2-09-615/4 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-09-615

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

27. oktoober 2009.a, Tallinn

Tsiviilasja number 2-09-615

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Telanike MTÜ hagi SR vastu alusetu säästmise teel saadu tasumiseks ja lepingu sõlmimise kohustuse tuvastamiseks

37 440 krooni Menetlustoiming kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja läbivaatamise kuupäev

- hageja: T elanike MTÜ (registrikood xxx; asukoht xxx) - hageja esindajad: vandeadvokaat Tarmo Pilv (Advokaadibüroo Aivar Pilv Tartu osakond, Turu 2, Tartu 51014; e-post tartu@apilv.ee) ja juhatuse liige Üllar Taniberg - kostja: SR (isikukood xxx; elukoht xxx)

22. oktoober 2009.a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada poolte vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevalt:

1.1. Kostja kohustub tasuma hagejale 23 405 (kakskümmend kolm tuhat nelisada viis) krooni käesolevas kompromissis kokku lepitud tingimustel. Viidatud summast 22 280 (kakskümmend kaks tuhat kakssada kaheksakümmend) krooni moodustab kostja võlgnevus hageja poolt osutatud haldusja hooldusteenuste eest ning 1 125 (üks tuhat ükssada kakskümmend viis) krooni menetluses tasutud riigilõivust.

1.2. Kostja maksab kompromissi punktis 1.1. nimetatud summa hageja arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxx Swedbank AS-is, tasudes iga kuu 15. kuupäevaks 3 000 (kolm tuhat) krooni kuni võlgnevuse täieliku likvideerimiseni.

1.3. Kostja kohustub sõlmima hagejaga haldusja hooldusteenuse osutamise lepingu samadel tingimustel, millistel on see sõlmitud teiste T elanike

MTÜ elanikega. Haldusja hooldusteenuste lepingu allkirjastamine toimub samaaegselt kompromiss lepingu allkirjastamisega.

1.4. Juhul, kui kostja on kompromissi punkti 1.1. sätestatud kohustuse täitmisega viivituses vähemalt 10 kalendripäeva, kohustub ta maksma hagejale ühekordset leppetrahvi summas 25 000 (kakskümmend viis tuhat) krooni ning sellele lisaks viivist 0,2% võlgnetavast summast päevas kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni.

1.5. Juhul, kui kostja ei täida kompromissi punkti 1.3. sätestatud kohustust, kohustub ta maksma hagejale ühekordset leppetrahvi summas 25 000 (kakskümmend viis tuhat) krooni.

1.6. Käesolevas kompromissis sätestatud kohustuste täielikul täitmisel loetakse poolte kõik vastastikused kohustused täidetuks ning pooled kinnitavad, et neil ei ole enam üksteise vastu mingeid varalisi ega mittevaralisi nõudeid.

2. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasjas nr 2-09-615 menetlus.

3. Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte ja saata pärast jõustumist täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

Menetluskulude jaotus

1. Rahuldada hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks.

2. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist T elanike MTÜ-le pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 3 750 (kolm tuhat seitsesada viiskümmend) krooni, arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxx Swedbank AS-is.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 400 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-09-615, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.

MENETLUSE KÄIK Telanike MTÜ esitas 06.01.2009.a Harju Maakohtule hagi SR vastu alusetu säästmise teel saadu tasumiseks ja lepingu sõlmimise kohustuse tuvastamiseks.

23.09.2009.a esitas hageja esindaja kohtule taotluse kompromisslepingu kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks. Hageja palub tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lgst 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike

2-09-615

kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.

TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st

432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS §

430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.

Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

Hageja on tasunud 22.12.2008.a ja 04.02.2009.a arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxx Swedbank AS-is Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is, viitenumber 2900072123, hagiavalduse esitamisel riigilõivu kokku 7 500 krooni. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 3 750 krooni. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxx Swedbank AS-is.

Tulenevalt TsMS § 168 g-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et kostja kohustub tasuma hagejale menetluskulude katteks menetluses tasutud riigilõivust 1 125 krooni.

Indrek Parrest kohtunik