2-09-17445/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Jaanus Saaremõts Otsuse tegemise aeg ja koht

20. oktoober 2009. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-17445 Hagihind

1 387,00 krooni Tsiviilasi Eesti Haigekassa hagi PP vastu kahju hüvitamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Eesti Haigekassa Hageja esindaja: M Sarap; Kostja: PP(isikukood XXX, elukoht XXX). Menetlustoimingu tegemise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista PP Eesti Haigekassa kasuks 1 387 krooni.

3. Menetluskulud jätta PP kanda.

4. Otsus kuulub viivitamata täitmisele. Edasikaebamise kord Hageja võib otsuse peale esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada kaja Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest.

Asjaolud Eesti Haigekassa esitas 20.04.2009 Harju Maakohtule hagiavalduse PP vastu

1 387 krooni saamiseks. Põhja Ringkonnaprokuratuuri 21.04.2008 kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kriminaalasjas nr 08230104079 kohaselt alustati menetlust KarS § 121 järgi selles, et kostja 15.03.2008 kella 22.00 ajal olles alkoholijoobes, lõi oma vennale JP mitu korda rusikaga näkku, millega põhjustas kannatanule tervisekahjustuse. Põhja Ringkonnaprokuratuuri 21.04.2008 kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kriminaalasjas nr 08230104079 kohaselt on kostja süüdi Kars § 121 järgi. Hageja on tasunud SA-le Põhja-Eesti Regionaalhaigla 16.03.2008 raviteenuste arve alusel JP osutatud tervishoiuteenuste eest summas 1 387 krooni. Seega kandis hageja kulusid JP ravimisel summas 1 387 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista 1 387 krooni ning menetluskulud (riigilõiv) summas 1 000 krooni.

Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja vastamiseks. Hagimaterjalid on vastu võetud kostjale edasiandmiseks. Kostja ei ole hagile ettenähtud korras vastanud, vastamiseks ettenähtud aja pikendamist ei ole taotlenud. Kostjat on hoiatatud, et mittevastamisel võib kohus teha tema kahjuks tagaseljaotsuse.

Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel istungit pidamata hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on taotlenud hagi rahuldamist tagaseljaotsusega kui kostja ei vasta hagile tähtaegselt.

TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

TsMS § 322 lg 1 kohaselt kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule.

Ravikindlustuse seaduse § 26 lg 1 kohaselt on haigekassal tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi, samuti kindlustusandjate suhtes, kes on kohustatud võimaldama hüvitisi sama kindlustusjuhtumi raames. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama sätte 4. lõike kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega.

Hageja nõuab kostjalt 1 387 krooni tasumist. Kostja ei ole esitatud tõendite põhjal hagejale tekitatud kahju hüvitanud. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 1 387 krooni.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja palub kostjalt välja mõista hagilt tasutud riigilõiv summas 1 000 krooni.

Kohus on seisukohal, et kuivõrd riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 11 kohaselt ei võeta riigilõivu kehavigastuse või muu terviserikkega, samuti toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamise hagi läbivaatamisel, puudus hagejal riigilõivu tasumise kohustus. Tulenevalt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendist nr 3-2-1-139-06, ei saa riigilõivu tasumist nõuda ka kostjalt.

Eeltoodu alusel on hagejal õigus hagilt tasutud riigilõiv riigilt tagasi nõuda, esitades selleks vastavasisulise avalduse.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kostja võib antud otsusele esitada kaja otsuse resolutsioonis märgitud korras. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele kas AS-is SEB Pank (konto nr 10220034799018) või AS-is Hansapank (konto nr 221013921094), mõlemal viitenumber 3100057358.

Jaanus Saaremõts Kohtunik