3-09-1744/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

ÄRAKIRI

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Määruse tegemise aeg ja koht 27.10.2009 Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-09-1744 Haldusasi Kiviõli Keemiatööstuse OÜ esindaja vandeadvokaat Vadim Filimonov` i kaebus Ida- Viru Maavalitsusele ettekirjutuse tegemiseks asja otsustamiseks ja taotlustele vastamiseks.

RESOLUTSIOON Tagastada Kiviõli Keemiatööstuse OÜ esindaja vandeadvokaatide Vadim Filimonov` i kaebus haldusasjas nr 3-09-1744 HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud

04. juunil 2009. a esitas kaebuse esitaja Ida-Viru Maavalitsusele taotluse (registreeritud 09.06.2009 nr 1.2-42/557-48) 02.05.2005 korralduse nr 323 ja 04.08.2005 korralduse nr 586 edasiulatuvalt kehtetuks tunnistamiseks ja Kaupo Tihvaniga 02.08.2005 ja 07.11.2005 sõlmitud kasutusvalduse lepingute lõpetamiseks. 07. juuli 2009. a kirjaga nr 1.2-42/557-59 teatas Vastustaja, et HMS § 44 lõikes 1 sätestatud aluste puudumise tõttu ei saa antud asjas menetlust uuendada ning Ida-Viru maavanema 02.05.2005 korraldust nr 323 ja 04.08.2005 korraldust nr 586 edasiulatuvalt kehtetuks ei tunnistata ning Kaupo Tihvaniga 02.08.2005 ja 07.11.2005 sõlmitud kasutusvalduse lepinguid ei lõpetata. Halduskaebuses kaebaja taotleb kohtult:

1.Teha Ida-Viru Maavalitsusele ettekirjutus otsustada 02.05.2005 korralduse nr 323 ja 04.08.2005 korralduse nr 586 edasiulatuvalt kehtetuks tunnistamine ning Kaupo Tihvaniga 02.08.2005 ja 07.11.2005 sõlmitud kasutusvalduse lepingute lõpetamine vastavalt Kiviõli Keemiatööstuse OÜ 04.06.2009 taotlusele (registreeritud 09.06.2009 nr 1.2-42/557-48).

2. Juhul kui esimest nõuet ei rahuldata, teha Ida-Viru Maavalitsusele ettekirjutus vastata Kiviõli Keemiatööstuse OÜ 04.06.2009 taotlusele 02.05.2005 korralduse nr 323 ja 04.08.2005 korralduse nr 586 edasiulatuvalt kehtetuks tunnistamiseks ja Kaupo Tihvaniga 02.08.2005 ja

3-09-1744

07.11.2005 sõlmitud kasutusvalduse lepingute lõpetamiseks (registreeritud 09.06.2009 nr 1.2- 42/557-48).

3. Mõista Ida-Viru maavanemalt Kiviõli Keemiatööstuse OÜ kasuks välja kaebuse esitamisel ning menetlemisel kantud kulud (menetluskulude nimekiri esitatakse kohtuistungil). Muud kulud jätta Ida-Viru maavanema kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel halduskohus tagastab kaebuse või protesti määrusega selle esitajale juhul, kui kaebuse või protesti esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Esitatud kaebuses on Kiviõli Keemiatööstuse OÜ taotlenud kinnistu loovutamist kaebajale ja kinnistu kasutusvalduse seadmise lepingu lõpetamist koos vastavate Ida- Viru maavanema korralduste tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamisega. Kaebuse esitajal ei olnud isiklikku puutumust vaidlustatud Ida-Viru maavanema (02.05.2005 korraldus nr 323; 04.08.2005 korraldus nr 586) haldusaktidesse ning nimetatud haldusaktide andmise ajal, ei olnud kaebuse esitajal tekkinud õiguspärast ootust, et talle kaevandamisluba üldse väljastatakse. Vaidlustatud haldusaktidest ei tulene kaebuse esitajale mingeid kohustusi ega õigusi. Vastavalt MaaPS § 25 lg-le 1 tekib maavara kaevandamise õigus kaevandamisloa alusel, kui seadus ei sätesta teisiti. MaaPS § 53 lg 4 kohaselt loovutatakse riigivõi munitsipaalomandisse kuuluv kinnisasi maavara kaevandamiseks isikule, kellele loa andja on otsustanud loa anda. MaaPS § 53 lg 3 ei reguleeri riigi kinnisasja käsutamist enne kaevandamisloa andmist ega tekita ka seega selles staadiumis veel kellelegi subjektiivset õigust kinnisasja kasutusse saamiseks. Sõnapaari "kaevandamisloa taotleja" kasutamine kõnealuses normis ei tähenda, et ainuüksi taotluse esitamisest tekiks isikul õigus maa kasutusseandmist nõuda. See sõnapaar tähendab, et maa antakse isiku kasutusse, kes eelnevalt taotles väljaantud kaevandamisluba ja kelle suhtes on tehtud kaevandamisloa väljaandmise otsus. Seda tõlgendust kinnitab Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2005. a määruse nr

132 "Riigile kuuluva kinnisasja maavaravaru kaevandamiseks andmise kord" § 3. Maapõueseadusest ei tulene ka ühtegi muud piirangut kaevandmisloa menetluse ajal riigile kuuluva kinnisasja käsutamiseks. Kuna maavaravaru on võimalik kaevandada ka eraõiguslikule isikule kuuluval kinnisasjal (MaaPS § 52), ei ole selline regulatsioon vastuolus maapõueseaduse ega maareformi seaduse mõtte ega eesmärgiga. MaaRS § 2 kohaselt on maareformi eesmärk kujundada riiklikul maaomandil rajanevad suhted ümber peamiselt maa eraomandil põhinevateks suheteks. Vaidlusalune maa anti Kaupo Tihvanile 02.08.2005 ja 07.11.2005 sõlmitud kasutusvalduse lepingute alusel. Kaebajale väljastati kaevandamisluba alles 21. novembril 2008. Igasugune isikule ebasoodne haldusakt või lepingu tagajärg ei tähenda õiguste rikkumist. Halduskohus leiab, et MaaRS § 31 lg 1 p 9 ei kaitse kellegi erahuve, vaid üksnes avalikku huve ning ei loo seega kaebajale subjektiivset avalikku õigust. Kuna kaevandamisluba väljastati temale peale vaidlustatavaid haldusakte ja peale sõlmitud kasutusvalduse seadmise lepinguid, ei tulene ka nimetatud loast tema subjektiivsete õiguste rikkumist, kuivõrd nende haldusaktide ajal nimetatud luba kaebajal puudus ning seega ei omanud vaidlustatavad haldusaktid ja juba sõlmitud kasutusvalduse lepingud puutumust tema subjektiivsete õiguste rikkumisega. Mäeeraldis määrati alles 21.novembri 2008 keskkonnaministeeriumi kantsleri käskkirjaga nr. 1701, mille kohaselt peab (neljas lõik) loa omanik enne kaevandama asumist mäeeraldise piiridesse jääva riigimaa kasutamiseks maavaru kaevandamiseks sõlmima kas rendi-, kasutusvalduse või hoonestusõiguse seadmise lepingu. Loa andja on sõnaselgelt käskkirjas viidanud (viies lõik), et loa saajal ei ole maakasutusõiguse nõude olemasolu enne loa saamist.

3-09-1744

Kuna vaidlustatud haldusaktid ei riivanud nende andmise hetke seisuga kaebaja õigusi, puudub kaebajal käesolevas asjas kohtusse pöördumise õigus nii tühistamiskui ka tuvastamiskaebusega. Ka tuvastamiskaebuse esitamiseks vajaliku põhjendatud huvi tekkimiseks peab haldusakt riivama kaebaja õigusi (Riigikohtu halduskolleegiumi 11. novembri 2002. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-59-02, p 13). Riigikohtu erikogu selgitas 20. detsembri 2001. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-15-01, p 36, et halduskohtul on volitus tuvastada kohtus vaidlustatud haldusaktiga seotud lepingu tühisus HKMS § 26 lg 1 p 1 alusel. Õiguskaitse saab efektiivne olla vaid siis, kui koos haldusakti tühistamisega on võimalik vaidlustada ka selle alusel sõlmitud tsiviilõiguslikke lepinguid. Vastava kaebuse rahuldamise eelduseks ei ole tingimata lepingu tagasitäidetavus. Liiatigi ei ole lepingu tagasitäitmise võimatus käesoleval juhul ilmselge. Küll aga on lepingu tühisuse tuvastamise eelduseks lepingu aluseks oleva haldusakti tühistamine kohtu poolt. Kirjeldatu alusel tuleb kaebus jätta läbi vaatamata, sest kaebajal ei ole võimalik vaidlustada lepingu aluseks olevaid haldusakte. Seega ei saa ka lepingud rikkuda kaebaja õigusi. Kohus märgib, et avaliku huvi rikkumine ei tekita HKMS § 7 lg 1 kohaselt isikule kaebeõigust. Lähtudes eeltoodud põhjendustest ja juhindudes HKMS § 11 lõige 31 p-st 5 tagastab kohus Kiviõli Keemiatööstuse OÜ kaebuse.

Ülle Polluks Kohtunik

Kohtumäärus jõustus 17.07.2010.a.

Jana Tanissaar /digitaalselt allkirjastatud/ Konsultant-istungisekretär

ÄRAKIRI ÕIGE