2-08-11216/15 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Indrek Soots Otsuse avalikult teatavaks - tegemise aeg ja koht 26. oktoober 2009.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kohtukantselei Tsiviilasja number 2-08-11216 Tsiviilasi EH hagi IOÜ vastu tööraamatu kinnipidamise eest 818,20 krooni saamiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad

Hagi hind hageja EH (isikukood xxx, elukoht xxx) hageja lepinguline esindaja N Pozdnjakov kostja IOÜ (registrikood xxx, asukoht xxx) kostja seaduslik esindaja H S ja lepinguline esindaja P Malve 818,20 krooni Istungi toimumise aeg 13.10.2009.a, avalik kohtuistung RESOLUTSIOON

1. Jätta EH hagi IOÜ vastu tööraamatu kinnipidamise eest 818,20 krooni saamiseks rahuldamata. 2. Kõik tsiviilasjas nr 2-08-11216 kantud menetluskulud jätta 30 % ulatuses EH kanda ja 70 % ulatuses IOÜ kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

2 astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Asjaolud ja hageja nõue Pooled sõlmisid 15.06.2007.a töölepingu, mille kohaselt asus hageja taksojuhina tööle palgaga 3600 krooni kuus. 08.08.2007.a teatas kostja, et hagejaga on alates samast kuupäevast tööleping lõpetatud.

Hageja esitas töövaidluskomisjonile avalduse, mille kohaselt ei olnud kostja temale palka maksnud. Samuti ei tasunud kostja töölepingu lõpetamisel lõpparvet. Tööraamatu sai hageja kätte 13.08.2007.a. Töövaidluskomisjon jättis hageja nõuded rahuldamata.

Hageja esitas hagiavalduse kohtusse, milles palus kostjalt välja mõista palga 6381,96 krooni, viivise palga maksmisega viivitamise eest 6741 krooni, lõpparve maksmisega viivitamise eest 3600 krooni, tööraamatu kinnipidamise eest 818,20 krooni ja kasutamata puhkuse hüvitise 590,90 krooni. Samuti palus hageja tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks ja kostjalt välja mõista hüvitise kuue kuu keskmise palga ulatuses 21 600 krooni.

Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Kostja andis hagejale üle taksosõiduks kohandatud auto. Hageja pidi tööle asuma töölepingu sõlmimisele järgneval päeval, kuid ta ei teinud seda. Kuna hageja tööle ei asunud, siis tühistas kostja 08.08.2007.a töölepingu. Kuna tööleping on tühistatud, siis ei saa hagejal olla nõudeid kostja vastu.

Menetluse vahepealne käik Harju Maakohtu 05.02.2009.a otsusega tunnistati töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks ning tööleping loeti lõppenuks hageja algatusel 08.08.2007.a. Samuti mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 13 695,06 krooni.

Tallinna Ringkonnakohtu 19.06.2009.a otsusega tühistati maakohtu otsus osas, millega kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja tööraamatu kinnipidamise eest 818,20 krooni ja asi saadeti selles osas tagasi lahendamiseks samale maakohtule. Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata.

Kohtu põhjendused Pooled ei vaidle selle üle, et hageja sai tööraamatu kätte 13.08.2007.a. Seega on kostja tööraamatu kätteandmisega viivitanud.

Kuni 30.06.2009.a kehtinud töölepingu seaduse § 119 lg 1 sätestas, et tööraamatu kinnipidamisel on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga tööraamatu kätteandmisega viivitatud päeva eest kuni tööraamatu kätteandmiseni. Siiski on pärast võlaõigusseaduse jõustumist töölepingu seaduse § 119 lg 1 kohaldamise eeldused muutunud. Tööraamatu puudumine või selle esitamata jätmine ei takista töölepingu sõlmimist. Seega ei ole enam mõistlikku põhjust eeldada, et töötajale tekib kahju tööraamatu puudumise tõttu. Samas ei saa kahju tekkimist ka välistada. Kui tööandja rikub tööraamatu kätteandmise kohustust, võib töötaja nõuda kahju hüvitamist võlaõigusseaduse § 115 lg 1 alusel, kuid

3 nõude eelduseks on töötajal kahju tekkimine, s.o töötaja peab tõendama, et tööraamatu kinnipidamisega on talle kahju tekkinud. Käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud, et tööraamatu kinnipidamisega on temale tekitatud kahju. Seega tuleb hagi tööraamatu kinnipidamise eest 818,20 krooni saamiseks jätta rahuldamata.

Tallinna Ringkonnakohus on 19.06.2009.a otsuses märkinud, et kõik menetluskulud tuleb jaotada asja lõplikul lahendamisel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et kokkuvõttes rahuldatakse hageja hagi osaliselt (võttes arvesse ka Harju Maakohtu 05.02.2009.a otsust), samuti seda, et kostja apellatsioonkaebus jäi suuremas ulatuses rahuldamata, siis peab kohus põhjendatuks jätta kõigist menetluskuludest 30 % hageja kanda ning 70 % kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Indrek Soots kohtunik