2-09-27636/19 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

VIRU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-09-27636 Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 26. oktoobril 2009, Narva Kohtunik Tamara Šabarova Kohtuasi I G hagi D G vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 23 685,75 krooni (kakskümmend kolm tuhat kuussada kaheksakümmend viis krooni ja 75 senti) Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: I G (ik XXX, elukoht XXX) Kostja: D G (ik XXX, elukoht XXX) Menetluse liik Hagimenetlus Asja läbivaatamise kuupäev 20.10.2009, avalik kohtuistung Istungil viibinud isikud Istungisekretär Jelena Muttonen Istungil osalenud isikud Pooled

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada I G hagi täies ulatuses. 2. Mõista D G välja I G kasuks tütre O G, sünd XXX, ülalpidamiseks igakuiselt elatis alates 11.06.2009 summas 2631,75 krooni kuni tema täisealiseks saamiseni ehk kuni XXX. 3. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub viivitamatule täitmisele tagatiseta.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-09-27636 kannab D G.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: tarturk.info@just.ee või tarturk.menetlus@just.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

Tsiviilasi nr 2-09-27636 Viru Maakohtu 26.10.2009 otsus

2(8) andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Kohtule 11.06.2009 esitatud avalduse kohaselt pooled olid abielus alates 24.11.2000 kuni 19.03.2008. Abielust on ühine laps - tütar O G, sünd. XXX. Tütar elab hagejaga. Pärast abielu lahutust ei osale kostja lapse ülalpidamisel.

Hageja on lapsehoolduspuhkusel noorema lapsega, seepärast ei saa praegusel töötada. Hageja sissetulek on ainult 600 krooni lapsehüvitis kahele lapsele ja 4555 krooni vanemahüvitis. Teisi sissetulekuid ei ole. Tütre O hädavajalikud vajadused on ca 4000-4500 krooni kuus (2000 krooni toit, 500 krooni - tema osa kommunaaltasudes, 300 krooni - hügieenitarbed, 700 krooni - riided, jalanõud, 400 krooni kuus - koolitarbed, üritused, ekskursioonid; tantsuring, tantsuriided ning jalanõud - 100 krooni kuus, 100 krooni kuus - ravi (laps põeb astmat); kuusõidupilet - 125 krooni kuus.

Vastavalt Perekonnaseaduse § 61 lõikile 4 igakuine elatisraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o. 2175 krooni. Sellele summale tuleb lisada tulumaks 21% ehk 456,75 krooni, kokku 2631,75 krooni.

Kostja on töövõimeline, hageja leiab, et ta on kohustatud maksma lapse ülalpidamiseks vähemalt 2631,75 krooni kuus.

Eeltoodud aluseks võttes palub hageja välja mõista kostjalt elatisraha tütre O G, sünd. XXX ülalpidamiseks igakuise summana 2631,75 krooni (tulumaksuga), kuid mitte väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, tagasiulatuvalt ühe aasta eest elatishagi kohtule esitamist, s.t alates 12.06.2008 kuni lapse täisealisuseni; välja mõista kostjalt hageja menetluskulud antud asjas.

TSIVIILASJA HIND

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus.

TsMS § 129 lg 2 järgi seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.

Hageja palub mõista kostjalt välja elatis summas 2175 krooni pluss tulumaks, hagiavaldus on esitatud 11.06.2009, seega antud asja hagihind moodustab 23685,75 krooni (2175 krooni + 21% tulumaks) * 9 kuud).

KOSTJA VASTUVÄITED

Vastavalt kostja hagi vastusele kostja palub rahuldada hagi osaliselt, mõista temalt välja tütre O (sünniaeg XXX) ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 500 krooni, alates kohtuotsuse seaduslikust jõustumisest, kuni kostja varalise seisundi muutumiseni. Kostja palub vaadata asi läbi kohtuistungil, kohtu tõlgi osalemisega. Kompromissi sõlmimise võimalust ei välista.

Tsiviilasi nr 2-09-27636 Viru Maakohtu 26.10.2009 otsus

3(8) Kostja tunnistas hagi osaliselt.

Hageja palub välja mõista tütre ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 2175 krooni tulumaksu arvestusega, mida hageja arvates peab tasuma kostja, kuulub iga kuu välja mõistmisele 2631,75 krooni.

Haginõuete faktilistes asjaoludes hageja märgib tütre ülalpidamise oletatavad kulutused. Kostja leiab, et kulutuste suurus ei ole ühest küljest tõendatud, teisest küljest peavad olema vähendatud vähemalt poole võrra.

PKS § 60 lg 1 alusel hageja on samuti kohustatud ülal pidama alaealist last. Seepärast on arusaamatu, miks peab hageja arvates, märgitud lapse ülapidamisega seotud oletatavaid kulutusi kandma täies ulatuses kostja.

Hagi asjaoludest ja hageja poolt esitatud pangakonto väljavõttest võib mõista, et elatise välja mõistmise põhjendusena hageja viitab tütre ülalpidamiseks sissetulekute puudumisele.

Haginõuete põhjenduste kohaselt võib teha järelduse, et hageja palub kohtul rahuldada haginõuded igakuise elatusraha väljamõistmiseks 2175 krooni ulatuses ning seada ühes kostjale tulumaksu, summas 456,75 krooni, tasumise kohustuse. Tõenäoliselt hageja peab silmas, et meesterahvas on kohustatud, pärast abielu lahutamist, tütre ülalpidamise elatusrahade arvelt, sel perioodil osaliselt ülal pidama ka tema ema.

Hagis toodud hageja seisukoht on olemas ühiskondlikus arvamuses, kuid see ei vasta kehtivale perekonnaseadusandlusele.

Vastavalt PKS § 49 vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

Abielu lahutamine vanemate vahel ja lapse faktiline elamine ema juures ei ole ema jaoks seaduslikuks aluseks endiselt abikaasalt tütre ülalpidamiseks väljamõistetud elatiselt saada osalist ülalpidamist.

Ühe vanema juurde elama jäänud laste suhtes ülalpidamiskohustuste tekkimisel, kohus peab, vastavalt PKS § 50 lg 4 pöörama tähelepanu sellele, et ema vanemakohustused ei või olla kergendatud isa poolt alaealisele lapsele osutatava ülalpidamise arvelt.

Kostja ei ole kunagi keeldunud ning ei keeldu osalemast oma tütre materiaalsest ülalpidamisest. Ta on alati tütre materiaalselt abistanud ja hakkab edasi abistama.

Tõepoolest praegusel ajal kostja poolt tütre ülalpidamiseks osutatavat materiaalset abi ei saa nimetada ega lugeda piisavaks. Kuid isegi nendes tingimustes kostja ei katkesta tema materiaalset ülalpidamist. Nii soetas kostja suveperioodiks tuusiku (pääsme) suvelaagrisse. Samuti osutas tütrele, oma sissetuleku piires, küll väikest aga regulaarset rahalist ülalpidamist.

Haginõuete kohaselt hageja käib peale, et mõista välja alaealise lapse ülalpidamiseks igakuine elatusraha PKS § 61 lg 4 ettenähtud suuruses.

Praegusel ajal kostjal puuduvad materiaalsed võimalused, et osutada sellises suuruses materiaalset ülalpidamist.

Elatise välja mõistmiseks alla PKS § 61 lg 4 nimetatud suuruse, palub kostja arvestada mõjuvate põhjustena alljärgnevaid asjaolusid.

Tsiviilasi nr 2-09-27636 Viru Maakohtu 26.10.2009 otsus

4(8) Abielu hagejaga on lahutatud hageja algatusel. Poolte abielu ajal, hageja astus, perekonnasuhete loomise eesmärgil, faktiliselt abielusuhetesse teise meesterahvaga. Kostja rääkis mitmel korral, nii hageja, kui ka meesterahvaga, kellega hageja hakkas kohtuma. Nendes vestlustes kostja veenis pooli, et nende suhted ei pea kajastuma poolte perekonnasuhetel, kuna pooled kasvatavad tütart. Kahjuks kostja vestlused ei osutanud vajalikku mõju. Abielu hagejaga lahutati. Lähedastest suhetest meesterahvaga, kellega hageja kohtus, pidi tal sündima laps.

Seoses abielu lahutamise asjaoludega, poolte vahel oli saavutatud kokkulepe, et kostja võib hakata osutama tütre ülalpidamiseks piisavat materiaalset abi, alles pärast seda kui leiab tööd. Kostja lubas hagejale, et ei võta kasutusele mingeid meetmeid ühisvara jagamiseks, et mitte raskendada tütre varalist seisundit. Ettepanek oli hageja poolt vastvõetud ning kokkuleppe tingimusi järgiti kuni elatise väljamõistmise hagi esitamise hetkeni.

Haginõuete faktilistest asjaoludest järeldub, et hagejale on teada, et kostja on töövõimeline, kuid tööd tal ei ole. Sellegi poolest hageja käib peale, et välja mõista elatis PKS § 61 lg 4 nimetatud suuruses. Lisaks sellele hageja taotleb haginõuete tagamist, teades varasemalt ette, et haginõudeid pole millegagi tagada. Kostjal puuduvad sissetulekud, välja arvatud töötutoetus ja juhutööd. Hagejale on hästi teada, et kostjal ei ole vara, millega saaks tagada hagi, kuna ta jättis abikaasade vara hageja valdusse.

PKS § 50 lg 4 kohaselt vanemad ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega.

Seoses kostja poolt ülaltoodud asjaoludega, on alus arvata, et igakuise elatusraha, hagis märgitud ulatuses, väljamõistmise hagi esitamine ei ole suunatud lapse huvide kaitseks, vaid on tingitud hageja isiklikest motiividest.

Objektiivselt, juhul, kui kohus rahuldab hageja poolt märgitud suuruses haginõuded, laps ei hakka saama soovitud suuruses igakuist materiaalset ülalpidamist, kuna kostja on arvel töötuna.

Kogu materiaalne abi, mida kostja on suuteline praegu tütrele osutama, moodustab mitte rohkem, kui 500 krooni kuus. Lisaks sellele kostja tööle asumise takistuseks on krooniline haigus, millest on hageja samuti teadlik.

Järelikult, hagiavaldus ei ole suunatud lapsele igakuiseks ülalpidamiseks materiaalse abi saamisele, vaid kostjale kunstlikult elatise võlgnevuse loomisele. Seda kinnitab haginõuete viide, et elatis tuleb välja mõista alates 12.06.2008. PKS § 70 lg 2 kohaselt kohus võib rahuldada sellise nõude, juhul kui on tõendatud asjaolu, et kostja ei täitnud lapse ülalpidamiskohustust ühe aasta jooksul enne elatishagi esitamist.

Selliseid tõendeid ei ole esitatud. PKS § 70 lg 2 ei järeldu, et elatise suurus lapse ülalpidamiseks, antud aja eest peab vastama PKS § 61 lg 4 nimetatud suurusele.

Sel perioodil kostja osutas tütrele materiaalset toetust suuruses, mida võimaldas tema varaline seisund. Hageja ei esita mingeid tõendeid selle kohta, et kostja varjab oma sissetulekuid või hoidus kõrvale tütre ülalpidamiseks materiaalse abi osutamisest, veelgi enam ta teab, et hagi esitamise hetkel kostja ei töötanud.

Seega, ajutised elulised raskused ei võimalda kostjal praegusel ajal osutada tütrele väärikat materiaalset ülalpidamist.

Nad on tingitud kostjal vastava sissetuleku puudumisest. Need raskused ei anna tunnistust selle kohta, et kostja hoidub kõrvale oma lapse ülalpidamiskohustusest. Kostja ei ole ühekski päevaks katkestanud, ükskõik millisele tööle asumise võimaluse otsimist, et pidada, materiaalselt

Tsiviilasi nr 2-09-27636 Viru Maakohtu 26.10.2009 otsus

5(8) väärikalt ülal oma tütart. Seetõttu palub kostja tunnistada, et perekonnaseaduses ettenähtud suuruses ülalpidamiskohustuste täitmise võimatus on tingitud mitte kostja kõrvalehoidumisega, vaid vastuses toodud mõjuvatel põhjustel. Kostja varalise seisundi paremaks muutumise korral on hagejal õigus, ülalpidamiskohustuse mittetäitmisel, nõuda tütre ülalpidamiseks PKS § 61 lg 4 nimetatud suuruses igakuist elatusraha.

Kostja arvab, et poolte abielu lahutamise asjaolud, samuti abielu lahutamisega seotud kokkulepped hagejaga võivad olla kompromissi saavutamise aluseks.

Haginõuete kinnitused selle kohta, et elatis kuulub välja mõistmisele 21 % tulumaksu arvestusega, st täiendavalt 456,75 krooni, ei põhine seadusel.

Tulumaksuseaduse § 1 lg 1 kohaselt tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu. Vastavalt TuMS § 2 lg 1 paragrahvi 1 lõikes 1 nimetatud tulumaksu maksjaks on füüsiline isik, kes saab maksustamisele kuuluvat tulu. PKS § 61 lg 1 alusel elatis mõistetakse nõude esitanud vanema kasuks. Järelikult hageja palub ebaseaduslikult kohut tunnistada kostja maksumaksjaks, kui samas, materiaalseaduse alusel on maksumaksjaks hageja ise.

HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA

Vastavalt hageja arvamusele hagi vastuse kohta (tl 47) hageja pole nõus kosija ettepanekuga tasuda igakuiselt elatusrahana 500 krooni tütre O ülalpidamiseks. Samas puuduvad ka seaduslikud alused sellele, et tasuda elatis .,kohtuotsuse seaduslikust jõustumisest”.

Perekonnaseaduse § 70 lg 2 lubab välja nõuda elatis tagasiulatuvalt juhul, kui kostja ei täida oma ülalpidamiskohustusi. Antud juhul laps elab hageja täiel ülalpidamisel poolte abielulahutuse päevast (s.t. alates 19.03.2008.). Kui kostja ei esita tõendeid, et ta osales lapse ülalpidamisel, siis loetakse tõendatuks, et tema ülalpidamisel ei osalenud. Kostja väited, et nagu oleks osutas tema tütrele rnateriaalst toetust, on absoluutne vale. Kõik need väited on paljasõnalised, kostja ei kinnitanud seda ühtegi tõendiga.

Kostja ei viitanud ühtegi mõjutavale asjaolule, mis lubavad temale määrata elatis vähem kui seadusega ettenähtud miinimumsuuruses.

On täielikult ebakohane kostja viide PKS § 50 lõikele 4. Kostja ei seletanud, millised asjaolud annavad alust rääkida, ei hageja teostab vanema õigusi vastuolus lapse huvidega. Samuti ebakohane ka tema väide, et hagi esitamine ei ole suunatud lapse huvide kaitseks, vaid ,.on tingitud hageja isiklikest motiividest.”

Hageja tuletab meelde, et palus elatist seadusega ettenähtud miinimumsuuruses. See, et hageja lisab selle summale 21% tulumaksu, on tingitud sellega, ei elatusrahast on ta kohustatud tasuma riigimaksud. Selleks, et laps saaks isalt 2175 krooni on hageja sunnitud lisada nõudele tulumaks. Seega kostja väide, et nagu hageja palub teda tunnistada maksumaksjaks, on ebakohane. Hageja ei saanud aru, mida kostja tahab tõendada oma perearsti tõendiga.

Hageja leiab, et kostja vastuväited ei anna alust vabastada teda ülaipidamiskohusluses täitmisest isegi osaliselt. Hageja jäi oma haginõude juurde täies ulatuses.

KOHTUISTUNG

Tsiviilasi nr 2-09-27636 Viru Maakohtu 26.10.2009 otsus

6(8) Kohtuistungil jäid pooled oma nõuete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde. Hageja täpsustas, et ei soovi elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt ja palus mõista elatis välja alates hagi esitamise päevast.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Vastavalt TsMS § 439 ei või kohus ületada nõude piire, ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. TsMS § 442 lg 5 näeb ette, et kohus lahendab selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded. Sama paragrahvi lg 8 kohaselt peavad kohtu järeldused põhinema tuvastatud asjaoludel, samuti peab kohus kohaldama vastavat seadust.

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses.

Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud järgmised asjaolud:
et poolte abielu registreeriti 24.11.2000. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud abielutunnistusega AL 0095870 (tl 4)
et pooltel XXX sündis tütar O G. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud lapse sünnitunnistusega CL 0213088 (tl 3)
et poolte abielu lahutati 19.03.2008. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud abielulahutuse tunnistusega BL 0150730 (tl 5).

Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt kohus võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4.lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Alates 01.01.2008 on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4350 krooni, pool sellest moodustab 2175 krooni. PKS § 70 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest.

Vastavalt TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg-st 1 tulenevalt tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest.

Riigikohus on oma 09.03.2005 otsuses nr 3-2-1-7-05 leidnud, et PKS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus.

Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu-, riietuse-, õppetarvete- ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Laste elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning

Tsiviilasi nr 2-09-27636 Viru Maakohtu 26.10.2009 otsus

7(8) omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Samuti tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel. Samuti tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 alusel tulumaksu.

Kohus leiab, et asjakohatud on kostja väited, et hageja ei esitanud tõendeid lapse vajaduste suuruse kohta, kuna hageja nõuab elatist seadusega ettenähtud miinimummääras, ei pea ta lapse vajaduste suurust tõendama.

Tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 alusel füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksu. Peale tulumaksu mahaarvamist summalt 2 175 krooni jääb lapse ülalpidamiseks 1718 krooni, mida hageja saab tegelikult kulutada lapse ülalpidamiseks 2 175 krooni asemel, seega ei saa laps ülalpidamist piisavas ulatuses.

Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.04.2004 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-04 väljendatud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda teiselt vanemalt elatise väljamõistmist kohtulahendi alusel.

Kostja ei vaielnud vastu, et andis lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, seega rikkus ta sellega ülalpidamiskohustust.

Ülaltoodu alusel on põhjendatud hageja nõue elatise väljamõistmisest arvestades ka tulumaksu suurust elatise summalt.

Kohus peab elatise suuruse muutmisel arvestama peale lapse vajaduste ka poolte varalist seisundit.

Hageja sõnade järgi viibib ta lapsehoolduspuhkusel. Tema pangakonto väljavõtte kohaselt (tl 6- 8) saab ta igakuiselt vanemahüvitist summas 4555 krooni.

Kostja on alates 10.07.2009 võetud töötuna Eesti Töötukassas arvele (tl 33). Kohus ei arvesta tõendit (tl 32) kostja tervisliku seisundi kohta, kuna kohtule jääb arusaamatuks, mida kostja esitatud tõendiga tõendada soovib, sest tõend ei tõenda tema töövõimetust.

Iseeneset ei oma tähtsust asjaolu, et käesoleval ajal on kostja töötu, kuna ta on noor, töövõimeline inimene, kes peab tegema kõik endast sõltuva, et pidada ülal oma alaealisi lapsi seadusega ettenähtud ulatuses.

Kohus leiab, et asja lahendamisel ei oma tähtsust ka poolte kokkuleped abikaasade ühisvara jagamise korrast, kuna see ei saa mõjutada poolte kohustust last ülal pidada. Pooled võivad jagada oma vara teise tsiviilmenetluse raames.

Kohus peab tõendatuks asjaolu, et kostja on võimeline teenima nii endale, kui ka oma ülalpeetavatele elatist, seega leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses.

Kohus ei leidnud alust mõista kostjalt elatis välja alla PKS § 61 lg-s 4 sätestatud määra.

Vastavalt PKS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Tsiviilasi nr 2-09-27636 Viru Maakohtu 26.10.2009 otsus

8(8) MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Ülalöeldust ning TsMS § 162 lg-test 1 ja 2 lähtudes leiab kohus, et menetluskulud antud tsiviilasjas peab kandma kostja D G, kelle kahjuks otsus on tehtud.

Kohus selgitab hagejale, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1.

Tamara Šabarova Kohtunik