2-09-6738/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-09-6738

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

20. oktoober 2009, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-09-6738

Tsiviilasi

AS

SEB

Pank

hagi

Tõnis

Tammekivi

vastu

põhivõlgnevuse 21 960,45 krooni, intressi 1273,73 krooni

ja viivise 5623,05 krooni nõudes

Tsiviilasja hind

21 960,45 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja AS SEB Pank (RK 10004252, asukoht Tornimäe 2

15010 Tallinn; Tartu kontor, Küüni 9 50099 Tartu, esindaja

Liis Könn, tel 665 8504, e-post liis.konn@seb.ee);

kostja Tõnis Tammekivi

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS-i SEB Pank hagi Tõnis Tammekivi vastu.

2. Välja mõista Tõnis Tammekivilt AS-i SEB Pank kasuks 28 857 (kakskümmend

kaheksa tuhat kaheksasada viiskümmend seitse) krooni ja 23 senti, millest moodustab

põhivõlgnevus 21 960,45 krooni, intress 1273,73 ja 19.05.2009 seisuga sissenõutavaks

muutunud viivis 5623,05 krooni.

3. Välja mõista Tõnis Tammekivilt AS-i SEB Pank kasuks menetluskulu 5000 (viis

tuhat) krooni.

4. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja

arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS

§ 1741 lg 4).

Edasikaebamise kord

Pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale

apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui

viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633

lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses

märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

2(2)

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tartu Maakohtu menetluses on AS-i SEB Pank hagiavaldus Tõnis Tammekivi vastu 28 857,23

krooni (põhivõlgnevus 21 960,45 krooni, intress 1273,73 krooni, viivis 19.05.2009 seisuga

5623,05 krooni) nõudes. Hageja nõue tuleneb kostjaga 09.08.2007 sõlmitud laenulepingust nr

L070043292.

2. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on toimetatud kätte Tõnis Tammekivile isiklikult

24.08.2009 (tl 28). Tõnis Tammekivi vastas kohtule kirjalikult 14.09.2009. Vastuses kostja

selgitab, et tal ei olnud võimalik laenusummat õigeaegselt tagasi maksta seoses tema vahi all

viibimisega alates 26.09.2007 ja tema suhtes kohaldatud suhtlemispiirangute tõttu. Kostja taotleb

kohtult hageja nõude rahuldamist tema teise SEB Pangas asuva arvelduskonto arvel, sellel

rahaliste vahendite puudumisel kostja II pensionisamba maksete kontol olevate vahendite arvel.

3. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada, kuna kirjalikus vastuses ei ole kostja hagile vastuväiteid

esitanud, vaid taotluste esitamisega on hageja nõuet tunnistanud. TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui

kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus

hagi. Kostja vastuses esitatud taotlused käsitlevad juba hageja nõude täitmise viise ja ei ole

vahetult seotud käesoleva tsiviilasja lahendamisega.

4. TsMS § 444 lõike 4 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest kirjeldava ja

põhjendava osa välja jätta, sõltumata hagihinnast. Kohus märgib põhjendavas osas üksnes

õigusliku põhjenduse.

5. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või

seadusele. VÕS § 82 lõige 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud

või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lõikest 1

tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub

andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub

tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 113 lõige 1

sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti

aastas, v.a juhul, kui pooled on kokku leppinud teisiti.

6. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendanud oma nõuet ja hagi tuleb rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista

põhinõue summas 21 960,45 krooni, intress summas 1273,73 krooni ja viivis 5623,05 krooni.

7. TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus kohtuotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja

võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega

andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et kostja on oma käitumisega ise andnud põhjust

hagi esitamiseks, seega on põhjendatud jätta hageja menetluskulud kokku summas 5000 krooni

(750 krooni maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv ja 4250 krooni hagiavalduselt

tasutud riigilõiv) kostja kanda.

Kohtunik