseks

34 458,28 krooni

Menetlustoiming kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

- hageja: BIGBANK AS (endise ärinimega Balti Investeeringute Grupi Pank AS ) - hageja lepinguline esindaja: R Rebane - kostja: KV (isikukood xxx; elukoht xxx)

Asja läbivaatamise kuupäev

23. oktoober 2009.a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada poolte vahel sõlmitud alljärgnev kompromiss:

1.1. Kostja tunnistab tingimusteta hageja nõuet summas 55 194,38 krooni (viiskümmend viis tuhat ükssada üheksakümmend neli krooni ja 38 senti), mis koosneb tagastamata krediidisummast 28 715,23 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intressist 6 790,37 krooni, viivisest seisuga 14. september 2009.a summas 18 888,78 krooni ja võla sissenõudmisega seotud kuludest summas 800 krooni.

1.2. Kostja tunnistab tingimusteta kohustust tasuda hagejale hageja poolt kantud menetluskulud summas 4 117,15 (neli tuhat ükssada seitseteist krooni ja 15 senti) krooni, millest 80 krooni on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv hagimaterjalide väljatrüki eest, 287,15 krooni riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest ning 3 750 krooni pool hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust. Kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad kostja kanda.

1.3. Kostja tasub hagejale kokku 59 311,53 krooni (viiskümmend üheksa tuhat kolmsada üksteist krooni ja 53 senti), millest 55 194,26 krooni moodustab kompromissi punktis 1.1. nimetatud võlg ja 4 117,15 krooni kompromissi punktis 1.2. nimetatud menetluskulud, hageja arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxxx Danske Bank A/S Eesti filiaalis, märkides viitenumbriks 20604116969 alljärgnevalt:

1.3.1. tasudes alates 2009.a novembrikuust kuni 2010.a maikuuni igakuiselt hiljemalt 10. kuupäevaks vähemalt 500 (viissada) krooni;

1.3.2. tasudes võla jäägi hiljemalt 10. juunil 2010.a ühekordse maksena.

1.4. Kui kostja ei tasu kompromissi punktis 1.3. ja selle alapunktides nimetatud makseid nõuetekohaselt ning on maksete täieliku või osalise tasumisega viivitanud vähemalt 14 (neliteist) päeva, on hagejal õigus nõuda kogu võla kohest tasumist ning samuti õigus pöörduda kõigi kompromissi punktis 1.3. fikseeritud, kuid tasumata summade sissenõudmiseks kostjalt, kohtutäituri poole.

1.5. Maksete tasumisega viivitamisel tasub kostja hagejale viivist 0,0798% tagastamata summalt päevas kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni.

1.6. Kompromissi mittetäitmisest tuleneva täitemenetluse alustamisel on kostja kohustatud hagejale tasuma leppetrahvi 5% täitemenetluse alustamise hetkel tasumata summalt.

1.7. Juhul, kui kostja täidab käesolevas kompromissis sätestatud võla tasumise kohustust korrektselt, on tal võimalik enne punktis 1.3.2. nimetatud võla jäägi tasumise tähtpäeva esitada sissenõudjale (hagejale) avaldus võla jäägi tasumiseks täiendava tähtaja jooksul.

2. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasjas nr 2-09-959 menetlus.

3. Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte ja saata pärast jõustumist täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

Menetluskulude jaotus

1. Rahuldada hageja taotlus poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks.

2. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist BIGBANK AS-le hagiavalduse esitamise eest pool tasutud riigilõivust, s.o 3 750 (kolm tuhat seitsesada viiskümmend) krooni, arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxxx Swedbank AS-is, märkides selgitusse: „lep , tsiviilasi nr 2-09- 959, riigilõivu osaline tagastamine“.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 5 (viie) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 400 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida

2-09-959

viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-09-959, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule. MENETLUSE KÄIK BIGBANK AS esitas 08.01.2009.a Harju Maakohtule hagi KV’i vastu, milles palub kostjalt välja mõista

55 183,26 krooni, millest

28 715,23 krooni moodustab tagastamata krediidisumma, 6 790,37 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 5 743,05 krooni leppetrahv, 800 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ja 13 134,61 krooni sissenõutavaks muutunud viivis. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja alates 06.01.2009.a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivise 29,14% tagastamata krediidisummalt aastas.

28.09.2009.a esitas hageja esindaja kohtule poolte vahel sõlmitud kompromissilepingu, mille pooled paluvad kinnitada ja asjas menetluse lõpetada, selleks eraldi kohtuistungit pidamata. Kompromissilepingust nähtuvalt vähendab hageja oma nõuet hagis esitatud kahjunõude osas, s.o 5 743,05 krooni võrra. Hagiavalduse esitamisel tasus hageja riigilõivu 7 500 krooni, millest

3 750 krooni taotleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 2 p 1 alusel Eesti Vabariigilt tagasi, paludes tagastatav summa tasuda hageja arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxxx Swedbank AS-is, märkides selgitusse: „lep , tsiviilasi nr 2-09-959 (kompromissilepingus ilmselt ekslikult märgitud tsiviilasi nr 2-08-18427), riigilõivu osaline tagastamine“. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud TsMS § 428 lg 1 p-st 4, §-st 432 ja täitemenetluse seadustiku § 2 lg 2 p-st 1. Pooled on kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 5 päevani alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.

TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS §

430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.

Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

Hageja on tasunud 08.01.2009.a arvelduskontolt nr 10002006454004 AS-is SEB Pank Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank (viitenumber 2900072123, selgitus: „xxx, KV, RL hagiavalduse ja ärakirjade esitamise eest“) hagiavalduse esitamise eest riigilõivu kokku 7 580 krooni (80 krooni on hageja tasunud hagimaterjalide väljatrüki eest). Seega tagastamisele kuulub pool menetluses hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõivust, s.o 3 750 krooni. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxxx Swedbank AS-is, märkides selgitusse: „lep , tsiviilasi nr 2-09-959, riigilõivu osaline tagastamine“.

Tulenevalt TsMS § 168 g-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et kostja tasub hagejale muu hulgas hageja kantud menetluskulud summas 4 117,15 krooni. Samuti on kokku lepitud, et kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad kostja kanda.

TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega.

Indrek Parrest kohtunik