2-09-37018/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista Sergei Luptov’lt 900,00 (üheksasada) krooni Eesti Vabariigi kasuks tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata
Legislator headnote
AI generated2-09-37018/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Kaja võib esitada sõltumata
Full text
Tsiviilasi nr 2-09-37018
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. oktoober 2009. a Tartu, tagaseljaotsus kirjalikus menetluses
Tsiviilasja number
2-09-37018
Tsiviilasi
Eesti Vabariik (Keskkonnainspektsiooni kaudu) hagi Sergei
Luptov vastu 900,00 krooni väljamõistmiseks.
Tsiviilasja hind
900,00 krooni
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja Eesti Vabariik Keskkonnainspektsiooni kaudu (Kopli 76,
10416 Tallinn, esindaja Maarja Rüütel);
Kostja Sergei Luptov
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista Sergei Luptov’lt 900,00 (üheksasada) krooni Eesti Vabariigi kasuks
(arveldusarve nr 10220034800017 SEB Pank, viitenumber 28 0004 9463).
3. Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele.
Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusega
Jätta menetluskulud Sergei Luptov’i kanda.
Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist
kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul,
alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Edasikaebamise kord
Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli
tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata
mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema
esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile
ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui
isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt
teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui
tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib
kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1).
Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud
Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui
vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata
jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte.
Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250
krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2).
Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse
Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui
viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 420 lg 1,
§ 630 lg 3, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda
apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus
menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis
on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise
taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise
eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
Eesti Vabariik Keskkonnainspektsiooni kaudu esitas hagi Sergei Luptov’i vastu 900,00 krooni
väljamõistmiseks.
Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt 14 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest arvates
kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid
vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise
korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Asja materjalidest nähtub, et
menetlusdokumendid on 28.08.2009. a kostjale kätte toimetatud. Kostja ei ole määratud
tähtajaks kohtule kirjalikult vastanud. Hageja on esitanud kohtule taotluse asjas
tagaseljaotsuse tegemiseks juhul, kui kostja ei vasta hagile tähtaegselt kohtu määratud tähtaja
jooksul.
TsMS § 407 lõike 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada
hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele
kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati
kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud
faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt tagaseljaotsuse
võib teha kohtuistungit pidamata. Vastavalt TsMS § 444 lõikele 4 võib tagaseljaotsusest välja
jätta kirjeldava ja põhjendava osa.
Kohus on teinud kindlaks, et käesoleval juhul ei esine TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud
piiranguid. Kohus on seisukohal, et hageja nõue on tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele
lisatud kiirmenetluse otsusega nr 12016609;20.04.2009, Keskkonnainspektsiooni Lõuna
regiooni pretensiooni ja aktiga 20.04.2009.a.
Eeltoodut arvestades ja juhindudes VÕS § 133 lg 1 ja 2, § 1043, § 1045 lg 1 p 7 rahuldab
kohus tagaseljaotsusega Eesti Vabariigi hagi Sergei Luptov’i vastu 900,00 krooni
väljamõistmiseks.
Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata
täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4
sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi
menetlusosalistest peab kandma.
Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
TMS § 162 lõike 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.
Kohtunik