2-09-18517/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tartu Maakohus Tartu Kohtumaja

Kohtukoosseis

kohtunik Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

23. oktoober 2009

Tsiviilasi

Neovento Ehitus OÜ pankrotimenetlus

Tsiviilasja number

2-09-18517

Menetlustoiming

pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu

Menetlusosalised ja nende

esindajad

-

võlgnik: Neovento Ehitus OÜ, reg nr 11347155, asuk

Silva 12, Meeri küla, Nõo vald, Tartumaa, e-post:

info@neovento.ee

- võlgniku seaduslik esindaja: juhatuse liige Dmitri

Seerman,

- ajutine pankrotihaldur: Ülli Adamson tegutsemisaadress

Piiri 4, Jõgeva linn; postiaadress Aia 31-47, Jõgeva 48304,

e-post ylli@oigusabi24.ee, telef 5330 2911, faks 7720 005 )

Kohtuistungi toimumise aeg

4. juuni 2009

Protokollija

kohtuistungisekretär Evelin Laansalu

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada Neovento Ehitus OÜ pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu.

2. Ajutisel pankrotihalduril likvideerida Neovento Ehitus OÜ kahe kuu jooksul käesoleva

määruse jõustumisest arvates.

3. Määrata Ülli Adamsonile tasu 18 000 (kaheksateist tuhat) krooni (koos sotsiaalmaksuga) ja

kulutuste hüviseks 2000 (kaks tuhat) krooni, mis välja mõista Neovento Ehitus OÜ-lt OÜ-le

Ülli Adamson Õigusbüroo.

4. Vabastada ajutine pankrotihaldur Ülli Adamson tema kohustustest pärast Neovento Ehitus

OÜ likvideerimist ja äriregistrist kustutamist.

5. Määrata Dmitri Seerman Neovento Ehitus OÜ dokumentide hoidjaks.

6. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

7. Edastada määrus Neovento Ehitus OÜ-le, Ülli Adamsonile ja Tartu Maakohtu

registriosakonnale.

Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldaja võib esitada määruse peale

määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate väljaandes Ametlikud

Teadaanded avaldamisest arvates.

I MENETLUSE KÄIK

Võlgnik esitas pankrotiavalduse 23. aprillil 2009. a. Võlgniku võlad on tingitud sellest, et

äripartner ALK Linnaarendus OÜ on jätnud tasumata arveid ca 1 miljoni krooni ulatuses.

Võlgnik ei näe tegevuse jätkamiseks mingit võimalust.

29. aprilli 2009. a määrusega algatas Tartu Maakohus võlgniku pankrotimenetluse ja nimetas

ajutiseks pankrotihalduriks Ülli Adamsoni (tl 17).

II AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE

Osaühing Neovento Ehitus on asutatud 29.01.2007 Francoberg OÜ poolt ning ostetud

valmisfirmana praeguste osanike poolt 05.03.2007. Äriühingu osakapitaliks on 42 000 krooni.

Osaühingul Neovento Ehitus oli kaks juhatuse liiget, kes samas on võrdse osa (21 000 krooni)

omanikud äriühingus: Dmitri Seerman ja Toomas Kiissel . Toomas Kiissel on surnud

18.02.2009, äriregistris muudatuskandeid sellest tulenevalt tehtud ei ole. Aruande koostamise

ajaks Toomas Kiisseli vara pärijatele pärimistunnistust ei ole väljastatud. Dmitri Seerman’il ei

ole seotust ühegi teise äriühinguga.

Võlgnikust äriühingu peamiseks tegevusalaks on olnud hoonete ja rajatiste sise- ja välispindade

krohvimine. Müügitulu oli esimesel tegutsemisaastal 2 015 627 krooni, 2008. aastal oli

võlgnikust äriühingu müügitulu 2 121 326 krooni. Viimane müügiarve väljastati 28.05.2008,

alates juulist 2008 on äriühingu majandustegevus seiskunud. Esimese, 2007. majandusaasta

aruanne esitati märgatava hilinemisega - 07.10.2008. Aruandes deklareerisid juhatuse liikmed, et

Neovento Ehitus OÜ on jätkuvalt tegutsev äriühing. Tegelikult oli äriregistrile aruande esitamise

ajaks majandustegevus lõppenud. Juulis 2008 on Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliamet äriühingu

arveldusarve maksuvõlgnevuste tõttu arestinud.

Raamatupidamisarvestus ei ole objektipõhine nagu see hea tava kohaselt on ehitusettevõtetele

omane, seetõttu ei ole võimalik hinnata täielikult kulude ja tulude vastavuse printsiibi järgimist

äritegevuses. Kuludokumentide juures hakkab aga silma, et olulises ulatuses on tehtud äriühingu

tegevusega mitteseotud kulutusi: näiteks on kantud tegevuskuludesse sukeldumisspordiga

tegelemise varustust, kahe ATV liisingmaksed (praeguseks on ATV-d võõrandatud) ning

hooldus- ja remondikulud, köögikapid jms. Kuigi äriühing enam ei tegutse peaaegu aasta aega,

on Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse andmetel Neovento Ehitus OÜ vastutavaks kasutajaks

2007. aastal valminud Ford kaubikul. Täiendavalt on selgunud, et 30.04.2009 tagastas Dmitri

Seerman kaubiku pangale. Sellised tähelepanekud on kujundanud ajutise halduri arvamuse, et

välistada ei saa äriühingu tegutsemist ka ajal, mil raamatupidamisarvestuses enam käivet ei

kajastatud – Dmitri Seerman ei ole selgitanud, kes ja kuidas tasus kaubiku liisingmakseid

viimase aasta jooksul..

Võlgniku pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku varaks nõuded kolmandate isikute vastu

1 434 967,50 krooni, sh ALK Linnaaredus OÜ vastu 1 027 037,20 krooni. Kohtule esitatud

seletuses maksejõuetuse kohta on võlgniku esindaja kirjutanud, et firma sõlmis ALK

Linnaarendus OÜ-ga ja ABV Linnaarendus OÜ-ga kokkuleppe, mille kohaselt pidi arved tasuma

viimane. Kahjuks kuulutati välja ABV Linnaarendus OÜ pankrot ja on selge, et pankrotivarast ei

jätku võimalusi, et likvideerida võlgnevus Neovento Ehitus OÜ ees. Võlgniku esindaja ei ole

ajutisele haldurile esitanud kirjeldatud kokkulepet, ka on selgunud, et ABV Linnaarendus OÜ

pankrotimenetluses ei ole Neovento Ehitus OÜ oma nõuet esitanud.

ALK Linnaarendus OÜ võlgnevus Neovento Ehitus OÜ ees on tekkinud 2008. aastal perioodil

22.03.2008 kuni 19.05.2008 ning 10.05.2008 on saatnud Neovento Ehitus OÜ raamatupidaja ka

ALK Linnaarendus OÜ-le võlateatise. Imestama paneb, et kuigi ALK Linnaarendus OÜ ei

tasunud esitatud arveid, jätkati ALK Linnaarendus OÜ-le teenuste osutamist sedasi, et

koguvõlgnevus summas 1 027 037,20 krooni moodustab tervelt neljandiku Neovento Ehitus OÜ

kogu tegevusperioodi müügitulust. Neovento Ehitus OÜ ja ALK Linnaarendus OÜ vahel puudus

korrektne teenuse osutamise leping, samuti ei ole muid dokumente, millele tuginedes saaks

võlgnevust probleemideta sisse nõuda.

Võlgniku varaks on ka vallasasjad soetusmaksumusega 65 819 krooni. Dmitri Seerman on

kinnitanud, et on äriühingu arvelt isiklikuks tarbeks soetanud vara 41 703,22 krooni eest,

ülejäänud vara realiseerimisväärtus on hetkel eksisteerivat järelturgu arvestades umbes 10 000

krooni.

OÜ-l Neovento Ehitus on kohustusi 547 013 krooni:

Hankijatele tasumata

336 555,05

Eesti

Vabariigi

Maksu-

ja

Tolliamet

210 458,00

Hinnates võlgniku vara suuruseks 51 703 krooni ja kohustuste suuruseks 547 013 krooni,

ületavad kohustused 10,5-kordselt vara suurust. Võimalusega võlgniku varaga katta

pankrotimenetluse kulud ei ole mõistlik arvestada, kuna enamjaolt on tegemist võimalusega

esitada juhatuse liikme vastu nõue. Amortiseerunud varade realiseerimine on aja- ja rahakulukas

tegevus ning võlausaldajate nõudeid sellises mahus nagu nad antud juhul on, märkimisväärselt

rahuldada ilmselgelt ei õnnestu.

Tõene ei ole võlgniku poolt kohtule maksejõuetuse kohta antav seletus, et maksejõuetuse

peamiseks põhjuseks on tellimuste vähenemine eelmise aasta suvel. Tegemist on juhatuse

liikmete hoolimatusega äriühingu käekäigu suhtes: tegeldud ei ole võlgnevuste sissenõudmisega,

hulgaliselt on kantud tegevuskuludesse toreduslikke ja ettevõtlusega mitteseotud väljaminekuid

ning reaalne tegevus lõpetati kohe kui maksuamet arestis maksuvõlgnevuste katteks äriühingu

arvelduskonto selle asemel, et võtta midagi probleemide lahendamiseks ette, teenuste

osutamiseks ei ole sõlmitud korrektseid lepinguid.

Neovento Ehitus OÜ on püsivalt maksejõuetu alates 2008. aasta juunikuust. Nii makseraskuste

tekkimine kui ka makseraskuste muutumine püsivaks on tingitud äriühingu juhatuse

hoolsuskohustuse rikkumisest:

1. Võlgnikust äriühingu esindaja on kirjutanud kohtule esitatud seletuses: Teiseks

maksejõuetuse põhjuseks on firma äripartneri ALK Linnaarendus OÜ poolt arvete tasumata

jätmine. Samas ei ole praktiliselt midagi tehtud võlgnevuse sissenõudmiseks. Enamgi veel:

kohtule kirjutatud seletuse kohaselt firma sõlmis ALK Linnaarendus OÜ-ga ja ABV

Linnaarendus OÜ-ga kokkuleppe, mille kohaselt pidi arved tasuma viimane. Nii on võlgniku

enese väite kohaselt andnud ta ise nõusoleku selleks, et võlgniku kohustused võtab üle

maksejõuetu firma, kusjuures niisuguseks kokkuleppeks ei ole olnud ühtegi mõistlikku

põhjust.

2. Äriühingu reaalse tegutsemise perioodil ei peetud objektipõhist raamatupidamist, mis näitab,

et juhatust ei huvitanud, millist kasumit või kahjumit iga konkreetne objekt ettevõtjale

toodab.

3. Äriühingu reaalse tegutsemise perioodil tehti hulgaliselt äriühingu tegevusega mitteseotud

kulutusi: liisiti kahte Hyundai ATV-d, kahte kaubikut ning osteti sõidukitele hulgaliselt

kalleid lisaseadmeid, osteti sukeldumisspordiga tegelemiseks vajalikku varustust.

4. Majandustegevuse täielikul peatumisel maksuameti poolt pangaarve arestimise järel ei tehtud

absoluutselt mitte mingisuguseid pingutusi ei tegevuse jätkamiseks ega ka selle korrektseks

lõpetamiseks.

5. Raamatupidamisarvestust on peetud korrektselt, ent raamatupidamises kajastuv teave ei ole

korrektne, kuna juhatuse liikmed ei ole esitanud raamatupidajale kõiki vajalikke dokumente.

Kujunenud olukorras on kahetsusväärne, et vormistamata on lepingud tellijatega ning tehtud

tööde vastuvõtmise-üleandmise aktid, samuti ei ole tellijatele esitatud arveid allkirja vastu.

6. Juhatuse liikmed on teinud äriühingu arvelt kulutusi oma tarbeks.

Märkida tuleb ka, et äriühingu juhatus ei esitanud kohtule pankrotiavaldust õigeaegselt, kuid

võlausaldajatele ei tekkinud sellest täiendavat kahju, sest alates 2008. aasta maikuust ei ole

tasutud ühtegi võlgnevust ega tehtud muud kulutust ehk teisisõnu: praegune olukord on

praktiliselt samasugune nagu see oli aasta aega tagasi, mil äriühingu maksejõuetus võttis püsiva

iseloomu.

Ajutine haldur on esitanud 12. oktoobril 2009. a kohtule täiendava aruande. Vahepealsel

perioodil on juhatuse liige D. seerman hüvitanud osaliselt ühingule tekitatud kahju ja tasunud

ühingule 20 000 krooni. On ka selgunud, et võlgnik on oma nõude ALK Linnaarendus OÜ vastu

loovutanud. OÜ Nauvitsman esitas küll nõude ABV Linnaarendus OÜ pankrotimenetluses, kuid

see nõue on jäetud tunnustamata ja ajutisele ahldurile teadaolevalt ei ole OÜ Nauvitsman nõude

tunnustamata jätmist vaidlustanud. Vara, mille realiseerimisväärtust ajutine haldur hindab 10 000

kroonile, asukoht ei ole tuvastatav, kuna D. Seermani ütluste kohaselt olid need varad-

soojapuhur ja õhukompressor teise juhatuse liikme, kes on surnud, valduses. Seega on ühing

varatu, olemasolevast varast jätkub ajutise menetluse kulude katteks. Ajutine haldur teeb

ettepaneku pankrotimenetlus lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata.

III KOHTUISTUNG

Ajutine haldur avaldas, et võlausaldajad ei ole nõus pankrotimenetlust finantseerima.

Võlgniku juhatuse liige tunnistas, et ta on isiklikuks tarbeks soetanud ühingu arvel vara 41 703

krooni väärtuses. Ta saab töövõimetuspesnioni. Nõude ALK Linnarendus OÜ vastu loovutas

teine juhatuse liige, D.Seerman oli sel ajal haiglas.

IV KOHTU SEISUKOHT

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja

kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.

Kohus leiab, et käesolevas asjas on selgunud, et võlgnikul puuduvad varad pankrotimenetluse

kulude katteks. Menetluse perespektiiv oleks ka tõenäoliselt halb, puuduvad selged vara

tagasinõudmise ja tagsivõitmise võimalused, sest olulise osa võlgniku varast- nõude ca 1 miljonit

krooni loovutas käesolevaks ajaks surnud juhatuse liige T. Kiissel võlgade sissenõudmisega

tegelevale OÜ-le Nauvitsman. Ka ülejäänud vara, (võimaliku väärtusega 10 000 krooni) asukoht

on teadmata, kuna juhatuse liikme D. Seemani väidete kohaselt oli see samuti T. Kiisseli

valduses. Juhatuse liige D. Seeman on vabatahtlikult tasunud kahju hüvisena võlgnikule 20 000

krooni, mille eest saab katta ajutise halduri tasu ja kulud.

Kohus nõustub ajutise halduriga, et võlgnik on hilinenud pankrotiavalduse esitamisega. Võlgnik

oli alaliselt maksejõuetu juba 2008. a suvets, mil Maksuamet oli arestinud võlgniku

pangakontod ja võlgnik loovutas 12. augustil 2008. a oma suurima vara- nõude ALK

Linnaarendus OÜ vastu OÜ-le Nauvitsman. ALK Linnaarendus OÜ pankrot kuulutati välja 29.

septembri 2008.a. kohtuotsusega (lk 40). Kohus nõustub ka ajutise halduri seisukohtadega

maksejõuetuse põhjuste osas. Maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu, küll aga

on maksejõuetuse põhjuseks juhtimisvead (objektipõhise raamatupidamise puudumine,

korrektsete lepingute puudumine juhatuse käitumine seoses nõude loovutamisega OÜ-le

Nauvitsman), mis võivad kvalifitseeruda ka raskeks juhtimisveaks, kuna tegemist on raske

hooletusega juhatuse liikmete käitumises.

Vastavalt ÄS § 58 lg 1 p 1 ja PankrS § 130 lg 4 tuleb ajutisel pankrotihalduril likvideerida

Neovento Ehitus OÜ kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest

arvates. Pärast võlgniku kustutamist registrist tuleb ajutine pankrotihaldur vabastada ajutise

pankrotihalduri kohustustest (PankrS § 165 lg 3).

ÄS § 58 lg 4 alusel tuleb võlgniku dokumendid anda hoiule Dmitri Seemanile.

V MENETLUSKULUD

Pankrotiseaduse § 23 lg.1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest

tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu,

keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele

kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Justiitsminister on nimetatud

korra kehtestanud 18. detsembri 2003. a määrusega (Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri

tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord). Määruse § 2 kehtestab

ajutise pankrotihalduri tasustamise korra.

Ajutine haldur on esitanud kohtule taotluse, milles palub määrata enda tasu suuruseks 45

töötunni eest 18 000 krooni (sh sotsiaalmaks 4420 krooni) ja hüvitusena tehtud kulutuste eest

2000 krooni. Kohus leiab, et taotlus on vastavuses ajutise halduri kvalifikatsiooniga ja tehtud töö

ja kulutustega ning kuulub rahuldamisele võlgniku arvel.

Kohtunik