2-08-50700/9 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Tsiviilasja number 2-08-50700 Otsuse tegemise aeg ja koht 20. oktoober 2009.a Kuressaare Kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar Kohtuistungi sekretär

Elle Kuusksalu

Tsiviilasi H V hagi E A A vastu abielulahutuse nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 28. september 2009.a Kohtuistungil osalenud isikud Hageja H V kostja E A A kohtuistungile ei ilmunud, aeg tehtud teatavaks kohtukutsega väljaandes Ametlikud Teadaanded RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada. 2. Lahutada H V ( ) ja E A A´a ( ) abielu, milline on pühitsetud 04. jaanuaril 2006.a. Goa ja Damani Archdiocese Neura koguduse kirikus Indias ja registreeritud 21. veebruaril 2006.a. Goa Perekonnaseisaktide büroo registripidaja Tiswadi perekonnaseisuaktide büroos. Abielu sõlmimise kohta on koostatud dokument nr 737

Goa Perekonnaseisuaktide Büroo teenistuses, abielutunnistus nr 738. 3. Jätta H V perekonnanimeks pärast lahutust - V. 4. Menetluskulu jätta poolte endi kanda. 5. Otsuse resolutsioon teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse teatavaks tegemisest väljaandes Ametlikud Teadaanded, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse teatavakstegemisest.

ASJAOLUD Pooled abiellusid 2006.a. ja abielu on pühitsetud 04. jaanuaril 2006.a. Neura koguduse kirikus Indias ja registreeritud 21. veebruaril 2006.a. Goa Perekonnaseisuaktide büroo registripidaja Tiswadi perekonnaseisuaktide büroos. Sellest abielust lapsi sündinud ei ole.

HAGEJA NÕUE Hageja soovib 23. juulil 2008.a. kohtule esitatud hagiavalduses, et poolte abielu lahutatakse, kuna abielulised suhted kostjaga on lõppenud. Lahutust soovib hageja põhjusel, et pärast abielu vormistamist Indias, ei suutnud nad kostjaga otsustada, millisel maal elada ja ilmnesid ka kultuurilised erimeelsused. Viimane kohtumine kostjaga toimus 2006.a. oktoobris. Kostja, kes on India kodanik, pole abielu ajal kunagi Eestis viibinud . Käesoleval ajal elab kostja Indias ja hageja elab Eestis. Hagejal on uus perekond. Uuest kooselust on sündinud üks laps ja teine laps on kohe sündimas. Kuna abielu on registreeritud Indias, siis pole seda abielu Eesti Vabariigis rahvastikuregistrisse kantud ega leia see ilmselt kajastamist ka Perekonnaseisuameti registrites. Eeltoodud põhjustel ei ole võimalik seda abielu lahutada perekonnaseisuametis. Hagejale on oluline teada ja ta peab juriidiliselt õigeks, et enne uue abielu sõlmimist oleks eelmine abielu seaduse kohaselt lahutatud. Hageja soovib abielulahutust võimalikult kiiresti.

KOSTJA ARVAMUS Kostjale E A A’ le, kellel elukoht Eestis puudub ja kelle elukoht on Indias, väljastas kohus hagimaterjalid koos asja menetlusse võtmise määrusega (tõlgituna inglise keelde) 15. septembril 2008.a. Kohtuistungi ajaks oli määratud 20. mai 2009.a. Menetlusdokumendid edastas kohus kostjale kätteandmiseks EV Justiitsministeeriumi kaudu. EV Justiitsministeeriumi teatel on dokumendid saadetud kostja aadressil 20.10.2008.a. dokumentide kättetoimetamise Haagi konventsiooni alusel. Kostja poolt ei ole seni vastust hagile esitatud. 20.05.2009.a. toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud ega ei teatanud ta ka oma seisukohta hagi osas. Kohus lükkas asjaarutamise edasi ja määras uueks istungi ajaks 28. september 2009.a. Kohus on hagimaterjalidega tutvumise aja ja uue kohtuistungi toimumise aja teatavaks teinud 03. septembri 2009.a. väljaandes „Ametlikud Teadaanded“. Kostja ei ole oma vastuväiteid hagile esitanud ega kohtuistungile ilmunud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, vaaginud kõiki hageja poolt esitatud kirjalikke tõendeid ning olles ärakuulanud tema ütlused, leiab, et hagi abielu lahutamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuna poolte abielulised suhted on lõppenud juba ligi kolm aastat tagasi, pooled elavad lahus eri riikides, hagejal on uus kooselu, uuest kooselust on hagejal sündinud üks laps ja sündimas teine laps ning hageja on olnud kindlalt seisukohal, et kooselu kostjaga ei ole võimalik enam taastada, siis leiab kohus, et poolte abielu jätkamine ei ole enam võimalik ning nende abielu tuleb lahutada. EV Perekonnaseadus (edaspidi PerekS) § 1 lg2 alusel õigusliku tähendusega on ainult abielu, mille sõlmimisel on koostatud perekonnaseisuasutuse abieluakt. Poolte abielu sõlmimise kohta on vastav akt koostatud Indias. PerekS § 27 alusel abielu lahutab perekonnaseisuasutus või kohus. Perekonnaseisuametis võib abielu lahutada juhul, kui mõlema abikaasa elukoht on Eestis. PerekS § 29 lg1 p3 kohaselt kohus lahutab abielu abikaasa nõudel, kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Kuna kostja elukoht ei ole Eestis, siis ei ole perekonnaseisuasutus pädev poolte abielu lahutama. PerekS §30 p3 alusel abielu lõppeb abielu lahutamisel kohtus-kohtuotsuse jõustumisest. TsMS § 102 lg1 kohaselt on abieluasi tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on lõike üks kohaselt abielu lahutamine. Sama sätte lõige kaks kohaselt Eesti kohus võib abielulahutusasja lahendada, kui vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal. TsMS § 102 lg 3 kohaselt, kui kostja elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi

poolte ühise alaealise lapse elukoha järgi, ühise alaealise lapse puudumisel hageja elukoha järgi. Hageja H V oli abielu registreerimise ajal ja on käeoleval ajal Eesti Vabariigi kodanik. Hagejal ja kostjal ei ole ühiseid lapsi.

Hageja perekonnanimeks pärast lahutust tuleb jätta vastavalt Perekonnaseaduse §-le 31 tema senine perekonnanimi „V“.

Menetluskulud jäävad hageja kanda.

Otsuse tegemisel juhindub kohus veel TsMS §-dest 403 lg ; 435; 438-442 ja 632 lg 1.

Kristel Pedassaar kohtunik