2-08-79987/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-08-79987

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Andrus Miilaste Määruse tegemise aeg ja koht

26. oktoober 2009. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-79987 Tsiviilasi OÜ Aktiva Finants hagi Meelis Muda vastu 9 468,20 krooni väljamõistmiseks Menetlustoiming Menetluse lõpetamine hageja poolt hagist loobumisega ja menetluskulude väljamõistmine Menetlusosalised ja nende esindajad

• hageja OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479; asukoht Jõe 3, 10151 Tallinn);

• hageja lepinguline esindaja Tarvo Ilves (Julianus Inkasso OÜ; asukoht Jõe 3, 10151 Tallinn);

• kostja Meelis Muda

Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hagist loobumine.

2. Lõpetada menetlus Tartu Maakohtus olevas tsiviilasjas nr 2-08-79987 OÜ Aktiva Finants hagis Meelis Muda vastu 9 468,20 krooni väljamõistmiseks.

3. Jätta menetluskulud Meelis Muda kanda.

4. Välja mõista Meelis Muda’lt OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulud 950 (üheksasada viiskümmend) krooni. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lõigetes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse (TsMS § 1741 lõige 4). Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja riigilõivu tagastamise osas saata täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD Tartu Maakohtu menetluses on OÜ Aktiva Finants hagi Meelis Muda vastu 9 468,20 krooni väljamõistmiseks. 15.05.2009. a esitas kostja kohtule kirjaliku vastuse hagile koos maksekorraldusega nr 607, millest nähtub 9 468,20 krooni tasumine hagejale 14.05.2009. a. Vastuses palub kostja, et kohus jätaks menetluskulud hageja kanda põhjusel, et kostja ei ole saanud hagejalt ühtegi teadet, mistõttu ei olnud ta kuni hagimaterjalide kättesaamiseni teadlik hageja nõudest. 22.06.2009. a saabus kohtusse hageja avaldus hagist loobumiseks ja menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt. Avalduse kohaselt on hageja korduvalt nõudnud kostjalt kohustuse täitmist, saates kostja aadressile viimased võlgnevuse teatised 27.02.2007. a ja 26.03.2007. a. Kostja ei teavitanud teenuse osutajat oma aadressi muutumisest vastavalt mobiilsideteenuste osutamise lepingule. Seega rikkus kostja lepingut, mistõttu on põhjendamatu tema väide selle kohta, et ta ei saanud hagejalt ühtegi teadet ega olnud teadlik hageja nõudest tema vastu.

Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lõikes 3 sätestatust teavitas kohus 18.08.2009. a kostjat hagist loobumise avalduse esitamisest, määrates seisukoha esitamiseks tähtaja 04.09.2009. a. 21.09.2009. a esitas kostja omapoolse kirjaliku vastuse, milles teatas, et tulenevalt kostja ja Radiolinja Eesti AS vahelisest liitumislepingust lasus kostjal aadressi muutumisest teatamise kohustus lepingu kehtivuse ajal. Kostja aadressi muutumise ajaks oli leping aga lõppenud. KOHTU PÕHJENDUSED TsMS § 428 lõike 1 punkti 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

TsMS § 429 lõike 1 järgi hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Hageja on esitanud kohtule avalduse hagist loobumiseks. Eeltoodust tulenevalt võtab kohus hagist loobumise vastu ja lõpetab asjas menetluse. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

TsMS § 173 lõike 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lõike 5 kohaselt kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Käesolevas asjas on hageja loobunud hagist seetõttu, et kostja rahuldas hageja nõude pärast hagi esitamist. Kostja väitel ei saanud ta hagejalt ühtegi teadet ja aadressi muutumise ajaks oli leping lõppenud, mistõttu tuleks menetluskulud jätta hageja kanda.

Liitumislepingust nähtub, et 18.06.1997. a seisuga oli kostja postiaadressiks J. Köleri 4-2 Tallinn. Nimetatud aadressile on kostjale saadetud 09.07.1997. a, 06.08.1997. a, 04.09.1997. a, 04.10.1997. a ja 04.11.1997. a koostatud arved kogusummas 4 734,60 krooni, mis on antud tsiviilasjas hageja põhinõudeks. Arved on esitatud kehtiva liitumislepingu alusel ja kasutatud mobiilsideteenuse ulatuses. Eurotelefoni kasutamise eeskirjade punkt 4.2.4 kohaselt klient on kohustatud teatama koheselt RLE teenindusbüroole kirjalikult oma aadressi muutumisest.

Kostja ei ole tõendanud, et ta arvete esitamise perioodil oleks kirjalikult teavitanud teenindusbürood oma aadressi muutumisest. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 1741 lõike 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on taotlenud menetluskulude rahalist kindlaksmääramist vastavalt hagiavalduse esitamisel esitatud menetluskulude nimekirjale, mille kohaselt on hageja menetluskuluks maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 250 krooni, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni ja hageja esindajale makstud tasu õigusabi eest 2 500 krooni, kokku seega 3 000 krooni.

TsMS § 150 lõike 2 punkti 2 ja lõike 4 alusel on hagejal õigus hagist loobumise korral saada tagasi pool menetluses tasutud riigilõivust. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu pooles ulatuses ehk 250 krooni. Tulenevalt TsMS § 175 lõikest 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt väljamõistmist.

Antud hagi näol on tegemist n.n masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete juhtumite korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades nõude suurust (hagihinda) ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas ja hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse koostamise ning nende kohtusse esitamisega, peab kohus põhjendatud õigusabi kuluks 700 krooni. Hageja menetluskuludeks kokku on käesolevas asjas seega 950 krooni (250 + 700).

Kohtunik