2-02-304/15 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

Kohtuasja number 2-02-304 Määruse tegemise aeg ja koht

22. oktoober 2009. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi J.M.a (M.) hagi O.I.i (I.) ja L. I. vastu võlgnevuse nõudes (hagihind 838 084 krooni; hagiavaldus 1) J.M.a (M.) hagi O.I.i (I.), L. I. ja E.U.i (U.) vastu kahju hüvitamiseks (hagihind 5 163 180 krooni; hagiavaldus 2) Menetlustoiming Hagiavalduse läbivaatamata jätmine / Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Hagiavalduses 1:

Hagiavalduses 2:

Hageja:

Kostja 1: Kostja 2:

Hageja:

Kostja 1:

Kostja 2:

Kostja 3:

J.M. (IK xxx; elukoht:xxx)

D.Š. (end O.I.) (IKxxx; elukoht: xxx)

L. I.a (IK xxx; elukoht: xxx)

J.M. (IK xxx; elukoht: xxx)

D.Š. (end O.I.) (IK xxx; elukoht: xxx)

L. I.a (IK xxx; elukoht: xxx)

E.U. (IK xxx; elukoht: xxx)

1. Jätta J.M.a hagi O.I.i ja L. I.a vastu võlgnevuse nõudes (hagihind 838 084 krooni) läbi vaatamata.

2. Keelduda J.M.`a hagi O.I.i, L. I.a ja E.U.i vastu kahju hüvitamiseks (hagihind 5 163 180 krooni) menetlusse võtmisest.

EDASIKAEBE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. J.M. esitas 11.10.2002. a Ida-Viru maakohtule hagi O.I.i ja L. I.a vastu 838 084 krooni hüvitamise nõudes ja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks, põhjendusel, et on töötu ja kaotas kostjate õigusvastaste tegude tagajärjel oma vara ja raha (hagiavaldus 1).

2. Hageja taotleb kostjatelt 793 800 krooni saamata jäänud palka (töötasu, 50% tulust), 16 248 krooni tasu valvamise (turvamise) eest, hagejale kuuluva vara (seadmete, seadmed viina valmistamiseks) tagastamist või rahalist hüvitust 18 000 krooni, moraalset kahju 10 000 krooni.

3. Kohus peatas 22.04.2003. a määrusega menetluse kuni kriminaalasjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni.

4. Kohus uuendas menetluse 15.05.2009. a kohtumäärusega.

5. J.M. esitas 14.07.2009. a kohtule hagiavalduse (edaspidi Hagiavaldus 2) O.I.i (D.Š.), L. I.a ja E.U.i (U.) vastu ning taotluse hagide liitmiseks ühte menetlusse (hagiavaldus 2).

6. Hagiavalduses 2 taotleb hageja kostjatelt hagejale ja tema perekonnale kostjate kuritegeliku tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks kostjalt O.I.ilt (D.Š.lt) 150 000 EUR, L. I.alt 100 000 EUR ja E.U.ilt 80 000 EUR, kokku 330 000 EUR.

7. Kohtu 24.08.2009. a määrusega jäeti J.M.a hagiavaldus ja hagiavaldus 2 käiguta ning hagejale määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.

8. Kohus andis hagejale tähtaja 14 päeva määruse kättesaamisest arvates puuduste kõrvaldamiseks – riigilõivu tasumiseks (hagiavalduselt 1 - 40 000 krooni ja hagiavalduselt 2 –

220 000 krooni) 260 000 krooni ja tõlgete ning hagiavalduse lisade esitamiseks.

9. Kohus märkis, et enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjatele kätte ega tehta muid menetlustoiminguid, samuti seda, et hageja võib taotleda menetlusabi.

10. Hagejale toimetati kohtumäärus kätte isiklikult 31.08.2009. a.

11. Hageja teatas 15.09.2009. a kohtule, et ta ei ole võimeline tasuma 14 päeva jooksul riigilõivu summas 260 000 krooni.

12. Kohus andis hagejale täiendava tähtaja 10 päeva riigilõivu tasumiseks või nõuetekohase menetlusabitaotluse esitamiseks, selgitades veel kord menetlusabi ja riigi õigusabi taotlemise võimalust. Hageja sai kohtu nõude kätte abikaasa kaudu 28.09.2009. a. Tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks lõppes 08.10.2009. a. Hageja riigilõivu ei tasunud ega menetlusabi saamise taotlust ei esitanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

13. Kohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et hagiavaldus 1 tuleb jätta läbi vaatamata ja hagiavaldus 2 menetlusse võtmata.

14. TsMS § 139 lg 1 kohaselt riigilõiv on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt riigilõivu tuleb tasuda hagilt.

15. TsMS § 147 lg 3 sätestab, kui menetlusse võetud nõudelt on riigilõivu tasutud seaduses sätestatust vähem, nõuab kohus riigilõivu tasumist seaduses sätestatud suuruses. Kui hageja jätab riigilõivu kohtu määratud tähtpäevaks maksmata jätab kohus hagi selle nõude osas läbi vaatamata.

16. Kostja ei ole tasunud riigilõivu hagiavalduse 1 ega ka hagiavalduse 2 esitamise eest, samuti ei ole kostja esitanud kohtule taotlust menetlusabi saamiseks riigilõivu tasumisest täielikuks või osaliseks vabastamiseks või riigilõivu tasumise ajatamiseks.

17. TsMS § 147 lg 1 kohaselt peab avaldaja maksma riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Avaldajale määratakse tähtaeg riigilõivu tasumiseks ja riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata.

18. Kuna hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata riigilõivu tasunud, leiab kohus, et hagejal puudub huvi tsiviilasja edasise menetluse suhtes ja jätab hagiavalduse 1 juhindudes TsMS §

147 lg 3 ja § 423 lg 1 p 11 läbi vaatamata ning hagiavalduse 2 juhindudes TsMS § 147 lg 1 ja § 371 lg 1 p 10 menetlusse võtmata. Kohus tugineb samuti TsMS § 340-1 lg 1 ja lg 2.

19. Kohus selgitab hagejale, et hagi läbivaatamata jätmise ja menetlusse võtmisest keeldumise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse (TsMS § 426 lg 1, § 372 lg 6).

Kohtunik