2-09-36338/12 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

2-09-36338

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtmisel põhinev otsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kohtuistungi sekretär Ruth Sild Kristi Serva Otsuse tegemise aeg ja koht

28. oktoober 2009. a Haapsalu kohtumaja, kirjalikus menetluses Tsiviilasja number 2-09-36338 Tsiviilasi

H. E. hagi V. E. vastu lastele igakuise elatise nõudes Tsiviilasja hind

37 800 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: H. E. (isikukood, *, *, e-post:*)

Kostja: V. E. (isikukood *), *

Kohtuistungi toimumise aeg

26. oktoober 2009.a. RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

1.1. Välja mõista kostjalt V. E. (isikukood *) hageja H. E. (isikukood *) kasuks elatis 2100 (kaks tuhat ükssada) krooni kuus lapse S. E. (isikukood *) ülalpidamiseks alates 27. juulist 2009a. kuni lapse täisealiseks saamiseni *, millest arvata maha käesolevas asjas 28.07.2009.a kohtumääruse alusel hagi tagamise korras makstud elatis.

1.2. Välja mõista kostjalt V. E. (isikukood *) hageja H. E. (isikukood *) kasuks elatis 2100 (kaks tuhat ükssada) krooni kuus lapse A . E. (isikukood *) ülalpidamiseks alates 27. juulist 2009a. kuni lapse täisealiseks saamiseni *, millest arvata maha käesolevas asjas 28.07.2009.a kohtumääruse alusel hagi tagamise korras makstud elatis.

2. Kohtuotsuse ärakiri saata hagejale ja kostjale

Menetluskulude jaotus

Jätta hageja menetluskulud kostja kanda

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Menetluse käik

27. juulil 2009.a esitas hageja H. E. Pärnu Maakohtule V. E. vastu hagiavalduse lastele igakuise elatise nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis lapse S. E. ülalpidamiseks 2100 krooni kuus alates elatisehagi esitamisest ja lapse A. E. ülalpidamiseks 2100 krooni kuus alates elatisehagi esitamisest. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja lapsi üleval pidanud juba 1,5 aastat.

28. juulil 2009.a tegi Pärnu Maakohus kohtumääruse, millega võttis hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat vastama kohtule 14 päeva jooksul arvates kohtu nõude kättesaamisest.

28. juulil 2009.a. tegi Pärnu Maakohus kohtumääruse, millega rahuldas hageja hagi tagamise taotluse. Kostja kohtule tähtaegselt kostja kirjalikku vastust ei esitanud. Kohus määras tsiviilasja kohtuistungile 23.09.2009a. 23.09.2009a. kohtuistungile kostja ei ilmunud. Kohtul puudusid andmed kohtukutse kättesaamise kohta kostja poolt. Kohus lükkas kohtuistungi edasi 26. oktoobrile 2009a.

16. 10. 2009.a esitas kostja kohtule oma kirjaliku vastuse, milles tunnistab esitatud hagiavaldust. Kostja on nõus kandma menetluskulusid, samuti on kostja nõus kirjaliku menetlusega ega soovi asja läbivaatamist kohtuistungil.

26.10.2009.a kohtuistungile kostja ei ilmunud. Kohtukutse on kostjal käes, samuti on kostjat hoiatatud istungile mitteilmumise tagajärgedest. Hageja taotles tsiviilasja sisulist läbivaatamist.

Hageja nõue, selle aluseks olevad asjaolud ja hageja poolt esitatud tõendid Hageja palub kostjalt välja mõista elatis lapse S. E. ülalpidamiseks 2100 krooni kuus alates elatisehagi esitamisest ja lapse A. E. ülalpidamiseks 2100 krooni kuus alates elatisehagi esitamisest. Elatis palutakse välja mõista kuni laste täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt ei võta kostja laste ülalpidamisest osa juba poolteist aastat.

Hageja esitas koopia laste sünnitunnistustest /tl 6-7/, töötasu tõendi /tl 8/, tõendi eluaseme kulude kohta /tl 9-10/, Haapsalu Lasteaed * tõend /tl 19/.

Kostja kirjalikud väited 16.10.2009.a. kohtule esitatud kirjalikus vastuses hagiavaldusele tunnistas kostja esitatud hagiavaldust. Kostja kirjaliku vastuse kohaselt on tal lisaks A. E. ja S. E. lisandunud veel üks ülalpeetav poeg S. O., kes on sündinud *. Kostja esitas kohtule koopia lapse sünnitunnistusest / tl 38/.

Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et esitatud hagiavaldus tuleb rahuldada. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS ) § 440 lg 1-3 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kostja poolt hagi õigeksvõtmise avaldus on toimikus /tl 37/.

TsMS § 444 lg 4 järgi kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast.

Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 60 lg 1 kohaselt vanem, on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 1 ja 2 sätetel kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PkS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PkS § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostjalt tuleb välja mõista elatis kummagi lapse ülalpidamiseks 2100 krooni kuus alates elatisehagi esitamisest. Kostja on kirjalikus vastuses kohtule tunnistanud, et ta ei ole täitnud laste ülalpidamiskohustust, kuna ta on töötu. Arvestades asjaolu, et kostja ülalpidamisel on kokku kolm alaealist last, siis on põhjendatud elatise väljamõistmine kostjalt summas 4200 krooni kuus hageja kasuks A. E. ja S. E. ülalpidamiseks. Kohus leiab, et käesoleval juhul arvestades hageja nõuet ja kostja vastuses toodud asjaolusid on põhjendatud elatise väljamõistmine alla PkS § 61 lg 4 sätestatud elatisraha alammäära, sest kostjal on ülalpidamisel veel üks alaealine laps – S. O.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1, 2 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi täies ulatuses, seega jäävad hageja kohtukulud kostja kanda.

Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel

30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS §-le

138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Ruth Sild

Kohtunik