2-09-26509/2 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
Legislator summary
AI generatedK O H T U O T S U S
Legislator headnote
AI generated2-09-26509/2 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja: K O H T U O T S U S
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Kohus Pärnu Maakohus
Kohtunik Lea Pavelson
Otsuse tegemise aeg ja koht 21.10.2009, Rapla
Tsiviilasja number 2-09-26509
Tsiviilasi T L hagi Ü T vastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind 19 575.- krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad hageja T L, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxx; kostja Ü T, isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxx, xxxx xx-x
Menetluse liik kirjalik menetlus
Resolutsioon Välja mõista Ü T elatis igakuiselt alates 08.06.2009 2175.- krooni kuni poja A, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni T L kasuks.
Menetluskulud jätta Ü T kanda.
Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse
lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud Poolte kooselust on sündinud poeg A xx.xx.xxxx. Kooselu lõppes 2008.a. Laps on hageja ülalpidamisel. Kostja ei ole last toetanud. Hageja soovib lapsele stabiilset ja normaalset arengut ja elu. Väljamõistetav elatis kataks osa kuludest laste riietamiseks, toitmiseks ja eluaseme kuludeks, koolitamiseks.
Hageja nõue ja põhjendused Hageja palub kostjalt välja mõista elatise 2175.- kr kuus.
Kostja vastuväited Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 17.10.2009. Kostja kohtule kirjalikult ei vastanud.
Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
Perekonnaseaduse § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
Sünnitunnistusega CL xxxxxxx xx.xx.xxxx loeb kohus tuvastatuks, et A T sündis xx.xx.xxxx ning tema isa on Ü T.
Perekonnaseaduse § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Perekonnaseaduse § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
Kohus leiab, arvestades lapse vajadusi ja vanemate varalist seisundit, et kostjalt kuulub väljamõistmisele elatis 2175.- kr kuus hageja kasuks. Perekonnaseaduse järgi on 2009.a 2175.- kr ühe vanema kohustus tasuda elatist ühe lapse ülalpidamiseks. Kuna hageja palub välja mõista kostjalt elatise miinimummääras, siis hageja ei pea tõendama lapse peale tehtavaid kulutusi. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks töövõimetu ja et tal puudub sissetulek. Seega leiab kohus, et kostja on töövõimeline. Kostjal tuleb tagada oma lapse minimaalsete vajaduste rahuldamine vastavalt perekonnaseadusega kehtestatud määrades.
Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda.
Kohtunik: