2-09-42412/4 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMenetlusosalised ja nende esindajad hageja N Z, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx, xxxxxxxx xxx xx-x; kostja R P, isikukood xxxxxxxxxxx, viibib xxxx xxxxxxx Resolutsioon Jätta N Z hagi R P vastu elatise määra suurendamiseks rahuldamata.
Legislator headnote
AI generated2-09-42412/4 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja: Perekonnaseaduse § 61 lg 3 sätestab, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Perekonnaseaduse § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest ning § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Kohus Pärnu Maakohus
Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Anu Sepp
Otsuse tegemise aeg ja koht 28.10.2009, Rapla
Tsiviilasja number 2-09-42412
Tsiviilasi N Z hagi R P vastu elatise määra suurendamiseks
Tsiviilasja hind 39 060.- krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad hageja N Z, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx, xxxxxxxx xxx xx-x; kostja R P, isikukood xxxxxxxxxxx, viibib xxxx xxxxxxx
Kohtuistungi toimumise aeg 22.10.2009
Resolutsioon Jätta N Z hagi R P vastu elatise määra suurendamiseks rahuldamata.
Menetluskulud jätta N Z kanda.
Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel
30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud Poolte suhetest on sündinud poeg K xx.xx.xxxx ja poeg S xx.xx.xxxx. Hageja soovib tagada lastele stabiilset ning normaalset arengut ja elu. Väljamõistetav summa kataks osa kuludest laste riietamiseks, toitmiseks, koolitamiseks ja arendamiseks
Hageja nõue ja põhjendused Hageja palub kostjalt välja mõista elatise 2170.- kr kuus ühe lapse kohta. Kokku 4340.- kr.
Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Kostjal viibib xxxx xxxxxxx veel mitu aastat ning tal ei ole võimalik tagada lastele ülalpidamist hageja soovitud summas. Kostja on nõus tasuma elatist poole palga ulatuses. Kostja ei saa garanteerida, et tal on vanglas alaliselt töö. Ta on viibinud kinnipidamise ajal mitmetes vanglates. Käesoleval ajal on kostjal töö, sõlmitud on 3-kuuline leping. Töö saamine ei sõltu kostjast. Kostja nõustub vähemalt igakuiselt tasuma 1000.- kr laste ülalpidamiseks.
Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.
Perekonnaseaduse § 61 lg 3 sätestab, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Perekonnaseaduse § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest ning § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
Harju Maakohtu xx.xx.xxxx otsusega mõisteti kostja süüdi ja karistati 5 aasta 6 kuu vangistusega. xx.xx.xxxx Rapla Maakohtu määrusega on kinnitatud poolte kokkulepe, et kostja tasub elatist hageja kasuks laste ülalpidamiseks 1000.- kr kuus. Perekonnaseaduse § 61 lg 6 p-d 1 ja 3 sätestavad, et kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4.lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohtuistungil leidis tõendamist, et kostja, kandes pikaajalist vangistust, ei ole võimeline temast mitteolenevatel põhjustel tasuma elatist seaduses sätestatud määras. Töö saamine ei sõltu kostjast. Kostja arvelduskontolt nähtub, et tema töötasu suurus on ca 1200-2000.- kr. Seega on kostja vangistuses olles võimeline tasuma elatist suuruses, milles pooled on kokku leppinud 1998.a ja kohus kinnitanud oma määrusega. Kohus leiab, et ei ole õiglane panna kostjale kohustusi, mida ta ei ole temast mitteolenevatel põhjustel võimeline täitma. Kostja on võimeline täitma xx.xx.xxxx Rapla Maakohtu määrusega pandud kohustust. Seega kuulub hageja hagi jätmisele rahuldamata.
Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta hageja kanda.
Kohtunik