2-09-20675/25 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-09-20675

1 (4)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

2-09-20675

Otsuse kuupäev

Jõhvi, 26. oktoobril 2009.a kl 16.00

Kohus Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Kohtuasi V.K.´i hagi I.L. vastu elatise määra vähendamise nõudes Hagihind 7 428 krooni.

Kohtuistungi kuupäev

06. oktoober 2009.a

Istungil osalenud isikud Hageja V.K. Kostja I.L.

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada.

2. Vähendada Viru Maakohtu 10.09.2008.a kohtuotsusega tsiviilasjas 2-08-28045 V.K.´ilt I.L. kasuks poja I.K.`i (sünd. xxx.) ülalpidamiseks välja mõistetud elatist.

3. Välja mõista V.K.´ilt (isikukood xxx, elukoht xxx) I.L. (isikukood xxx, elukoht xxx) kasuks elatis poja I.K.`i (isikukood xxx) ülalpidamiseks alates 07.05.2009.a kuni 30.09.2009.a summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus ja alates 01.10.2009.a summas 1 000 (üks tuhat) krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni või kuni vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumiseni.

4. Vabastada hageja V.K. haginõudelt riigilõivu tasumisest.

5. Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.

2-09-20675

2 (4)

6. Kohtuotsus elatise määra muutmise osas kuulub täitmisele viivitamatult. Kohtuotsuse täitmisel arvestada hageja V.K.`i poolt ajavahemikus mai-oktoober 2009.a kostjale elatisena makstud 6 000 (kuus tuhat) krooni.

7. Saata kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele teadmiseks.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

1. 07. mail 2009.a esitatud hagiavalduse kohaselt Viru Maakohtu 10.09.2008.a kohtuotsusega mõisteti hagejalt kostja kasuks elatis lapse ülalpidamiseks summas 3 000 krooni kuus. Alates detsembrist 2008.a hageja on töötu. Seoses materiaalse olukorra halvenemisega palus hageja vähendada elatist ja määrata elatise suuruseks 1 000 krooni kuus. Hagejal puudub võimalus suuremas summas elatise maksmiseks.

MENETLUSE KÄIK

2. Koos hagiavaldusega esitas hageja taotluse menetlusabi andmiseks, s.o riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

3. Hageja taotluse lehendamiseks ja tema varalise sesidundi kontrollimiseks tegi kohus järelpäringuid registritesse, krediidiasutustele ja Sotsiaalkindlustusametile. Pärast vastuste saamist, Viru Maakohtu 08.06.2009.a määrusega rahuldati hageja riigi menetlusabi taotlus ja hageja vabastati riigilõivu tasumisest hagi esitamisel.

KOSTJA VASTUSED JA HAGEJA SEISUKOHT

4. 15. juulil 2009.a esitatud vastuses kostja nõustus hagiga osaliselt. Kostja ei nõustunud elatise määra kuni 1 000 krooni kuus vähendamisega, leides, et hageja peab maksma elatist vähemalt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud minimaalmääras 2 175 krooni kuus. Kostja teatel tasus hageja elatist ebaregulaarselt ka ajal, mil ta töötas.

5. 18. augustil 2009.a esitatud seisukohas teatas hageja, et on alates 2008.a detsembrist töötu, töötu abiraha maksmine lõpetatakse 2009.a septembris. Hageja koos kostjaga on võtnud pangalaenu 75 000 krooni, mida hageja tagastab summas 2 500 krooni kuus. Samuti jäi kostjale kogu kooselu ajal soetatud mööbel ja olmetehnika. Hageja osaleb lapse ülalpidamises, ostes lapsele rõivaid. Hageja palus hagi rahuldada.

6. 02. septembril 2009.a esitatud vastuses teatas kostja, et pangalaen oli võetud sõiduauto ostmiseks, mis jäi hagejale. Kostja tagastab laenu, mis oli võetud mööbli ja olmetehnika ostmiseks. Kostjale teadaolevalt on hageja sõidab tööle Soome. Kostja on nõus elatise vähendamisega 2 175 kroonini kuus.

KOHTUISTUNG

7. Kohtuistungil hageja esitas avalduse nõude muutmiseks ja palus vähendada elatise määra alates hagi esitamisest kuni 30.09.2009.a summas 2 175 krooni kuus ja alates 01.10.2009

2-09-20675

3 (4) summas 1 000 krooni kuus. Kuna hageja on igakuiselt tasunud elatist summas 1 000 krooni kuus, palus hageja arvestada seda elatise väljamõistmisel.

8. Kostja nõustus elatise määra vähendamisega alates 05.07.2009.a kuni 30.09.2009.a summas

2 175 krooni kuus ja alates 01.10.2009.a summas 1 000 krooni kuus.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

9. Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

10. Viru Maakohtu 10.09.2008.a kohtuotsusega tsiviilasjas mõisteti V. K.ilt I. L. kasuks elatis lapse I.K.’i ülalpidamiseks summas 3 000 krooni kuus alates 03.07.2008.a (t.lk. 2, 33, 34). Hageja nõudeks on elatise määra vähendamine, mida ta on põhjendanud varalise seisundi muutumisega, s.o pärast otsuse tegemist töökoha kaotamisega. Maksuja Tolliameti elektronilisest andmebaasist saadud vastuse kohaselt viimati sai hageja töötasu OÜ GK Ehitus detsembris 2008.a (t.lk. 107, 108). Eesti Töötukassa 28.01.2009.a otsuse nr 109004124 kohaselt 20.01.2009.a võeti hageja töötuna arvele ja 23.102009.a määrati talle hüvitis 270 päeva eest, s.o alates 27.01.2009.a kuni 06.05.2009.a 506.93 krooni päevas ja edasi kuni 23.10.2009.a 405.54 krooni päevas (t.lk. 3).

11. Kuigi kostja oma vastustes hagile osaliselt vaidles hagile vastu, siis kohtuistungil nõustus kostja elatise vähendamisega kuni 30.09.2009.a 2 175 kroonini kuus ja alates 01.10.2009.a

1 000 kroonini kuus. Kuna võrreldes varasema kohtuotsuse tegemise ajaga hageja varaline seisund on halvemaks muutunud, siis leiab kohus, et kostja õigeksvõtt ei ole mõjutatud pettusega ega rajatud eksimusele. Sellepärast on põhjendatud hagi rahuldamine ja elatise määra vähendamine alates 07.05.2009.a kuni 30.09.2009.a kuni 2 175 krooni kuus ja alates 01.10.2009.a kuni 1 000 krooni kuus.

12. Vastavalt TsMS §440 lg1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS §444 lg4 kohaselt võib kirjeldava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest.

13. Kohus selgitab kostjale, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel on tal õigus esitada kohtule uus hagi elatise määra muutmiseks.

14. TsMS §468 lg1 p1 alusel kohus tunnistab otsuse viivitamata täidetavaks. Kostja pangakonto väljavõtete kohaselt 14.05.2009.a ja 17.06.2009.a kandis kohtutäitur Natalja Malahhova hageja arveldusarvelt kostjale elatisena kahel korral kokku 2 000 krooni (t.lk.51- 54). Kohtuistungil kinnitas kostja, et tegelikult alates hagi esitamisest maksis on kostjale elatisena igakuiselt 1 000 krooni. Seega kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kostja poolt hagejale kuni 2009.a oktoobrini elatisena tasutud 6 000 krooni.

Menetluskulud

15. Kooskõlas TsMS §162 lg1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Alates 15.07.2008.a kehtima hakanud TsMS §1741 lg1 alusel asja menetluse lõpetamise korral

2-09-20675

4 (4) kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

16. Riigilõivuseaduse §22 lg1 p 2 alusel riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. TsMS §129 lg2 alusel seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Käesolevas vaidluses on hagihinnaks 7 425 krooni, s.o (3 000 – 2 175 ) x 9. Hageja ei ole hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasunud. Viru Maakohtu 08.06.2009.a kohtumäärusega vabastati hagejat riigilõivu tasumisest hagi esitamisel. Kohtuistungil hageja on taotlenud riigilõivu tasumisest vabastamist ka hagi rahuldamisel. Kuna alates hagi esitamisest hageja varaline seisund ei ole paremaks muutunud, kohus rahuldab hageja taotluse ja vabastab teda lõplikult hagilt riigilõivu tasumisest.

17. Pooltel ei ole menetluses kulusid tekkinud. Sellepärast TsMS §1741 lg4 alusel ei või hageja nõuda kostjalt menetluskulude hüvitamist TsMS §174 lg1-lg3 sätestatud korras. Tulevikus menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramise nõude esitamise vältimiseks, jätab kohus kummagi poole menetluskulud tema anda kanda.

18. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel §434, §438, §440 lg1, §444 lg4, §453 lg1, lg2, §468 lg1 p1, §630 lg2 sätete kohaselt.

Ifret Mamedguseinov Kohtunik