2-09-30098/9 · 2-09-30098/9 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

2-09-30098

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse tegemise aeg ja koht 28. oktoober 2009.a. Kuressaare Tsiviilasja number 2-09-30098 Tsiviilasi AS Krediidikassa hagi S V vastu võla ja viivise kokku 4239,00 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS Krediidikassa, registrikood 11344317, asukoht Jõe tn. 3, Tallinn 10151; hageja lepinguline esindaja volikirja alusel Tarvo Ilves (Julianus Inkasso OÜ);

kostja: S V, Kohtuistungi toimumise aeg 23. oktoober 2009 RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista kostjalt S Velt (V) AS Krediidikassa kasuks võlg ja viivis kokku 4239 (neli tuhat kakssada kolmkümmend üheksa) Eesti krooni.

3. Otsus kuulub viivitamatule täitmisele.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlakmääramine 1. Jätta hageja AS Krediidikassa menetluskulud s.o riigilõiv 1000 krooni, tasu õigusabi eest 2500 krooni ja esindaja kulud 786,50 krooni kostja S V kanda. 2. Välja mõista kostjalt S Velt hageja AS Krediidikassa kasuks menetluskulud s.o riigilõiv 1000 (üks tuhat) krooni tasu õigusabi eest 2500 (kaks tuhat viissada) krooni ja esindaja kulud 786,50 (seitsesada kaheksakümmend kuus krooni 50 senti) krooni.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule.

2-09-30098

2 Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 416.

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 13. 05. 2008.a. Krediidikassa AS (edaspidi hageja) ja S V (edaspidi kostja) laenulepingu (edaspidi leping), mille alusel hageja andis kostjale laenu summas 2000 Eesti krooni, laenu tagastamise lõpptähtaeg 27. 06. 2008. Laenusumma kanti 13. 05. 2008 kostja kontole. Hageja laenu ei tagastanud ja võlgneb hagejale põhivõla 2000 krooni, lepingu sõlmimise tasu 120 krooni ja viivise 2119 krooni. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktidele 1, 4 ja 6 võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, öelda lepingu üles, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Vastavalt VÕS §-le 108 lg 1 võib võlausaldaja alati nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust. Vastavalt VÕS § -le 113 lg 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral viivist, arvestades kohustuse sissenõutavaks muutmisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt VÕS §- le 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustab sama rahasumma tagasi maksma või sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga tagastama. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb laenulepingu korral intressi maksta kui see on kokku lepitud.

Hageja on nõus asja kirjaliku menetlusega. Hageja on avatud kostja poolseteks ettepanekuteks sõlmida kompromiss. Juhul, kui ilmnevad TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud asjaolud, palub hageja asja lahendada tagaseljaotsusega enne eelistungit.

Lähtudes eeltoodust ning tuginedes VÕS § 76 lg-le 1, §-le 94, §-le 100, § 101 lg 1 p-le 1, 3 ja 6, § 108 lg-le 1, § 113 lg-le 1, § 396 lg 1 palub hageja: 1. välja mõista kostja S Velt Krediidikassa AS-i kasuks võlgnevus summas 2120 krooni ja viivis 2119 krooni; 2. kõik menetluskulud s. o. hageja poolt tasutud riigilõiv 1000 Eesti krooni ja tasu õigusabi eest 2500 krooni ja esindaja kulud seoses kohtuistungil osalemisega 786,50 krooni jätta kostja S V kanda.

KOSTJA SEISUKOHT Kostja vaidles hagile vastu. Kostja väitel võttis laenu T Ee kuritarvitades kostja ID kaardi andmeid. T E lubas ise kõik ära maksta.

KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 410 järgi kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Kostjale on kohtukutse kätte toimetatud. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kohtuistungil taotles hageja tagaseljaotsuse tegemist kostja kahjuks.

2-09-30098

3 Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 410 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Kostja ei ole täitnud oma lepingulisi rahalisi kohustusi ning hagejal on õigus VÕS § 101 lg 1 p 1, 108 lg 1, 396 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist. Samuti on hagejal õigus nõuda kostjalt VÕS § 94 alusel intressi ja § 101 lg 1 p 6 kohaselt viivist. Kostja oma vastuväiteid hagile tõendanud ei ole.

Menetluskulud Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks kohtukulud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulu riigilõiv 1000 krooni, tasu õigusabi eest 2500 krooni ja esindaja kulud seoses kohtuistungil osalemisega 786,50 krooni TsMS § 162 lg-te 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud. Hageja menetluskulud hagiavalduse esitamise seisuga on riigilõiv 1000 krooni tasu õigusabi eest 2500 krooni ja esindaja kulud seoses kohtuistungil osalemisega 786,50 krooni. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks

Külli Mõlder kohtunik