2-09-6964/10 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtmisega

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. oktoober 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi nr 2-09-6964 BIGBANK AS versus Külli Koik Hagi ese Hagi hind võla 14 355.31 krooni nõudes

10 000 krooni Asja lahendamine kirjalikus menetluses Kohtukoosseis kohtunik Silvi Maiste Hageja BIGBANK AS (registrikood 10183757; aadress Rüütli 23, 51006 Tartu) Hageja esindaja Källi Kiik (Rüütli 23, 51006 Tartu) Kostja Külli Koik (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxxxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx xxxxx-xxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxxxxx)

Resolutsioon

1. Välja mõista Külli Koigilt BIGBANK AS-i kasuks võlg 14 355 (neliteist tuhat kolmsada viiskümmend viis) krooni 31 senti, millest tagastamata krediidisumma 10 000 krooni, intress summas 1820 krooni 27 senti, viivis summas 1 335 krooni 04 senti ja võla sissenõudmisega seotud kulud 1200 krooni.

2. Välja mõista Külli Koigilt BIGBANK AS kasuks alates 20.04.2009 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 34,78% tagastamata krediidisummalt aastas.

3. Välja mõista Külli Koigilt menetluskulu 1 835 (üks tuhat kaheksasada kolmkümmend viis) krooni BIGBANK AS-i kasuks.

Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks.

Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooled võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonikaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohtu põhjendused TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 3 kohaselt kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.

TsMS § 444 lg 1 kohaselt kirjeldava osa võib jätta välja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi nõue on võlg. Kostja on hagi õigeks võtnud. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada kostja õigeksvõtul põhineva otsusega. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 sätete alusel.

Võlaõiguse põhimõtete kohaselt (VÕS § 76 lg 1) tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kostja on jätnud täitmata lepingulised kohustused telekommunikatsiooniteenuste eest tasumise osas. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 108 lg 1 tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

Hagist nähtuvalt on hageja esitanud menetluskuludena tasutud riigilõivu hagilt 1750 krooni ja riigilõiv dokumendi koopia eest 85 krooni. Hageja on taotlenud kostjalt nende menetluskulude väljamõistmist.

Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulu kokku 1835 krooni.

TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on vaidlustatav, kui vaidluse ese ületab 3 000 krooni.

Silvi Maiste kohtunik