3-08-2582/33 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman (eesistuja), Lauri Madise ja Viive Ligi Otsuse tegemise aeg ja koht 21. oktoober 2009, Tallinn Haldusasja number 3-08-2582 Haldusasi Thea Taela kaebus tema teenistusest vabastamise seadusevastaseks tunnistamiseks ning Maksuja Tolliametilt kaebajale kuue kuu ametipalga suuruse hüvitise väljamõistmiseks Menetlusosalised Kaebuse esitaja – Thea Tael Vastustaja – Maksuja Tolliamet, esindaja Kersti Paavel Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 23.02.2009 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Thea Taela apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Thea Taela apellatsioonkaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu 23.02.2009 otsus haldusasjas nr 3-08-2582. Teha asjas uus otsus, millega rahuldada Thea Taela kaebus, tunnistada tema teenistusest vabastamine seadusevastaseks ning mõista Maksuja Tolliametilt Thea Taela kasuks välja kuue kuu ametipalga suurune hüvitis.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva otsuse peale võib esitada Riigikohtule kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 54 lg 2 ja § 59 lg 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Rahandusministri 06.10.2008 määrusega nr 30 kinnitati Maksuja Tolliameti (MTA) struktuur ning teenistujate koosseis. Muuhulgas kaotati alates 01.12.2008 MTA struktuuris personalija koolitusosakond (mille koosseisus olid personalitalitus ja koolitustalitus) ning haldusosakond. Nende asemele moodustati üldosakond ning selle ühe allstruktuuriüksusena personalija koolitustalitus.

3-08-2582 2(8) MTA teavitas 24.10.2008 koondamisteatises Thea Taela, et seoses MTA uue struktuuri ja koosseisu kinnitamisega kuulub tema senine personalija koolitusosakonna juhataja ametikoht koondamisele arvates 01.12.2008 ning teist temale vastavat ametikohta talle pakkuda ei ole. Vakantsete ametikohtade kohta saab ta täiendavat infot intranetist. Koondamisteatisel on T. Taela allkiri koos märkusega „Olen seatud fakti ette ja sunnitud nõustuma“.

MTA peadirektor vabastas 25.11.2008 käskkirjaga nr 2911-K personalija koolitusosakonna juhataja T. Taela teenistusest alates 01.12.2008 seoses koondamisega ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohtade arvu vähenemise tõttu.

T. Tael palus Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses tunnistada MTA peadirektori 25.11.2008 käskkiri nr 2911-K seadusevastaseks ning mõista MTA-lt kaebaja kasuks välja tema kuue kuu ametipalga suurune hüvitus, sest ta loobus teenistusse ennistamisest. Võrreldes kuni 01.12.2008 kehtinud MTA põhimäärust, personalija koolitusosakonna põhimäärust ja personalija koolitusosakonna juhataja ametijuhendit uute MTA ja üldosakonna põhimäärustega ning personalija koolitustalituse juhataja ametijuhendiga, on ilmne, et personalija koolitustalituse põhifunktsioonid on samad endise personalija koolitusosakonna põhifunktsioonidega. Personalitöö valdkond ei kadunud ära ja seda pole jagatud erinevate üksuste vahel, ülesanded läksid täies mahus üle personalija koolitustalitusse. Kuna nii osakonnakui talitusejuhataja ametikohad kuuluvad kõrgemate riigiametnike ametikategooriasse, siis ei tekkinudki kaebajal koondamissituatsiooni ning vastustaja oleks pidanud vormistama ümber vaid kaebaja ametinimetuse ning ametipalga. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-14-00 leidnud, et avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 116 lg 3 eesmärgiks on vältida isiku teenistusest vabastamist talle teise sobiva ametikoha leidmise teel. Pakkumine peab vastama ametniku võimetele ning olema talle võimalikult soodne. Ametnikule sellise ametikoha pakkumine, mille teenistusülesanded nõuavad madalamat kvalifikatsiooni ja palk on väiksem kui tema senisel ametikohal, on kooskõlas seadusega, kui pakutav ametikoht vastab ametniku võimetele. Antud juhul vastab personalija koolitustalituse juhataja ametikoht täielikult kaebaja võimetele ja eelnevatele teenistuskohustustele. Kaebaja vastab Eesti Vabariigis kehtestatud personalijuhi kutsestandardi kõrgemale (V) tasemele, seega on ta võimeline täitma ka selle standardi madalama astme ülesandeid. Käesoleval juhul nimetati personalija koolitustalituse juhataja ametikohale endise personalija koolitusosakonna personalitalituse juhataja kohusetäitja T. K., kellel oli lühem teenistusstaaž, väiksemad personalitööja juhikogemused ning kellel puudusid kogemused koolituse, tööohutuse ja töötervishoiu valdkonnas. Kaebaja staaž personalija koolitusvaldkonna juhatajana MTA-s on kokku 12 aastat, millele lisandub 3 aastat Tolliameti koolitusosakonna juhatajana. Juhul, kui vabale ametikohale on õigus mitmel ametnikul, tuleb eelistada põhikohaga ametnikku (ATS § 116 lg 2). T. K. ei olnud põhikohaga ametnik, tema teenistussuhe kohusetäitjana oli ajutise iseloomuga. Isegi kui käsitleda teda põhikohaga ametnikuna, tulnuks eelistada kaebajat kui pikema teenistusstaažiga ametnikku (ATS § 116 lg 2). Seepärast ei olnud kaebaja teenistusest vabastamine seaduspärane ning sellega rikuti tema õiguspärast ootust saada personalija koolitustalituse juhataja ametikohale. MTA-s oli välja kujunenud praktika, kus kõrgema astme juhid, kelle ametikoha valdkond ja põhieesmärk ei muutunud, viidi üle madalama astme juhi ametikohale, vormistati ümber ametinimetus ja muudeti palgakäskkirja. Näiteks 2004. a jätkas peadirektori asetäitja R. V. teenistust finantsja planeerimisosakonna juhatajana, 2008. a jätkas haldusosakonna juhataja A. T. teenistust üldosakonna haldustalituse juhatajana. Kaebaja situatsioon on analoogne, kuid temaga on ilma erilise põhjuseta käitutud teisiti. Kaebaja soovis jätkata teenistust personalija koolitustalituse juhataja ametikohal ning osales 2008. a suvel uue struktuuri ettevalmistamisel. Kui suvel anti talle mõista, et uue talituse juhatajana jätkab tema, siis septembris teatati talle, et varasemad kokkulepped enam ei kehti. Juhtkond

3-08-2582 3(8) soovis personalija koolitustalituse juhataja ametikohale T. K.d. Kaebaja oli seatud fakti ette, et juhtkond ei soovi tema jätkamist. Sellekohase märkuse kirjutas ta ka koondamisteatisele. Paljasõnaline on vastustaja väide, et kaebaja nõustus enda koondamisega. Kaebaja teenistusest vabastamise ebaseaduslikkus ei sõltu asjaolust, kas ta esitas avalduse mõnele vakantsele ametikohale asumiseks või mitte. Kaebaja töövaldkond jäi alles, talle oli sellel töötamist algselt lubatud ja tal oli sellele ka õigus. Vastustaja ei järginud teenistuse ümberkorraldamisel ATS sätteid. Samuti ei olnud sellel momendil olevatest vakantsetest ametikohtadest ühtegi, mis oleks vastanud kaebaja eelnevale töökogemustele ja oskustele. Tähtsust ei oma asjaolu, et personalija koolitusetalituse juhataja ametikoht allub osakonnajuhatajale. Vastustaja teadis, et kaebaja soovib jätkata teenistust ka allstruktuuriüksuse juhina. Nõustuda ei saa vastustaja seisukohaga, et endise personalija koolitusosakonna juhataja ametikoha puhul oli ametikoha eesmärgiks osakonna juhtimine ilma valdkonna sisulise töö liideseta, kuid talitusejuhataja ametikoha eesmärk on sisuline personalitöö tegemine. Tegelikult vastutab osakonnajuhataja kogu osakonnale pandud ülesannete täitmise eest, olenemata sellest, et selles süsteemis oli enne vahelülina talitusejuhataja.

MTA palus jätta kaebuse rahuldamata. MTA teavitas 24.10.2008 kaebajat koondamisest ning informeeris teda vakantsete ametikohtade osas täpsema info saamise võimalusest intranetis, kus olid avalikustatud kõik MTA vakantsed ametikohad ning nimetatud teave oli kõigile asjast huvitatud teenistujatele kättesaadav. Kaebaja ei esitanud ühtegi avaldust enda nimetamiseks pakutavatele vakantsetele ametikohtadele, samuti ei avaldanud ta soovi enda nimetamiseks moodustatava üldosakonna personalija koolitustalituse juhataja ametikohale. Kaebaja märkis 29.10.2008 kondamisteatisele oma nõusoleku enda koondamiseks. Lähtudes ATS § 116 lg-st 1 ja ülalnimetatust ning võttes arvesse, et osakonnajuhataja palgaastmeks on 30, talitusejuhataja palgaastmeks aga 27, tekkis personalija koolitusosakonna juhatajal seoses teenistuse ümberkorraldamisega koondamissituatsioon. Personalija koolitusosakonna juhataja ning personalija koolitustalituse juhataja ametikohad ei ole võrreldavad, kuna tegemist on olemuselt, teenistusülesannete ulatuselt ja sisult erinevate ametikohtadega. Kui osakonnajuhataja ametikoha eesmärk on osakonna juhtimine ilma valdkonna sisulise töö liideseta, siis talitusejuhataja ametikoha eesmärk on sisulise personalitöö täitmise tagamine. Endise personalija koolitusosakonna personalitalituse juhataja ametikoht on üldosakonna personalija koolitustalituse juhataja ametikohale oma olemuselt ja sisult märksa sarnasem kui personalija koolitusosakonna juhataja ametikoht. Tulenevalt asjaolust, et MTA struktuuris kaotati personalija koolitusosakond, ning võttes arvesse moodustatud personalija koolitustalituse olemust ja sisu, ei olnud võimalik endise osakonnajuhataja ega talitusejuhataja teenistuse jätkuvaks lugemine uue personalija koolitustalituse juhataja ametikohal. Kuna teenistuses olevale ametnikule teise ametikoha pakkumine peab vastama ametniku võimetele ja olema talle võimalikult soodne, pakkus vastustaja moodustatud personalija koolitustalituse juhataja ametikohta senisele talitusejuhatajale T. K.le, kes nõustus enda üleviimisega sellele ametikohale. Kaebaja poolt tema teenistusalaste näitajate võrdlemine T. K. vastavate näitajatega on asjakohatu, võrrelda saab olemuselt ühesuguste teenistusülesannete täitmist. Asjakohatu on viide MTA-s 2004. a läbi viidud struktuurimuudatustele, kuna need muudatused tulenesid kahe ameti – Maksuameti ja Tolliameti – ühinemisest. 01.12.2008 toimunud struktuurimuudatused olid võrreldes eelmisega oma olemuselt ja ulatuselt märksa kitsamad. Asjaolu, et endise haldusosakonna juhataja A. T. teenistus loeti jätkuvaks üldosakonna majandustalituse juhataja ametikohal, on tingitud sellest, et üldosakonna majandustalituse juhataja ametikohale ei lisandunud ülesandeid ega funktsioone. Personalija koolitusosakonna juhataja teenistusülesanded ja funktsioonid aga jagati üldosakonna juhataja ning personalija koolitustalituse juhataja ametikohtade vahel, samuti lisandus talitusejuhataja ametikohale täiendav töövaldkond, so töötervishoiu ja tööohutuse korraldamine. Juhul, kui ametikoha teenistusülesannete maht oluliselt muutub, ei saa olla tegemist teenistuse jätkamisega.

3-08-2582 4(8) Igati mõistlik ja põhjendatud on arutada osakonna ümberkorraldamist puudutavaid küsimusi osakonnajuhatajaga. Sellest ei saanud aga kaebaja veel järeldada, et moodustatava osakonna või talituse juhataja ametikoht on mõeldud temale. Isegi kui teostati mingeid nn eelvalikuid, ei olnud kaebaja poolt mõistlik ega õiguspärane pidada seda juriidiliselt siduvaks otsustuseks, samuti ei saanud kaebajal tekkida õiguspärast ootust vaidlusaluse ametikoha saamiseks. Kaebaja märkis koondamisteatisele, et ta on seatud fakti ette ja sunnitud nõustuma. Nimetatust ei olnud võimalik ega saanud järeldada, et kaebaja soovib enda nimetamist talitusejuhataja ametikohale. Vastustaja mõistis kaebaja poolt koondamisteatisele märgitud nõusolekut selliselt, et kaebaja on seatud fakti ette tema ametikoha koondamise osas ning on seetõttu sunnitud nõustuma. Koondatav ametnik peab ise olema aktiivne ja astuma samme oma tahteavalduse väljendamiseks, mitte ei pea jääma passiivselt äraootavale positsioonile temale ametikoha pakkumise suhtes. Kaebaja personalija koolitusosakonna juhatajana pidi aru saama koondamisteatisele nõusoleku märkimise juriidilistest tagajärgedest. Ta pidi olema teadlik asjaolust, et koondamisega mittenõustumisel tuleb see märkida ka koondamisteatisele ning juhul, kui ta soovis enda nimetamist talitusejuhataja ametikohale, oleks tulnud esitada ka sellekohane avaldus. Kuna kaebaja jättis nimetatud toimingud tegemata, on tema esitatud tõlgendus koondamisega nõustumise osas mõistmatu ja paljasõnaline. T. K. üleviimine üldosakonna talitusejuhataja ametikohale oli õiguspärane ja põhjendatud. Asjaolu, et tema puhul ei olnud tegemist põhikohaga ametnikuga, ei oma käesoleval juhul tähtsust, kuna kaebaja nõustus enda koondamisega ega esitanud avaldust enda üleviimiseks talitusejuhataja ametikohale. Seetõttu on kaebaja poolt asjakohatu tugineda enda teenistusse jäämise eelisõigusele ATS § 116 lg 2 alusel. Kuna kaebaja loobus enda teenistusse ennistamisest, on ilmne, et tema käitumine on pahatahtlik ja ebaeetiline, mis on suunatud vaid täiendava rahalise hüvituse saamisele.

Tallinna Halduskohus jättis 23.02.2009 otsusega kaebuse rahuldamata. Koondamissituatsiooniga on tegu siis, kui isiku senist ametikohta enam ei ole, kui tema senised teenistusülesanded kas kaovad täielikult või jaotatakse need ümber. Ametnikku ei ole lubatud vabastada juhul, kui teda on võimalik nimetada tema nõusolekul teisele ametikohale. Järelikult on teenistujal õigus teada, kas talle on pakkuda teist ametikohta ja millised on vabad ametikohad. ATS § 116 eesmärgiks on võimalusel vältida isiku teenistusest vabastamist talle teise sobiva ametikoha leidmise teel. Et kaebaja oli personalija koolitusosakonna juhataja ning seda osakonda ja ametikohta alates 01.12.2008 MTA struktuuris ei eksisteerinud, siis oli antud juhul koondamissituatsioon olemas. Asjaolu, et põhilistes sisulistes küsimustes täidab personalija koolitustalituse juhataja samu ülesandeid, mis senine personalija koolitusosakonna juhataja, ei tee olematuks seda, et kaebaja ametikoht kadus ja tema ametikoha alased ülesanded ei läinud üks-ühele üle personalija koolitustalituse juhatajale. Juhul, kui ametikoha teenistusülesannete maht oluliselt muutub, ei saa olla tegemist teenistuse jätkamise ega pelgalt ametikoha ümbernimetamisega. Kohus nõustus vastustaja esitatud analüüsiga ametikohtade teenistusülesannete võrdlusest. Kuigi koondamisteates märgiti, et kaebajale ei ole teist temale vastavat ametikohta pakkuda, teavitati teda vakantsete ametikohtade kohta info saamise võimalusest intranetis, kus olid avalikustatud kõik MTA vakantsed ametikohad, ning nimetatud teave oli kõigile asjast huvitatud teenistujatele kättesaadav. Kohus mõistab koondamisteates märgitud „vastavat ametikohta“ kui teist osakonnajuhataja ametikohta (osakonnajuhataja ja talitusejuhataja palgaastmed, ülesannete ja vastutuse maht on erinevad). Samas võib koondatavale pakkuda kõiki vakantseid ametikohti, mille ülesannete täitmiseks on isikul vajalik kvalifikatsioon, oskused, teadmised ja võimed, seega ka varem täidetust madalamat ametikohta. Antud juhul oli teise ametikoha pakkumise nõue vastustaja poolt viitega vakantsidele täidetud ja selle nõude ainsaks täitmise võimaluseks ei ole alust pidada kaebajale nimelt üldosakonna personalija koolitustalituse juhataja ametikoha pakkumist. Kaebaja märkis koondamisteatisele, et on seatud fakti ette ja sunnitud nõustuma. Samuti ei esita-

3-08-2582 5(8) nud ta avaldust ühelegi ametikohale kandideerimiseks, sh mitte ka personalija koolitustalituse juhataja ametikohale. Nimetatust ei saanud järeldada, et kaebaja soovib enda nimetamist talitusejuhataja ametikohale. Juhul, kui kaebaja tõepoolest seda soovis, tulnuks tal koondamisteatisele märkida, et ta ei ole koondamisega nõus ja teatada oma kandideerimissoovist. Kuna kaebaja ametikohta enam ei eksisteerinud, teda ei olnud võimalik tema nõusolekul nimetada mingile muule MTA koosseisus olevale ametikohale ja ta oli andnud nõusoleku (kuigi vastumeelselt) oma koondamiseks, vabastatigi kaebaja koondamise tõttu teenistusest kaevatud käskkirjaga. Kaebaja tõlgendab valesti ATS-st tulenevat eelisõigust teenistusse jäämisel. ATS § 116 lg 2 kohaldub sarnase positsiooni ja teenistusülesannetega koondatavate isikute suhtes. Kaebaja on ise väitnud, et tema teenistusülesanded olid tunduvalt laiemad kui T. K.l. Põhjendamatu on väita, et juhul kui personalija koolitusetalituse juhataja ametikohale oleks tekkinud õigus mitmel ametnikul, oleks vastustaja pidanud hindama nende ametnike teenistussuhte iseloomu, ja kui teenistussuhte iseloom oleks olnud sarnane (mõlemad põhikohaga), võrdlema nende teenistusalaseid näitajaid. Kaebaja ei teavitanud vastustajat oma soovist nimetatud ametikohale asuda ja nõustus koondamisega. Seega oli tema teenistusest vabastamine seaduslik.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

T. Tael palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kohus ei ole välja selgitanud, kas personalija koolitusosakonna juhataja teenistusülesannete maht võrreldes üldosakonna personalija koolitustalituse juhataja ametikoha teenistusülesannetega muutus oluliselt ning kas muutuste ulatus tõi kaasa personalija koolitusosakonna juhatajale koondamissituatsiooni või mitte. Kohus on tuginenud vaid vastustaja kirjalikele vastuväidetele ning jätnud need kontrollimata. Struktuurimuudatuse tingis funktsioonide otstarbekam ja selgem jaotus ning soov koondada kõik tugiteenused ühte osakonda. Personalivaldkonna eest vastutajaks jäi endiselt valdkonnajuht, uue struktuuri järgselt personalija koolitustalituse juhataja. ATS § 59 lg 11 sisust tulenevalt ei oleks ainuüksi valdkonna üleviimine teise osakonda ja struktuuriüksuse muutmisega allstruktuuriüksuseks, kui sellega kaasnevad muudatused ei puuduta ametikoha eesmärki, põhifunktsioone, nõutavat erialast ettevalmistust ja teenistusülesannete mahtu, ei oleks kaebajale toonud kaasa koondamissituatsiooni. Antud vaidluses ei oma tähtsust, kas personalija koolitustalituse juhataja ametikoht allub osakonnajuhatajale või peadirektori asetäitjale, sest nii osakonnajuhataja kui talitusejuhataja ametikohad kuuluvad kõrgemate riigiametnike ametikategooriasse. Kohus on põhjendamatult leidnud, et kaebaja ei avaldanud soovi teenistuse jätkamiseks talitusejuhataja ametikohal ning on käitunud teenistuse jätkamise soovi avaldamise osas passiivselt. Kaebajale lubati esialgu talitusejuhataja ametikohta. Hiljem aga teatati talle, et juhtkond on temaga jätkamise osas meelt muutnud ja varasemad kokkulepped ei kehti enam. Koondamisteatise esitas kaebajale peadirektori asetäitja, kes ei olnud enda sõnul kursis eelnevate protsessidega ega sellega, kes kellele mida lubas. Samuti tuli talle üllatusena, et kaebaja ei ole kunagi koondamisega nõus olnud. Ta võttis selle teadmiseks ja palus kaebajal mõelda koondamisteatises viidatud vakantsetele kohtadele, sest personalija koolitustalituse juhataja koht oli juba lubatud T. K.le ning midagi muutma ei hakata. Koondamisteemaline vestlus oli kaebajal ka MTA peadirektoriga, kes kinnitas, et kaebaja ametikoht läheb koondamisele ja talitusejuhataja ametikohal jätkab T. K.. Ta soovitas kaebajal valida vakantsete ametikohtade hulgast. Seega oli kaebaja seatud fakti ette, et juhtkond ei soovi tema jätkamist. Samas väljendas kaebaja end mõlemale ülemusele sõnaselgelt, et ei ole koondamisega nõus ja tal on eelisõigus jätkata talitusejuhataja ametikohal. Kaebaja ei saanud valida ühtki koondamisteatises viidatud vakantset ametikohta, kuna loetelus olid IT-spetsialistide, juristide, koerajuhi, teabespetsialisti ja tolliinspektori ametikohad. Ta oli seatud fakti ette, et tema vaidlusalusel ametikohal jätkata ei saa, mistõttu kirjutas ta ka koondamisteatisele "olen sunnitud, sest olen seatud fakti ette". Kaebaja nõustub seisukohaga, et koondatav ametnik peab ise olema aktiivne ja astuma samme oma tahteavalduse väljendamiseks, mitte

3-08-2582 6(8) jääma passiivselt äraootavale positsioonile temale ametikoha pakkumise suhtes. Antud juhul kaebaja nii ka käitus. Seadusandja ei ole ette näinud, et selleks tuleb esitada kirjalik avaldus, täiesti piisavaks aktiivseks tegevuseks saab lugeda ka ametniku pöördumist oma juhi poole ning oma soovide ja seisukohtade avaldamist. MTA peadirektori lähetuses viibimise ajal saadeti 24.10.2008 Rahandusministeeriumisse koosseisumuudatus, mille koostas T. K. ja allkirjastas üks peadirektori asetäitjatest ning mida ei kooskõlastatud personalivaldkonda kureeriva peadirektori asetäitjaga. Koosseisumuudatus puudutas muuhulgas personalija koolitustalituse koosseisu, muutes ühe peaspetsialisti ametikoha vanemspetsialisti ametikohaks eesmärgiga takistada kaebajat kandideerimast peaspetsialisti ametikohale. Kaebaja palub kohtul nõuda täiendavate tõendusmaterjalidena vastustajalt välja nimetatud koosseisumuudatuse taotluse koos lisadega.

MTA palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Kohus tuvastas õigesti, et antud juhul oli koondamissituatsioon olemas. Vastustaja poolt toodud osakonnaja talitusejuhataja ametikohtade võrdlemise eesmärgiks polnud näidata, et kaebajal puudus pädevus talitusejuhataja teenistusülesannete täitmiseks, vaid näidata osakonnaja talitusejuhatajate teenistusülesannete, ametikohtade iseloomu, olemuse ja ulatuse erinevust. Osakonnajuhataja ametikohti oli vaid üks ja see koondati, mistõttu ei olnud kaebaja teenistussuhte iseloomu ega tema teenistusalaseid näitajaid võimalik kellegi teise koondatavaga võrrelda. Alusetu ja põhjendamatu oleks võrrelda osakonnaja talitusejuhatajate teenistussuhete iseloomu ja nende teenistusalaseid näitajaid, kuna nimetatud ametikohtadel on erinevad nii positsioon kui ka teenistusülesanded. Osakonnajuhataja ametikoha teenistusülesanded ei läinud tervikuna üle talitusejuhatajale. Kaebaja koondamisel ei kuulunud kohaldamisele ATS § 116 lg 2. See säte kohaldub sarnase positsiooni ja teenistusülesannetega koondatavate isikute suhtes. Osakonnajuhataja ametikoht koondati ning rohkem sarnase positsiooni ja teenistusülesannetega ametikohti alates 01.12.2008 kehtima hakanud struktuuris ei olnud. Samuti ei ole asjakohased kaebaja viited tema vestluste kohta MTA juhtkonda kuuluvate ametnikega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada alltoodud põhjendustel. Ekslik on kaebaja arvamus, et käesoleval juhul polnud tegemist koondamissituatsiooniga. 01.12.2008 MTA-s kehtima hakanud struktuuris ei olnud enam haldusosakonda ega personalija koolitusosakonda (mille koosseisus olid personalitalitus ja koolitustalitus). Nende asemele moodustati uue struktuuriüksusena üldosakond ja selle koosseisus ühe allstruktuuriüksusena personalija koolitustalitus. Järelikult liideti kaks osakonda, mille tulemusena kadus üks osakonnajuhataja ametikoht. Samuti liideti endised personalitalitus ja koolitustalitus ning nende asemele moodustati uue üksusena personalija koolitustalitus, seega kadus ära ka üks talitusejuhataja ametikoht. Kuna struktuurimuudatuse käigus kadus kaebaja ametikoht, siis oli tema puhul koondamissituatsioon olemas. Ebaõige on kaebaja arusaam, et kogu tema töö viidi üle uude personalija koolitustalitusse, mistõttu oleks pidanud vormistama vaid ümber tema ametinimetuse ning ametipalga. Kaebaja poolt täidetud personalija koolitusosakonna juhataja teenistusülesanded läksid üle üldosakonna juhatajale, mitte personalija koolitustalituse juhatajale. Osakonnajuhataja ja talitusejuhataja ametikohad ei ole sarnased. Neil on erinevad eesmärgid, ülesanded, positsioon struktuuris, alluvussuhe ja palk. Omavahel on võrreldavad personalija koolitusosakonna juhataja ning üldosakonna juhataja ametikohad (mõlema teenistusülesannete hulka kuuluvad osakonna töö juhtimine, ameti arengustrateegiate ja aastaplaanide väljatöötamisel osalemine, osakonna arenguplaanide koostamise juhtimine, osakonna esindamine, osakonna nimel arvamuste ja seisukohtade esitamine, peadirektorile osakonna teenistujate kohta ettepanekute tegemine). Samuti on omavahel võrreldavad personalitalituse juhataja ning personalija koolitustalituse juhataja ametikohad (mõlema teenis-

3-08-2582 7(8) tusülesannete hulka kuuluvad osakonna poliitika ja arenguplaanide väljatöötamine, talituse töö tulemuste hindamine ja aruannete koostamine, ametijuhendite koostamine, ametnikega arenguvestluste läbiviimine). Sellest võrdlusest nähtub, et osakonnajuhataja ülesanneteks on osakonna töö juhtimine ja eelkõige ameti strateegiliste dokumentide (kavad, plaanid) koostamine, samas kui talitusejuhataja ülesanneteks on konkreetse valdkonna poliitika väljatöötamine ja rakendamine, talituse töö juhtimine, selle tulemuste hindamine ja selle kohta osakonnajuhatajale aruannete koostamine. Iseenesest on õige kaebaja väide, et ametikoha üleviimine teise struktuuriüksusesse, kui sellega ei kaasne ametikoha eesmärgi ja põhifunktsioonide muutust, ei too kaasa koondamissituatsiooni. Riigikohtu halduskolleegiumi 24.04.2007 otsuse kohaselt asjas nr 3-3-1-14-07 annab ATS § 59 lg 11 asutusele võimaluse vähemoluliste muudatuste tegemiseks. Selle kohaselt võib ametijuhendit muuta teenistuja nõusolekuta, kui ei muutu ametikoha eesmärk, põhifunktsioon(id), nõutav erialane ettevalmistus ega teenistuja palk ja ametniku ülesannete maht oluliselt ei suurene. Käesoleval juhul ei kuulu see säte aga kohaldamisele. Endise personalija koolitusosakonna juhataja ning uue personalija koolitustalituse juhataja osas erinesid nii teenistusülesanded kui palk (osakonnajuhataja palgaastmeks oli 30, talitusejuhataja palgaastmeks aga 27). Seega ei olnud tegemist vaid ametikoha ümberpaigutamisega uude struktuuriüksusesse, vaid uue struktuuriüksuse moodustamisega ja kaebaja senise ametikoha kaotamisega. Eeltoodud põhjendusel nõustub ringkonnakohus vastustaja ja halduskohtuga, et uue struktuuri kinnitamisega kadus kaebaja senine ametikoht ja loodi uus ametikoht ning kaebaja puhul oli koondamissituatsioon olemas. Samas leiab ringkonnakohus erinevalt halduskohtust, et vastustaja rikkus kaebaja koondamisel seaduses sätestatud nõudeid. ATS § 116 lg 2 järgi on koondamisel teenistusse jäämise eelisõigus eelkõige teenistujate esindajal, seejärel põhikohaga ametnikel. Põhikohaga ametnikest on nimetatud õigus paremate teenistusalaste näitajatega ametnikul. Võrdsete teenistusalaste näitajate korral eelistatakse ametnikku, kes on teenistuses saanud töövigastuse või kutsehaiguse, kellel on pikem teenistusstaaž või kellel on ülalpeetavaid. Seega sätestab ATS § 116 lg 2 kriteeriumid, mille alusel toimub ametnike võrdlemine teenistusse jäämise eelisõiguse otsustamisel. Praegusel juhul ei olnud asjakohane selles sättes esimesena nimetatud kriteerium (teenistujate esindajaks olemine). Samuti ei ole võimalik kohaldada teisena märgitud kriteeriumi (põhikohaga ametnik). Põhikohaga ametniku mõistele vastandub mitte kohusetäitja vaid kohakaaslase mõiste, viimane kaotas aga oma sisulise tähenduse alates 01.01.2002, kui tööja puhkeaja seaduse jõustumisega muutusid kehtetuks kohakaaslust käsitlevad seadusesätted. Seetõttu ei ole ATS § 116 lg-st 2 tuleneval mõistel „põhikohaga ametnik“ enam sisulist tähendust (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 10.06.2009 otsust asjas nr 3-3-1-37-09). Asjaolu, et T. K. oli talitusejuhataja kohusetäitja, ei muutnud teda põhikohata ametnikuks. Kuna praegusel juhul ei olnud kohaldatavad kaks esimest eelnimetatud kriteeriumitest, siis tulnuks eelisõiguse otsustamiseks võrrelda kaebaja ja T. K. teenistusalaseid näitajaid. Seda vastustaja ei teinud, eelistades teenistusse jätmisel T. K.d ning asetades kaebaja põhjendamatult olukorda, mis välistas tema kohtlemise samaväärselt T. K.ga. Ringkonnakohus leidis eelnevalt, et struktuurimuudatuse käigus kadus kaebaja ametikoht, mistõttu oli ta koondamissituatsioonis. Samamoodi kadus ka personalitalituse juhataja ametikoht ning ka T. K. oli koondamissituatsioonis. Endise personalitalituse juhataja ning uue personalija koolitustalituse juhataja ametikohad polnud samad. Kuigi positsioonilt oli uus ametikoht samal tasemel vana ametikohaga, lisandusid uuele juhataja ametikohale mitmed täiendavad ülesanded ja valdkonnad, mida eelmisel juhataja ametikohal ei olnud. Seetõttu oli tegemist uue ametikohaga, millele mõlemal koondataval – nii kaebajal kui T. K.l – oli õigus kandideerida. Mõlemad olid oma seniste ametiülesannete tõttu sobivad kandidaadid sellele ametikohale ning mõlemad oleksid suutnud sellel ametikohal ettenähtud ametiülesandeid ka täita. Vastustaja oleks pidanud sellele ametikohale ametnikku valides arvestama nii kaebaja kui T. K. kandidatuuriga, lähtudes valiku langetamisel ATS § 116 lg-s 2 toodud valikukriteeriumidest. Vastustaja väidab, et kaebaja ja T. K. teenistusalaste näitajate võrdlemine ei olnud võimalik, kuna nende eelnevad ametikohad

3-08-2582 8(8) olid nii positsioonilt kui ülesannetelt erinevad. See põhistus on asjakohatu, sest ametnike võrdlemiseks ei pea nende teenistusülesanded täpselt kokku langema. Põhjendamatu on halduskohtu seisukoht, et kaebaja koondamine oli seaduslik seetõttu, et ta nõustus enda koondamisega ega teavitanud vastustajat oma soovist asuda uuele talitusejuhataja ametikohale. ATS § 116 lg 2 kohaselt on vastustajal kohustus enne teenistuja koondamist võrrelda teenistujate teenistusalaseid näitajaid ja teostada kaalutud valik. Alles pärast sellise valiku tegemist oleks vastustaja saanud teavitada kaebajat tema koondamisest, pakkuda talle teisi vakantseid ametikohti ning koondada ta juhul, kui kaebaja ei soovinuks enda nimetamist mõnele teisele ametikohale. Käesoleval juhul ei ole vastustaja aga nõutud võrdlemist üldse teinud, rikkudes sellega oma seadusest tulenevat kohustust, seega oli kaebaja koondamine seadusevastane. Ringkonnakohus ei leia, et kaebus oleks pahatahtlik. Kaebaja õigus nõuda enda ebaseadusliku teenistusest vabastamise korral hüvitust tuleneb seadusest (ATS § 135 lg 2) ja seda hüvitust ei asenda kaebajale makstud koondamishüvitus.

Eeltoodu alusel rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse, tühistab halduskohtu otsuse ning teeb uue otsuse, millega rahuldab kaebuse ning, kuna kaebaja loobus enda teenistusse ennistamisest, mõistab talle tema ebaseadusliku koondamise eest hüvitusena välja tema kuue kuu ametipalga. Ringkonnakohus jätab rahuldamata kaebaja taotluse nõuda vastustajalt välja Rahandusministeeriumisse 24.10.2008 saadetud koosseisumuudatuse taotlus, kuna see ei ole antud juhul asjakohane tõend. Kaebaja väidete kohaselt puudutas koosseisumuudatus muuhulgas personalija koolitustalituse koosseisu, muutes ühe peaspetsialisti ametikoha vanemspetsialisti ametikohaks eesmärgiga takistada kaebajat kandideerimast personalivaldkonna peaspetsialisti ametikohale. Kaebaja ei ole käesolevas kohtumenetluses kordagi väitnud, et ta soovis sellele peaspetsialisti ametikohale kandideerida. Samuti ei ole ta põhjendanud, kuidas selline struktuurimuudatus oleks takistanud teda kandideerimast vabale vanemspetsialisti ametikohale.

HKMS § 92 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja taotles tema poolt kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu (80 kr) väljamõistmist vastustajalt. See taotlus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus selgitab, et riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 1 kohaselt on esitatud kaebus riigilõivuvaba. Kaebajal on õigus taotleda asjas tasutud riigilõivu tagastamist riigilõivuseaduse §-s 12 jj ning HKMS §-s 84 sätestatud korras, arvestades seejuures, et riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti.

Viive Ligi Lauri Madise Silvia Truman