2-08-92140/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. oktoober 2009, Tartu kohtumaja

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

23. oktoober 2009 kell 16.00, Tartu kohtumaja

kantselei

Tsiviilasja number

2-08-92140

Hagi ese

OÜ Dominus Inkasso hagi Taivo Visla vastu võla

5900 krooni, viivise 5885.84 krooni ja lisanduva

viivise väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: Dominus Inkasso OÜ (rk 11449068; asukoht

Narva

mnt

11e,

10151

Tallinn;

e-post

info@dominusinkasso.ee), esindaja: juhatuse liige

Ahti Jesse

kostja: Taivo Visla

Menetlus

lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Dominus Inkasso hagi Taivo Visla vastu osaliselt.

2. Välja mõista Taivo Vislalt põhivõlg 5000.- krooni, intress 900.- krooni ja viivis

5000.- krooni, kokku 10 900.- krooni (kümme tuhat üheksasada krooni)

OÜ Dominus Inkasso kasuks.

3. Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta riigilõiv Taivo Visla kanda; jätta muudest

OÜ Dominus Inkasso menetluskuludest 4/5 Taivo Visla kanda ja 1/5 OÜ Dominus

Inkasso kanda; jätta Taivo Visla menetluskulud tema enda kanda.

4. Välja mõista Taivo Vislalt menetluskulu 350.- krooni (kolmsada viiskümmend

krooni) OÜ Dominus Inkasso kasuks. Menetlusosaline ei või nõuda kulude

hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui

käesolev kohtulahend tühistatakse.

5. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

6. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamine

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

2/4

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel ka

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Dominus Inkasso esitas 04.12.2008 Tartu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse Taivo Visla vastu põhivõla 5900 krooni, viivise 4764.25 krooni, leppetrahvi

500 krooni ja käsitlustasu 600 krooni maksmise nõudes (tlk 3-5). Kohtuametnik lõpetas

11.05.2009 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et asja menetlemist tuleb

jätkata hagimenetluses Tartu Maakohtus (tlk 13-14).

2. 08.06.2009 hagiavalduse kohaselt registreeris kostja ennast 17.10.2007 väikelaenu

taotleva isikuna OÜ SMS Kiirlaen kodulehel www.smskiirlaen.ee. Pärast ettenähtud

toimingute tegemist aktiveeriti kostja loodud kasutajakonto. 27.01.2008 sõlmisid

OÜ SMS Kiirlaen ja kostja laenulepingu, mille alusel sai kostja 5000 krooni laenu ning

kohustus laenu ja lepingu sõlmimise tasu 900 krooni tagastama hiljemalt 26.02.2008.

Laenu saamiseks täitis kostja internetikeskkonnas laenutaotluse ankeedi ning kinnitas

laenulepinguga nõustumist, samuti saatis ta laenutaotluse kinnitamiseks sõnumi oma

mobiiltelefonilt. Kostja andmed laenutaotluse esitamisel olid kontollitud ning isik

autenditud. Laenulepingu tingimused on avaldatud OÜ SMS Kiirlaen kodulehel. SMS

Kiirlaen OÜ rahuldas kostja taotluse. SMS Kiirlaen OÜ esitas kostjale ka arve nr

14315 summas 5900 krooni tasumise tähtpäevaga 26.02.2008. Kostja ei tasunud võlga

laenuandja sõnumitele ja e-kirjadele vaatamata. Seeõttu loovutas SMS Kiirlaen OÜ

nõude hagejale. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja laenulepingu alusel

väljastatud arve alusel tasumisele kuuluva summa 5900 krooni ja viivise

5885.84 krooni (laenulepingu p-i 11.1 alusel tasumisele kuuluv mõistlik viivitusintress

0,215% päevas), samuti viivise alates 05.06.2009 kuni põhinõude täitmiseni (tlk

18-21). Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 350 krooni ja õigusabikulu 2160 krooni.

3. Kostja ei võta esitatud mahus hagi õigeks. Kui kostja sõlmis OÜ-ga SMS Kiirlaen

lepingu, siis ei väljastanud osaühing laene summas 6000 krooni. Seetõttu seab kostja

lepingu, millel puudub ka tema allkirja, kahtluse alla. Arvel puudub selgitus, mille eest

tuleb mingi summa tasuda. Hageja pöördus kohtusse alles 04.12.2008, mis viitab

sellele, et ta viivitas viiviste summa suurendamiseks tahtlikult (tlk 39).

KOHTU SEISUKOHT

4. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele

isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub

tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama

kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud

laenult maksta intressi.

5. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ SMS Kiirlaen ja kostja 27.01.2008 laenulepingu,

mille alusel sai kostja OÜ-lt SMS Kiirlaen 5000 krooni laenu ning kohustus laenu ja

lepingu sõlmimise tasu 900 krooni tagastama hiljemalt 26.02.2008 (tlk 18). Kostja ei

vaidlusta hageja kirjeldatud laenulepingu sõlmimise protseduuri ega seda, et ta on

registreerinud ennast laenutaotlejana. Kostja vastusest nähtub, et ta on OÜ-ga SMS

Kiirlaen lepingu sõlminud ning tutvunud lepingutingimustega (tlk 39). Laenulepingu

3/4

sõlmimist tõendab ka maksekorraldus, millest nähtuvalt kandis OÜ SMS Kiirlaen

27.01.2008 kostja kontole 5000 krooni, selgituseks laenuleping nr 2100169070 (5000.-

30 p) (tlk 29). Kostja ei eita raha saamist ega väida, et sai raha muul alusel kui

laenuleping (tlk 39). Kuna tegemist on sidevahendi abil sõlmitud lepinguga, ei ole

kostja allkiri lepingul vajalik. Laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS (redaktsioon

kuni 30.04.2009) § 403 lg-st 3 p 2 tulenevalt ei kohaldata vaidlusalusele lepingule

tarbijakrediidilepingute kohta sätestatut, sest krediit tuli tagasi maksta vähem kui

kolme kuu jooksul. Samas, isegi tarbijakrediidilepingute puhul ei pea laenusaaja

avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikus vormis, kui leping sõlmiti sidevahendi

abil (VÕS § 404 lg 1, § 410 lg 1). SMS Kiirlaen OÜ esitas kostjale laenu kohta ka arve

nr 14315 summas 5900 krooni tasumise tähtpäevaga 26.02.2008 (tlk 28). Kostja ei ole

arve saamist vaidlustanud.

6. Kohus leiab, et laenulepingu tasu tuleb käsitada intressikokkuleppena. Selleks annavad

alust järgmised asjaolud: hageja poolt kohtule esitatud laenulepingu tingimustest

nähtuvalt sõltub tasu suurus laenusummast ja laenuperioodi pikkusest ning eraldi ei ole

intressi ega selle maksmise kohustust välja toodud (tlk 22-27).

7. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja ei ole laenulepingust tulenevaid

kohustusi käesoleva ajani täitnud. Võlanõuete üleandmise aktist nähtuvalt andis

OÜ SMS Kiirlaen 19.03.2008 oma nõude kostja vastu üle hagejale (tlk 30). VÕS § 164

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda

lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS

§ 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.

8. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 näevad ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et kostjalt tuleb mõista

hageja kasuks välja tagastamata laenusumma 5000 krooni ning intress 900 krooni.

9. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Laenulepingu tingimuste p-i 11.1 kohaselt on

laenuandjal õigus arvestada viivist 0,85% päevas puudujäävalt summalt (tlk 26). Ka

kostjale esitatud arvel on märgitud viivise määraks 0,85% päevas (tlk 28). Hageja

palub mõista kostjalt välja mõistliku viivise 0,215% päevas 5900 kroonilt. VÕS § 113

lg 6 kohaselt ei ole viivist lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral ning

sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Kuna laenulepingu tasu

tuleb käsitada intressina, ei saa hageja sellelt viivist nõuda. Kohus on seisukohal, et

kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja viivis 0,215% päevas 5000 kroonilt alates

27.02.2008. 23.10.2009 seisuga on viivise suuruseks 6503.75 krooni. Riigikohus on

14.06.2005 otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-66-05 asunud seisukohale, et rahalise kohustuse

täitmisega

viivitamisel

tuleb

põhivõlast

suuremat

viivisenõuet

põhjendada

võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem

kui seadusjärgses suuruses. Käesolevas asjas ületab viivisenõue laenusummat, viivist

on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses ning hageja ei ole põhjendanud

põhivõlast suuremat viivisenõuet. Kostja ei tunnista hagi hageja esitatud ulatuses

(tlk 39). Eeltoodut arvestades tuleb viivis välja mõista 5000 krooni ulatuses ning viivist

TsMS § 367 alusel protsendina põhinõudest alates otsuse tegemisest kuni põhinõude

täitmiseni välja mõista ei tule.

10. TsMS § 163 lg-t 1, § 173 lg-id 1, 4 ning hagi rahuldamise ulatust arvestades tuleb

menetluskulud jaotada järgmiselt: hageja tasutud riigilõiv tuleb jätta kostja kanda;

4/4

muudest hageja menetluskuludest tuleb jätta 4/5 kostja ja 1/5 hageja kanda; kostja

menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda.

11. Lähtudes TsMS § 405 lg-st 1 p 3, menetluskulude jaotusest ja hageja menetluskulude

nimekirjast, tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv 350 krooni. Hageja palub

välja mõista ka õigusabikulu, mille kohta ta on esitanud Attend Õigusbüroo OÜ arve.

Toimiku materjalidest ei nähtu, et Attend Õigusbüroo OÜ oleks olnud hageja

lepinguline esindaja, hagejat esindas juhatuse liige. Kohus leiab, et hageja väidetud

õigusabikulu ei ole TsMS § 138 lg-st 1, §-st 144, §-st 175 tulenevalt menetluskulu, mis

tuleks kostjalt välja mõista.

12. TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kohtunik