3-08-2278/33 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Maili Lokk ja Ivo Pilving Otsuse tegemise aeg ja koht

22. oktoober 2009, Tartu Haldusasja number 3-08-2278 Haldusasi X kaebus Ülenurme Vallavolikogu 14. oktoobri 2008. a otsuse nr 95 ja Tartu Linnavolikogu 16. oktoobri 2008. a otsuse nr 426 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 10. veebruari 2009. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus X apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev

30. september 2009 Menetlusosalised Kaebaja X , esindaja v. adv Margus Mugu Vastustajad Ülenurme Vallavolikogu, esindaja Karin Ruuder, ja Tartu Linnavolikogu, esindaja v. adv Margo Lemetti Kolmas isik Lõunakeskus OÜ, esindajad v. adv Leon Glikman ja Martina Proosa

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10. veebruari 2009. a otsus muutmata.

2. Mõista kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulu 28 000 kr.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni 23. novembrini 2009.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ülenurme Vallavolikogu 14. oktoobri 2008. a otsusega nr 95 ja Tartu Linnavolikogu

16. oktoobri 2008. a otsusega nr 426 kehtestati Lõunakeskuse ja Tartu Teaduspargi laienduse detailplaneering.

3-08-2278

2. X esitas 13. novembril 2008 kaebuse eelnimetatud otsuste tühistamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole detailplaneering kui haldusakt üheselt mõistetav, sest sellest ei selgu, mida peetakse silmas Mäe kinnistu perspektiivse liikluslahendusena, rikutud on uurimispõhimõtet ja ei selgu kuidas on kaalutud Mäe kinnistu omaniku huve. Detailplaneering ei ole piisavalt motiveeritud, sest puudu on selgitus, miks muudetakse kehtestatud detailplaneeringuga varasemat Mäe kinnistu detailplaneeringut. Kuigi vaidlustatud detailplaneering piirab kaebaja huve ja õigusi, ei kaasatud kaebajat detailplaneeringu menetlusse.

3. Tartu Halduskohtu 10. veebruari 2009. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Otsuse põhjendused:

a) Kaebuses ei viidata ühelegi seadusele, millega planeering saaks olla vastuolus või mis saaks olla planeeringu tühistamise aluseks.

b) Kaebaja väide, et teda ei ole kaasatud planeeringuprotsessi, on paljasõnaline ja ei ole õige. Kaebaja oli vaidlustatud detailplaneeringu menetlusest teadlik ja osales selles, kuid ei esitanud mingeid ettepanekuid või vastuväiteid. Kuna kaebaja on olnud planeerimismenetlusest teadlik, samuti osalenud 17. septembril 2008 Ülenurme Vallavalitsuses liikluslahendusi käsitleval nõupidamisel, avaldamata seejuures vastuseisu esitletud lahendusele, siis puudub kaebaja huvide võimalik riive olukorras, kus kavandatav liikluslahendus on vaid üldisi lahendusi kajastav ning ette määratud Maanteeameti poolt.

c) Ebaõige on kaebaja väide, et vaidlustatud detailplaneeringute kehtestamisega muudeti varasemat detailplaneeringut. Ülenurme Vallavolikogu 30. mai 2006. a otsusega nr 53 kehtestati Räni küla Mäe kinnistu detailplaneering, mis jaotas Mäe kinnistu 8-ks erinevaks kinnisasjaks ja seega Mäe kinnistu planeeringuga kaasnev liikluslahendus tuleneb hoopis tulevikus moodustatavast 8-st krundist. Mäe kinnistu planeeringuga kaasnev liikluslahendus lähtub mitte Mäe kinnistu olemasolevast situatsioonist, mille koosseisus on üks terviklik maaüksus, vaid 8-st tulevikus moodustatavast krundist. Vähem tähtis ei ole asjaolu, et 16. mail 2008 esitas X Ülenurme Vallavalitsusele taotluse Mäe kinnistu detailplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamiseks eesmärgiga rajada kinnistule kaubanduskeskus, mille eskiislahendust tutvustav töökoosolek toimus 17. septembril 2008 Ülenurme vallamajas.

d) Kuna Mäe kinnistu detailplaneeringuga ei kehtestatud lõplikku detailset liikluslahendust Ringtee 69/Jaagu kinnistu suhtes, siis ei saanud ega pidanudki Lõunakeskuse ja Tartu Teaduspargi detailplaneering muutma Mäe kinnistu planeeringut. Vastavalt planeerimisseadusele on detailplaneeringu eesmärgiks muuhulgas liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine. Need üldised liikluskorralduse põhimõtted esitatigi Mäe kinnistu detailplaneeringus, edasine sõltub aga planeeringu elluviimisest, mille raames antakse tulevane ja lõplik ringristmiku asukoha liiklustehniline lahendus projekteerimise etapis. Mäe kinnistu planeeringu realiseerimine on võimalik mitmes etapis ning vaidlusaluse ringristmiku väljaehitamisest ja täpsest asukohast ei sõltu olemasoleva planeeringu elluviimine.

e) Vaidlustatud detailplaneering on oma sisult mahukas ja hästi põhjendatud ning vastab igati kehtivale seadusele, samuti on vastustajad otsuste vastuvõtmisel kohaldanud kõiki haldusmenetluse norme õigesti ning teostanud diskretsiooniõigust põhjendatult, proportsionaalselt ja kõikide puudutatud isikute põhjendatud huve arvestades.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. X esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused:

a) Halduskohtu otsus ei ole seaduslik ega põhjendatud. Kohus on hinnanud ebaõigesti asjas kogutud tõendeid ja kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme.

3-08-2278

b) Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et kaebaja ei ole viidanud ühelegi seadusele või õigusaktile, millega saaks vaidlustatud planeering olla vastuolus või mis saaks olla planeeringu tühistamise aluseks. Halduskohtule esitatud kaebuses on märgitud, et vaidlustatud detailplaneering on vastuolus Mäe kinnistu 2006. a detailplaneeringuga.

c) Vaidlustatud detailplaneeringu kehtestamisega muudeti varasemat detailplaneeringut ning sisuliselt tühistati 2006. a kehtestatud Mäe kinnistu detailplaneering, sest sellega nihutati ringteelt mahasõidutee asukohta selliselt, et ringristmikult planeeritav mahasõit ei ühti enam 2006. a Mäe kinnistu detailplaneeringu alusel Mäe kinnistule rajatava kogujateega, vaid rajatavad teed on teineteise suhtes nihkes. Seega jäeti kehtivas 2006. a Mäe kinnistu detailplaneeringus ette nähtud planeeritava kogujatee asukoht arvesse võtmata. Asjaolul, et Mäe kinnistu detailplaneeringu seletuskirjast nähtub Mäe kinnistu planeeringu realiseerimine kahes etapis, puudub vaidlustatud detailplaneeringu õigusvastasuse tuvastamise seisukohast igasugune tähendus, sest Mäe kinnistu detailplaneering on vaadeldav ühe tervikuna. Oluline on asjaolu, et ajaliselt järgmist, st teist etappi, pole võimalik enam sellisel kujul ellu viia, mis tähendab, et 2006.a kehtestatud Mäe kinnistu detailplaneering muudeti vaidlustatud detailplaneeringutega sisuliselt tühiseks, rikkudes selliselt muuhulgas ka kaebaja õigustatud ootust õigusakti püsimajäämisele.

d) Arusaamatu on halduskohtu seisukoht, et Mäe kinnistu detailplaneeringus ei ole ringtee asukoht määratud, vaid see sõltub Maanteeameti eelprojektist, ringristmiku projekteerimisest ja selle realiseerimisest. Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 9 lg 2 p-le 4 ja p-le 7 on detailplaneeringu kehtestamise eesmärgiks muuhulgas ka tänavate maa-alade ja liikluskorralduse määramine ning tehnorajatiste asukoha määramine. Ka Maanteeameti eelprojektid peavad olema kooskõlas kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud kehtivate detailplaneeringutega.

e) Arusaamatu on halduskohtu viide tulevikus kehtestatavale detailplaneeringule, mille algatamise taotluse X esitas Ülenurme Vallavalitsusele 16. mail 2008 ning millest võib järeldada, et Mäe kinnistu 2006. a kehtestatud detailplaneering ei olegi täna kehtiv ja vaidlustatava detailplaneeringu osas tuleb vastuolude hindamiseks aluseks võtta hoopis tulevikus hüpoteetiliselt kehtestatav detailplaneering. Mäe kinnistu 2006. a detailplaneering on jätkuvalt kehtiv õigusakt ning on selliselt täitmiseks kohustuslik.

f) Kaebajat ei ole PlanS § 18 lg 5, § 25 lg 7 kohaselt menetluse algusest teavitatud ega PlanS § 16 lg 1 kohaselt detailplaneeringu menetlemisse kaasatud. Ekslik on halduskohtu seisukoht, et kuna kaebaja osales 17. septembril 2008 Ülenurme Vallavalitsuses liikluslahendusi käsitleval nõupidamisel ja läbirääkimistel Lõunakeskus OÜ-ga Ringtee 69/Jaagu kinnistule kasutuskorra ja servituudi sätestamiseks, siis oli ta detailplaneeringu koostamisse kaasatud ja tema ärakuulamisõigus oli tagatud.

g) Ekslik on halduskohtu seisukoht, et detailplaneeringut kehtestades on haldusorgan teostanud diskretsiooniõigust põhjendatult ja proportsionaalselt. Kaevatavatest otsustest ei selgu, miks oli vajadus muuta juba olemasolevat Mäe kinnistu detailplaneeringut selliselt, et selle kasutamine muutub sisuliselt võimatuks ega selgu ka, et seda asjaolu oleks kuidagigi kaalutud. Kaevatava detailplaneeringuga võimatute tingimuste esitamine on nii tõsine kaalutlusviga, mis viitab sellele, et haldusaktid anti igasuguse kaalutlemiseta.

5. Tartu Linnavolikogu vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjustel:

a) Kaebaja on vääralt leidnud, et detailplaneeringu näol on tegemist õigusaktiga. Detailplaneeringu puhul on tegemist üldkorraldusega haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 2 tähenduses. Üldkorralduse näol on tegemist haldusaktiga, mitte aga üldaktiga ehk õigusaktiga. Kuivõrd kaebaja ei ole endiselt viidanud, millise seaduse või õigusaktiga on kaevatav detailplaneering vastuolus, siis puudub tal PlanS § 26 lg-s 1 sätestatud eeldus planeeringu suhtes tühistamiskaebuse esitamiseks.

3-08-2278

b) Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebuse esitaja väide, et vaidlustatud detailplaneeringu kehtestamisega muudeti varasemat Mäe kinnistu detailplaneeringut ja sisuliselt tühistati Mäe kinnistu detailplaneering, ei ole õige, sest kehtiv Mäe kinnistu detailplaneering ei võimalda sinna rajada suuremahulist kaubanduskeskust ja sellega ei ole kehtestatud detailset liikluslahendust Ringtee 69/Jaagu kinnistu suhtes, vaidlustatud planeeringu osaks olev liikluslahendus ja kavandatud pöörderaadiused on kooskõlas kehtivate standarditega ning Mäe kinnistu detailplaneeringu realiseerimine ei sõltu vaidlusaluse ringristmiku väljaehitamisest ega selle täpsest asukohast. Eeltoodust tulenevalt ei saa vaidlustatud detailplaneering rikkuda kaebuse esitaja õigusi, mistõttu puudub antud juhul ka PlanS § 26 lg-s 1 sätestatud teine eeldus planeeringu suhtes tühistamiskaebuse esitamiseks.

c) Ainetu ja kunstlikult fabritseeritud on kaebaja järeldus, et halduskohtu hinnangul ei olegi Mäe kinnistu 2006. a kehtestatud detailplaneering täna kehtiv ning vaidlustatava detailplaneeringu osas tuleks vastuolude hindamiseks aluseks võtta hoopis tulevikus hüpoteetiliselt kehtestatav detailplaneering. Halduskohus on otsuses vaid viidanud, et muuhulgas tuleb arvestada ka sellise asjaoluga, et X esitas 16. mail 2008 Ülenurme Vallavalitsusele taotluse Mäe kinnistu detailplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamiseks eesmärgiga rajada kinnistule kaubanduskeskus.

d) X on nõuetekohaselt kaasatud vaidlusalusesse planeeringuprotsessi ning vastupidised kaebaja väited on täielikult tõendamata. Ülenurme Vallavalitsus teavitas 21. jaanuari 2008. a kirjaga X -d vaidlusaluse detailplaneeringu algatamisest ja esitas apellandile kutse detailplaneeringu eskiislahendust tutvustavale arutelule. Samuti on antud juhul planeeringu läbiviimisest ja avaliku arutelu ajast ajakirjanduses teavitatud. Kaebaja on teinud piirinaabriga koostööd ringristmiku ehituse ja hilisema kasutamise suhtes. Kaebaja viidatud PlanS § 18 lg 5 ja § 25 lg

7 ei kuulunud antud juhul rakendamisele.

e) Vastustajad on vaidlustatud otsuste vastuvõtmisel kohaldanud kõiki haldusmenetluse norme õigesti ning teostanud diskretsiooniõigust põhjendatult, proportsionaalselt ja kõikide puudutatud isikute põhjendatud huve arvestades, mistõttu on vaidlustatud otsused õiguspärased ja puuduvad alused nende tühistamiseks.

6. Ülenurme Vallavolikogu vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjustel:

a) Vastavalt planeerimisseadusele on detailplaneeringu eesmärgiks muuhulgas liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine. Mäe kinnistu detailplaneeringuga ei kehtestatud lõplikku detailset liikluslahendust, vaid selles kajastus liikluskorralduse üldine lahendus, st ringristmiku ligilähedane asukoht Ringtee 69/Jaagu kinnistul ning sellelt lähtuvad tänavate hargnemised. Mäe kinnistu ning Lõunakeskuse ja Tartu Teaduspargi detailplaneeringus ei ole ringtee asukoht määratud omaniku tahte alusel, vaid see sõltub Maanteeameti eelprojektist, ringristmiku projekteerimisest ning projekti realiseerimisest.

b) Vaidlustatud planeering ei takistata Mäe kinnistu detailplaneeringu realiseerimist ega muuda seda planeeringut kehtetuks.

c) Kaebaja on teinud koostööd Lõunakeskus OÜ-ga Ringtee 69/Jaagu kinnistule kavandatava liiklussõlme rajamiseks, osalenud liikluslahendust käsitleval koosolekul, samuti suhelnud tihedalt Ülenurme vallaga. Planeerimisprotsess on olnud avalik ja kaebajal on olnud võimalus teha selle protsessi käigus omapoolseid ettepanekuid, kuid ta ei ole oma õigusi realiseerinud.

7. Lõunakeskus OÜ palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata järgmiste põhjendustega:

a) Vaidlustatud detailplaneeringuga ei ole muudetud Mäe kinnistu detailplaneeringut, sest ringteelt mahasõidu kohta ei ole Mäe kinnistu detailplaneeringus lõplikult kindlaks määratud. Nii Mäe kinnistu kui vaidlustatud Ringtee 69/Jaagu kinnistu detailplaneeringutes kajastatud

3-08-2278

ringtee asukoht ja selle realiseerimine sõltub Maanteeameti eelprojektist, ringristmiku projekteerimisest ja selle realiseerimisest.

b) Vaidlustatud detailplaneering on põhjendatud ning seaduslik. Kaebaja ei ole viidanud ühelegi õigusaktile, millega vaidlustatud detailplaneering oleks vastuolus. Ainuüksi võimalik haldusakti vorminõuete rikkumine ei saa olla selle kehtetuks tunnistamise aluseks.

c) Kaebaja on nõuetekohaselt kaasatud detailplaneeringu menetlusse ning on menetlusest teadlik olnud. Kaebaja viited PlanS § 18 lg-le 5 ja § 25 lg-le 7 on asjakohatud.

d) Kaebajal puudub seadusega kaitstav õigus, mida vaidlustatav detailplaneering saaks rikkuda. Detailplaneering ei anna isikule õigust kasutada teise isiku kinnistut. Nii Mäe kinnistu detailplaneering kui vaidlustatud detailplaneering näevad ette täiendava servituudi seadmise Mäe kinnistu kasuks juurdepääsu tagamiseks Mäe kinnistule kolmanda isiku omandis olevale kinnistule rajatava ringtee kaudu. Juhul kui kaebaja ei sõlmi kolmanda isikuga eraõiguslikku kokkulepet juurdepääsu osas, siis ei teki tal õigust saada Mäe kinnistule juurdepääsu läbi kolmanda isiku omandis oleva kinnistu.

e) Kolmandal isikul on tekkinud usaldus, et vaidlustatud detailplaneering jääb kehtima ja ta on hakanud oma õigusi realiseerima ning kandnud juba suuri kulusid. Vaidlustatud haldusaktide tühistamine oleks vastuolus ka avalike huvidega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus käsitleb esmalt kaebeõigust käesolevas asjas (I), seejärel planeeringu formaalset (II) ning sisulist õiguspärasust (III). Lõpuks võtab ringkonnakohus seisukoha planeeringu tühistamise taotluse suhtes ning jaotab menetluskulud (IV).

I

9. Ringkonnakohtu hinnangul on käesolev kaebus esitatud kaebaja väidetavate õiguste kaitseks (PlanS § 26 lg 1 teine alternatiiv). Kaebaja leiab sisuliselt, et Lõunakeskuse ja Tartu Teaduspargi laienduse detailplaneering rikub tema õigusi, mis tulenevad varasemast Mäe kinnistu detailplaneeringust (I kd, tl 2–3), samuti tema kui puudutud isiku menetluslikke õigusi. Küsimusele, kas kaebaja õigusi ja neid kaitsvaid õigusnorme on tegelikult rikutud, annab ringkonnakohus hinnangul allpool.

II

10. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja kaasati nõuetekohaselt planeerimismenetlusse. PlanS § 16 lg 1 sätestas kuni 1. juulini 2009 kehtinud redaktsioonis, et detailplaneeringu koostamisse kaasatakse planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud ja huvitatud isikud. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et isik, keda detailplaneering puudutab otseselt ja intensiivsemalt kui ülejäänud üldsust, tuleb kaasata planeerimismenetlusse isiklikult ning tema teavitamisel ei ole piisav pelgalt üldiste infokanalite kasutamine (iseäranis Riigikohtu halduskolleegiumi 23. aprilli 2008. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-12-08, p 13). Seda nõuet on käesoleval juhul järgitud. Kaebajat teavitati Ülenurme Vallavalitsuse 21. jaanuari 2008. a kirjaga juba eskiislahenduse arutelu staadiumis vaidlusaluse detailplaneeringu menetlusest. Kaebajal paluti sõnaselgelt planeerimismenetluses osaleda, et vältida hilisemaid arusaamatusi liikluskorralduse osas (II kd, tl 47). Kaebaja oli ringkonnakohtu istungil antud kinnituse kohaselt avaliku väljapaneku ajal teadlik vaidlusalusest planeeringulahendusest ning juba siis sisaldus selles ringristmiku väljasõitude muudatus (lisandunud positsioon 14 põhikaardil ning sellest tingitud väljasõidu ümberpaigutamine kaebaja kinnistu suunal, I kd, tl 43).

3-08-2278

11. Kaebaja viide PlanS § 18 lg-le 5 ei ole asjakohane. Selle sätte kuni 1. juulini 2009 kehtinud redaktsiooni kohaselt pidi kohalik omavalitsus teatama tähtsaadetisena edastatud kirjaga kinnisasja omanikule planeeringu avaliku väljapaneku toimumise aja, kui üldplaneeringuga hajaasustusalal või detailplaneeringuga tiheasustusalal kavandatu või käesoleva seaduse §-s

291 nimetatud planeeringuga kavandatu toob kaasa kinnisasja sundvõõrandamise või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse või muudab omaniku tahte vastaselt senist maakasutust või krundi ehitusõigust. Kaebaja ei ole Lõunakeskuse ja Tartu Teaduspargi laienduse detailplaneeringu alal ühegi kinnistu omanik.

12. Samuti ei puutu vaidluses planeerimismenetlusse kaasamise üle asjasse PlanS § 25 lg 7, mis reguleerib isikute teavitamist pärast planeeringu kehtestamist. Planeeringu kehtestamisest teavitamata jätmine võib lükata edasi kaebetähtaja kulgemise, kuid ei too kaasa planeerimisotsuse formaalset õigusvastasust.

13. Kaebaja heidab vastustajatele ette, et planeerimisotsustes ei põhjendatud varasema liiklusskeemi muutmise vajadust. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et detailplaneeringu kehtestamise otsused on nõuetekohaselt põhjendamata. Planeeringu kehtestamise otsuses ei ole võimalik ega nõutav põhjendada planeeringulahenduse igat üksikasja. Väljasõidu täpne asukoht vaidlusaluselt ringristmikult ei olnud Lõunakeskuse ja Tartu Teaduspargi laienduse detailplaneeringu põhiküsimus. Seega ei rikkunud vastustajad kohustust esitada planeerimisotsuses vähemalt selle põhimotiivid. Kavandatavate teede senise asukoha muutmist oleks tulnud põhjendada siis, kui kaebaja oleks planeerimismenetluses esitanud kavandatavale lahendusele vastuväite või oleks teinud ettepaneku selle muutmiseks (vrd iseäranis Riigikohtu halduskolleegiumi 15. jaanuari 2009. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-87-08, p 13, 18 koos täiendavate viidetega).

III

14. Ringkonnakohus nõustub erinevalt halduskohtust kaebajaga, et vaidlustad detailplaneering muudab varasemat Mäe kinnistu detailplaneeringut. Väljasõidud vaidlusaluselt ringristmikult kaebaja kinnistule paiknevad nendes planeeringutes erinevates asukohtades. Detailplaneering kui haldusakt (üldkorraldus) on siduv õiguse üksikakt. Õigusaktideks on nii üldehk õigustloovad aktid kui ka üksikaktid (iseäranis K. Merusk, Kehtiv õigus ja õigusakti teooria põhiküsimusi, 1995, lk 8. Vastustaja poolt viidatud teoses ei ole väidetud vastupidist, neis on samuti haldusakte käsitatud õigusaktidena, ent mitte õigustloovate aktidena, A. Aedmaa jt, Haldusmenetluse käsiraamat, 2004, lk 254, 263). Kehtiva haldusakti resolutiivosa, s.o isikute õigusi ja kohustusi reguleeriv osa on kohustuslik ja siduv igaühele (HMS § 60 lg 2). Detailplaneeringu kohustuslikuks ja siduvaks osaks tuleb lugeda ka planeeringu osaks olevale joonisele märgitud tingimused ehitiste püstitamiseks, sh võimalik ehitusala. PlanS § 2 lg 1 esimese lause kuni 1. juulini 2009 kehtinud sõnastuse kohaselt koosnesid planeeringud tekstist ja kaartidest. Seadusest ei tulene kolmanda isiku väide, et planeeringu kaardil on vaid illustreeriv tähendus. PlanS § 9 lg 6 ei tähenda, et detailplaneeringu koosseisus ei või lisaks illustreerivatele joonistele olla siduvaid tingimusi sisaldavaid jooniseid. PlanS § 2 lg 2 p 4 varasema redaktsiooni kohaselt oli detailplaneeringu eesmärk maakasutusja ehitustingimuste seadmine. Kui maakasutusja ehitustingimused on seatud detailplaneeringu kaardil, on nad detailplaneeringu resolutiivosa osaks.

PlanS § 9 lg 2 p 4 võimaldab tänavate kulgemise detailplaneeringus määrata kindlaks maaalana, s.o ehitusalana, mille piiresse perspektiivne tänav peab jääma, fikseerimata selle täpset asukohta. PlanS § 9 lg 2 p-ga 4 ei ole aga vastuolus ka see, kui tänava asukoht määratakse

3-08-2278

kindlaks täpsemalt, st võimalik ehitusala kattub võrdlemisi täpselt kavandatava tänava tulevase asukohaga. Kui detailplaneeringu joonisel on toodud tänava täpne asukoht, tuleb ehitise projekteerimisel ja ehitamisel sellest asukohast kinni pidada. Sellisel juhul on ehitise asukohta võimalik edasises tegevuses täpsustada vaid joonise mõõtkavast ja mõõtmisest tingitud ebatäpsuse ulatuses. Mäe kinnistu detailplaneeringu joonis ega seletuskiri, sh vastustaja viidatud p-d 3.6 ja 3.13 ei sisalda ühtegi märkust, mis annaks alust järeldada, et väljasõidu võiks detailplaneeringu realiseerimisel ehitada kusagile mujale kui detailplaneeringu joonisel märgitud.

15. Kolmanda isiku väited, et Mäe kinnistu detailplaneeringus ette nähtud kogujatee oli perspektiivne ning et detailplaneeringu seletuskirja p 3.13 kohaselt tuleb kavandatava kogujatee ühendamine täiendavalt kooskõlastada OÜ-ga Lõunakeskus ja arvestada tuleb Ringtee tn rekonstrueerimise ja Valga maantee ühenduse loomisega, ei vii teistsugusele järeldusele. Tee perspektiivsus ei tähenda iseenesest selle asukoha ebamäärasust ega õigust kalduda kõrvale planeeringus ehitamisele seatud tingimustest.

Kohustus tee ehitamise üksikasjad, sh selle täpne asukoht, kinnistuomanikuga kooskõlastada ei anna samuti õigust ehitada teed sinna, kus seda detailplaneeringus ette nähtud ei ole. Kuigi planeering ei andnud kaebajale õigust ehitada kinnistuomaniku nõusolekuta, ei saa väita, et Mäe kinnistu detailplaneeringul puudus igasugune toime kaebaja ja kolmanda isiku õigustele. Võõrale kinnistule tee ehitamisel tuleb järgida nii erakui avaliku õiguse norme. Detailplaneering seab tee ehitamisele avalik-õiguslikud tingimused ning on sellealase edasise tegevuse aluseks (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 22. märtsi 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-06, p 22). Planeeringulahenduse täpsustamine saab toimuda planeeringuga jäetud valikuvõimaluste raames, mitte neist kõrvale kaldudes. Vastasel juhul ei oleks saavutatav planeeringute funktsioon huvikonfliktide tasakaalustatud lahendamisel (PlanS § 1 lg 2; vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 13. juuni 2003. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-42-03, p-d 21, 22).

16. Ka tee-ehitusprojekti suhtes kehtivad EhS § 3 lg 1, § 18 lg 3 ja § 19 lg 1 p 1, mille kohaselt projekteeritav ehitis peab vastama ehitamist käsitlevatele õigusaktidele ning detailplaneering on ehitusprojekti üheks lähtealuseks. Detailplaneering on tulenevalt PlanS § 9 lg-st 1 ehitamist käsitlev õiguse üksikakt. Kui ehitusprojekt ei vasta detailplaneeringule, tuleb ehitusloa andmisest keelduda (EhS § 24 lg 1 p 1). Teeseadus ei näe ette erandit, et tee-ehitusprojekt ei peaks olema kooskõlas kehtiva detailplaneeringuga. Vastupidi, TeeS § 17 lg 1 rõhutab, et tee ehitamiseks ettenähtud maa-ala planeering koostatakse planeerimisseaduse kohaselt. TeeS § 19 lg 6 rõhutas kuni 1. juulini 2009 kehtinud sõnastuses, et tee-ehitusprojekt koostatakse kehtestatud üldplaneeringu alusel. Selle normi kohaselt ei ole detailplaneering tee ehitamiseks tingimata nõutav, kuid see norm ei sisalda erandlikku luba eirata detailplaneeringut, kui see kehtib ja reguleerib tee asukohta. TeeS § 21 lg 6 sätestab, et tee-ehitusluba ei anta, kui teeehitusprojekt ei vasta kehtestatud nõuetele. Seega tuleb kehtivate detailplaneeringutega arvestada nii riigimaantee kui kaebaja kinnistu kogujateede projekteerimisel ning nende ehitamist reguleerivate haldusaktide andmisel. Vajadusel on tee omanikul, sh riigil võimalik taotleda planeeringute muutmist või neid halduskohtus vaidlustada. Samas ei nähtu käesoleva asja materjalidest, et riigimaanteed ei oleks olnud võimalik ehitada Mäe kinnistu detailplaneeringut muutmata.

Antud juhul olid Tartu ümbersõidu projekt ning Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee eelprojekt juba Mäe kinnistu detailplaneeringu koostamise lähtealuseks. Seega ei saa väita, et Mäe kinnistule kavandatavate teede asukohta tuli eelpoolnimetatud projektidega tulevikus täiendavalt täpsustada.

3-08-2278

17. Varasemas detailplaneeringus ettenähtud tee asukoha ümberpaigutamine uues detailplaneeringus ei ole iseenesest õigusvastane. Seejuures tuleb arvestada, et PlanS § 27 lg 1 kehtestab planeeringute kehtetuks tunnistamisel oluliselt paindlikuma eriregulatsiooni võrreldes õiguspäraste soodustavate haldusaktide puhul kehtiva üldregulatsiooniga (HMS § 66 lg 2). PlanS § 27 lg 1 kohaselt võib kehtestatud detailplaneeringu või selle osa tunnistada kehtetuks, kui kohalik omavalitsus või planeeritava maa-ala kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda. Samuti sätestab PlanS § 9 lg 1, et detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Mida enam möödub aega realiseerimata detailplaneeringu vastuvõtmisest, seda kaalukamaks võib naaberkinnistutel toimuva arenguga seoses muutuda planeerimislahenduse korrigeerimise vajadus.

Kuna planeeringu muutmisel toimub sisuliselt varasema planeeringu või selle osa kehtetuks tunnistamine ja uue planeeringu kehtestamine, on PlanS § 27 lg 1 kohaldatav ka detailplaneeringu muutmisel. Käesoleval juhul soovis kolmas isik kui kinnistuomanik planeeringulahenduse muutmist ning sellega nõustus ka kohalik omavalitsus. Asjaolu, et planeeringulahenduse muutmine kolmanda isiku kinnistul toob kaasa vajaduse muuta liiklusskeemi ka kaebaja kinnistul, ei välista PlanS § 27 lg 1 kohaldamist.

Detailplaneeringu muutmine on kaalutlusotsus ning selle tegemisel tuleb lisaks avalikule huvile arvestada nii kinnistuomaniku kui naabri huve. Kuna kaebaja ei esitanud vaidlusalusele planeeringule avaliku väljapaneku käigus vastuväiteid ega ettepanekuid, võisid vald ja linn eeldada, et kehtestatav planeering ei riku kaebaja huve ega õiguspärast ootust. Kolmanda isiku kui kinnistuomaniku huvi planeeringut muuta omandas sellega suurema tähtsuse.

18. Kaebaja leiab, et ebaselge on Lõunakeskuse ja Tartu Teaduspargi laienduse planeeringu põhikaardi märkus 5.1, mille kohaselt „Mäe maaüksusele viiva kogujatee väljaehitamine toimub … eeldusel, et: 5.1) Mäe maaüksuse planeeringu liikluslahenduses arvestatakse prognoositavat liikluskoormust ja planeeringu liikluslahenduses on kavandatud täiendavad liiklusvoogude ühendusvõimalused Ringtee tänavaga ja Viljandi maanteega“ (I kd, tl 43). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole see märkus ebaselge, vaid näeb ette täiendava lisatingimuse vaidlusaluse ringristmiku ja kaebaja kinnistu ühendamiseks. Kuna kaebaja ei väljendanud planeerimismenetluses oma vastuseisu selle uue lisatingimuse seadmisele, ei pidanud vald ja linn ka selle tingimuse seadmist täiendavalt kaaluma.

Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et Lõunakeskuse ja Tartu Teaduspargi laienduse detailplaneeringus oleks ilma sellekohase planeerimismenetluses esitatud ettepanekuta tulnud reguleerida, kuidas tuleb ringristmik uue lahenduse kohaselt ühendada kaebaja kinnistule varem kavandatud kogujateedega. Kaebaja kinnistu ei ole hõlmatud Lõunakeskuse ja Tartu Teaduspargi laienduse detailplaneeringu alaga. Kui käesolevas asjas vaidlustatud detailplaneeringu tõttu ei ole kaebaja kinnistul kehtivat detailplaneeringut võimalik täielikult realiseerida, tuleb kaebaja kinnistu detailplaneeringut täiendavalt muuta.

19. Kuna Lõunakeskuse ja Tartu Teaduspargi laienduse detailplaneering muudab Mäe kinnistu detailplaneeringut, ei saa Lõunakeskuse ja Tartu Teaduspargi laienduse detailplaneering olla Mäe kinnistu detailplaneeringuga vastuolus. HMS § 60 ei ole seega rikutud. Seega ei ole planeeringulahenduse muutmisel mindud vastuollu õiguse üldaktidega ega varasemate haldusaktidega, samuti ei ole tehtud kaalutlusviga. Lõunakeskuse ja Tartu Teaduspargi laienduse detailplaneering on vaidlusaluses osas materiaalselt õiguspärane.

3-08-2278

IV

20. Kuna vaidlustatud haldusakt on materiaalselt õiguspärane ning selle andmisel ei ole tehtud olulisi menetlusvigu, on halduskohus põhjendatult jätnud tühistamiskaebuse rahuldamata. Halduskohtu otsus jääb muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata (HKMS § 46 lg 1 p 1).

21. Apellatsiooniastme menetluskulud jäävad kaebaja kanda (HKMS § 92 lg 1). Kaebaja menetluskuluks ringkonnakohtus olid riigilõiv 250 kr ja õigusabikulu 27 685 kr. Kolmas isik on apellatsioonimenetluses kandnud õigusabikulusid kokku summas 50 107,80 kr. Vastavat HKMS § 93 lg-le 5 mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Käesolev asi ei ole keskmisest keerukam ega mahukam. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks kolmanda isiku õigusabikulusid summas, mis oluliselt ületab kaebaja õigusabikulud. Seetõttu mõistab ringkonnakohus kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulu summas 28 000 kr.

Agu Timmi Maili Lokk Ivo Pilving