2-09-12865/21 · 2-09-12865/21 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2. Jagada poolte ühisvara, jättes kostja R.N.’le (isikukood xxx, elukoht xxx) ainuomandisse: 1) kinnistu Teeristi, katastritunnusega 22901:001:0320, asukohaga Rausvere küla, Illuka vald; 2) kinnistu katastritunnusega 80201:002:0402, pindalaga 19 381 ruutmeetrit, asukohaga Konju küla, Toila vald; 3) koduloomad, pannes kostjale kohustuseks tasuda 29.12.2006.a laenulepingu nr 2006032124 alusel perekonna huvides võetud kohustus 150 000 krooni ja 10.01.2006.a tarbijakrediidilepingu nr 06000224/47tt alusel tagastamata laenujääk koos intressidega 37 400.25 krooni.

3. Välja mõista R.N.’lt S.N.’i (isikukood xxx, elukoht xxx) kasuks rahaline hüvitis ühisvara eest summas 173 480 (ükssada seitsekümmend kolm tuhat nelisada kaheksakümmend) krooni,

4. Jätta kõik menetluskulud kostja R.N. kanda. Edasikaebamise kord

2-09-12865

2 (7) Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA ASJA KÄIK

1. 25.märtsil 2009.a esitatud hagiavalduse kohaselt poolte abielu lahutati 2008.a juunis. Kuni 2008.a aprillini olid pooltel ühine majapidamine. Abielu kestel soetatud vara ei ole jagatud.

2. Abielusuhete ja ühise majapidamise lõppemise seisuga, st. aprill 2008.a, kuulus pooltele vara koguväärtusega 695 000 krooni, s.h: kinnistu Teeristi, turuväärtusega 300 000 krooni; kinnistu Põllumajanduslike tootmishoonete maa 150 000 krooni; mikrobuss Volkswagen Transporter, reg. nr. xxx 35 000 krooni; sõiduauto Nissan 15 000 krooni, sõiduauto Ford Escort

3 000 krooni, 15 lehma 150 000 krooni, 10 vasikat 30 000 krooni, 20 kitse 12 000 krooni. Mõlemad kinnistud on koormatud hüpoteegiga AS-i SEB Pank kasuks. Hüpoteekidega on tagatud panga nõuded hageja ja kostja vastu, mis tulenevad panga ja R.N. vahel 29.12.2006.a sõlmitud laenulepingust nr 2006032124.

3. Hageja palus jagada poolte ühisvara, jättes kogu vara kostja omandisse ja määrata hagejale väljamakstava rahalise hüvitise suuruseks 347 500 krooni ning jätta menetluskulud kostja kanda.

MENETLUSE KÄIK

4. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 30 000 krooni. Viru Maakohtu 01.04.2009.a kohtumäärusega jäeti hagi käiguta, hagejale määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, so,

5 000 krooni täiendava tiigilõivu tasumiseks.

5. Hageja kõrvaldas puudused 09.04.2009.a.

KOSTJA VASTUS HAGILE

6. 13. mail 2009.a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuse kohaselt kuulub poolte ühisvara hulka kinnistu Teeristi, kinnistu Põllumajanduslike tootmishoonete maa, mikrobuss Volkswagen Transporter, reg. nr. xxx, 15 tk lehma, 10 vasikat ja 20 kitse. Kostja ei nõustunud hageja poolt toodud koduloomade väärtusega.

7. Eesti Talukasvatajate Ühistu hinnangu kohaselt on lehmade turuväärtuseks 97 350 krooni, s.o keskmiselt 6 490 krooni lehm. Noorkarja turuväärtuseks on 35 400 krooni, s.o keskmiselt

3 540 krooni vasikas. Kitse hindab kostja 300 krooni, mis teeb 20 kitse turuväärtuseks 6 000 krooni.

8. Sõidukid Nissan ja Ford Escort ei kuulu ühisvara hulka, sest nad on registreeritud kummagi poole omandina. Seega on hagis märgitud ja tegelikult ühisvara hulka kuuluva vara turuväärtuseks 623 750 krooni.

9. Hagiavalduse kohaselt oli pooltel ühine majapidamine kuni 2008.a aprilli kuuni. Seega tuleb ühisvara jagamisel arvesse võtta ka tollel hetkel pangalaenudena olevad kohustused summas 997 867 krooni, s.h: laenulepingu nr 2006032124 järgi tasumata kohustus 752 000 krooni; tarbijakrediidilepingu nr 0600024/47tt järgi tasumata kohustus

18 700 krooni; tarbijakrediidilepingu nr 0700712/47kt järgi tasumata kohustus 227 167 krooni.

2-09-12865

3 (7)

10. Seega poolte ühisvaraga seotud kohustused ületavad ühisvara väärtuse 374 117 krooni võrra (997 867 - 623 750). Kostja arvamuse kohaselt võib vaidluse lahendada kompromissiga. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja jätta kõik menetluskulud hageja kanda.

HAGEJA SEISUKOHT JA NÕUDE TÄPSUSTUS

11. 10. juunil 2009.a esitatud seisukohas teatas hageja, et märkis ekslikult hagis, et kuni 2008.a aprillikuuni oli neil ühine majapidamine. Viru Maakohtu 19.06.2008.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr. 2-08-14402 lahitati poolte abielu. Poolte seletuste põhjal tuvastas kohus, et nende abielulised suhted lõppesid 2007.a jaanuari kuus. Hageja arvas ekslikult, et kuna ta elas kuni 2008.a aprillini koos hagejaga ühes eluruumis (kinnistul Teeristi) siis nende majapidamine loetakse ühiseks. Uue 2007.a tähistamisel toimus hageja ja kostja vahel lõplik tüli, peale mida nad lõpetasid abielusuhteid ja elasid igaüks oma rahaliste vahendite eest.

12. Hageja teatas, et tegelikult ei ole Põllumajanduslike tootmishoonete maa, asukohaga Konju küla, poolte ühisvara, see on kostja lahusvara. 29.12.2006.a asjaõiguslepingu alusel kanti kostja kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse. Selleks hetkeks olid poolte abielusuhted lõppenud. Kinnistu eest maksti FIE R.N. vahendite arvelt.

13. Laenuleping summas 770 000 krooni oli sõlmitud FIE R.N. nimel. Seda laenu ei ole kasutatud perekonna huvides koos hagejaga. Kostja ei ole tõendanud, et kogu laen oli kasutatud perekonna huvides abielusuhete ajal. Ei ole välistatud, et kostja kasutas osa laenu koos oma pojaga OÜ-s Maro Tervise Talu. Kostja oli tegeleb ettevõtlusega Hagejale on arusaamatu, miks ta peab täitma laenu tagastamise kohustust, kui ta ei kasuta vilju ega kasumit, mis oli saadud ja mida võidakse tulevikus saada FIE R.N. äritegevusest.

14. Samuti ei ole poolte ühisvaraks 15.11.2007.a tarbijakrediidilepingust tulenevad kohustused summas 227 167 krooni, kuna ka see leping oli sõlmitud pärast abielusuhete lõppemist. Hageja ei olnud teadlik selle lepingu olemasolust. Kostja ei ole esitanud ka tõendeid selle kohta, et laenusumma 100 000 krooni oleks kulutatud perekonna huvides, hagejale teadaolevalt on selle raha eest soetatud sõiduauto Nissan kostja poja Martin Repinski jaoks. Mikrobuss Volkswagen Transporter, reg. nr. xxx, on kostja lahusvara, kuna see soetati pärast 01.01.2007.a.

15. Hageja märkis ekslikult ühisvarana koduloomad seisuga aprill 2008.a, tegelikult seisuga 01.01.2007.a oli pooltel ühisvarana 7 lehma ja 1 pull, samuti kitsed.

16 Seega, poolte abielusuhete lõppemise ajal oli poolte ühisvaraks kinnistu Teeristi, turuväärtusega 300 000 krooni ja koduloomad, kelle arvu ja maksumuse hageja täpsustab. Polte kohustuseks oli rahaline kohustus summas 18 700 krooni. Hageja palus jätta kogu vara kostja omandisse ja mõista hageja kasuks välja rahaline hüvitis, mille suuruse hageja täpsustab.

17. 16. septembril 2009.a esitatud hagi täpsustuse kohaselt poolte loomade turuväärtuseks on kokku 84 360 krooni, s.h 9 lehma ja 1 pull 66 000 krooni, 3 lehmiku 10 800 krooni ja 12 kitse

6 600 krooni. Hageja palus jätta kostja omandisse kinnistu Teeristi, turuväärtusega 300 000 krooni, koduloomad turuväärtusega 84 360 krooni, jätta kostja kanda rahaline kohustus 18 700 krooni ning välja mõista kostjalt hageja kasuks rahaline hüvitis 182 830 krooni.

KOHTUISTUNG

2-09-12865

4 (7)

18. Kohtuistungil hageja ja tema esindaja jäid nõude täpsustuse juurde. Hageja seletuste kohaselt hageja on hagis ekslikult märkinud abielusuhete lõppemise aja, tegelikult olid abielusuhted 2007.a jaanuariks lõppenud. Hagejal on olemas korter, kus elada, seepärast ei soovi ta endale kinnisvara. Hageja soovib hüvitist, selle ühisvara eest, mis oli pooltel 01.01.2007.a seisuga. Hageja on seisukohal, et tema nõue võiks olla suurem, kuna kostjal on veel hageja poolt märkimata vara, näiteks traktorid ja muu vara, mis sisuliselt on ka ühisvara.

19. Hageja esindaja seletuste kohaselt hageja võtab osa lapse kasvatamisest, kuid see ei tähenda, et hageja kulutas oma raha koos kostjaga. Laenulepingust tuleneb, et kostja võttis laenu selleks, et arendada oma äritegevust. Selle laenulepingu järgi oli ostetud kinnistu, mille omanikuks sai kostja 26.01.2007.a, peale seda, kui poolte abielusuhted lõppesid. 10.01.2006.a tarbijakrediidilepingu üle vaidlust ei ole, seda lepingut hageja tunnistab 18 700 krooni ulatuses. Hagis hageja ekslikult osutas, et hageja elas ühises majas, aga see ei tähenda, et neil oli ühine majapidamine. Kohtuotsusest tulenevalt R.N. rääkis, et pooled ei ela koos alates jaanuarist 2007.a. Sellest lähtudes pidi kostja tõendama seda, et alates 29.12.2006.a kuni 01.01.2007.a laenulepinguga 770 000 saadud krooni oli kasutatud pere huvides.

20. Kostja ja tema esindaja hagiga ei nõustunud. Nende seletuste kohaselt hagiavalduse esitas hageja märtsis 2009.a ja hagis hageja ise tunnistab, et kuni 2008.a aprillini oli pooltel ühine majapidamine. 06. mail 2008.a kirjutas S.N., et ta osaleb aktiivselt perekonnaelus ja kodutöödes. Selge, et hageja elas koos kostjaga. Kui üks pool on esitanud asjaolu ja teine pool on sellega nõustunud, siis seda asjaolu saab muuta teise poole nõusolekul või esitades täiendavaid tõendeid. Hageja ei ole täiendavaid tõendeid esitanud ja kostja ei ole nõusolekut andnud. On olemas kohtuotsus 2-08-11402. Kostja leiab, et see kohtuotsus ei saa olla tõendiks, tõendiks võiks olla kohtuistungi protokoll, kus oli kirjutatud, kes mida rääkis. Hageja ei ole tõendanud, et abielusuhted lõppesid teisel ajal. Hageja osales 29.12.2006.a laenulepingu sõlmisel ja peale seda hageja allkirjastas lepingu hüpoteegi seadmiseks. Sellega on tõendatud, et hageja oli teadlik ja andis oma nõusoleku selle laenu võtmiseks..

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

21. Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära poolte ja nende esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuid mitte hageja poolt nõutud ulatuses.

22. Pooled ei ole kohtule abielutunnistust esitanud. Viru Maakohtu 19.06.2008.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-08-14402 rahuldati R.N. hagi S.N.i vastu abielu lahutamise ja lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmise nõudes. Kohtuotsuse kohaselt lahutati poolte vahel 19.07.1996.a sõlmitud abielu (t.lk. 57, 58).

23. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §457 lg1 alates 01.01.2009.a kehtima hakanud redaktsiooni kohaselt jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Põhjendamatud on kostja vastuväiteid, et kohtuotsusest omab tähtsust ainult otsuse resolutsioon ja otsuses toodud poolte seletusi ei saa käesolevas vaidluses kasutada. TsMS §457 lg1 muutmisega nüüdselt kohtuotsus on siduv ka tuvastatud asjaolude osas. Kuna kohtuotsus on tehtud samade poolte suhtes, siis abielu lahutamise põhjuste ja abieluliste suhete lõpetamise aja tuvastamise osas võib kohus lähtuda tsiviilasjas nr 2-08-14402 tuvastatud asjaoludest.

2-09-12865

5 (7)

24. Eelnimetatud tsiviilasja arutamisel 05.06.2008.a teatas hageja (käesolevas vaidluses kostja), et poolte abielusuhted on lõppenud alates jaanuarist 2007.a ja ühist majapidamist neil enam ei ole. Kuigi kostja (käesolevas vaidluses hageja) algul hagi ei tunnistanud, siiski samal kohtuistungil kinnitas kostja, et kooselu hagejaga temal enam ei ole ja alates jaanuarist 2007.a pooled nagu mees ja naine koos ei ela (t.lk. 57). Kostja poolt kohtuistungil esitatud tõendi kohaselt 06.05.2008.a teatas S. Nikolajev kohtule abielu lahutamise asja raames, et ta võtab osa lapse kasvatamisest, kodusest tööst ja perekonna elust (t.lk 91). Kohus hinnanud poolte seletused abielu lahutamise asjas tehtud otsuses ja S. N.’i 05.06.2008.a avalduse, leiab, et osalemine lapse kasvatamises, perekonnaelus ja koduses töös ei ole samastatav ühise majapidamisega. Kuna pärast avalduse esitamist toimunud kohtuistungil on mõlemad pooled kinnitanud alates jaanuarist 2007.a abielusuhete ja ühise majapidamise lõppemist, siis hilisem kinnitus on ümber lükanud 05.06.2008.a avaldust.

25. Kuigi oma esialgses hagis hageja on kirjutanud, et kuni 2008.a oli neil ühine majapidamine, arvestades, et kohtuotsusega on tuvastatud, et poolte abielulised suhted on lõppenud alates jaanuarist 2007.a ja poolte leppimine ei ole võimalik (vt otsuse nr 2-08-14402 punkt 7), siis seda aega tuleb lugeda poolte abielusuhete lõppemise ajaks. Täpsemat kuupäeva ei ole võimalik tuvastada, mistõttu tuleb lugeda abielusuhete lõppemise ajaks jaanuari kuu viimase kuupäeva, s.o 31.01.2007.a. Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega hageja poolt ilma kostja nõusolekuta hagiavalduses toodud ühise majapidamise lõppemise kuupäeva muutmise võimatuse kohta. TsMS §242 kohaselt tõendi esitanud või tõendite kogumist taotlenud pool võib tõendist loobuda ja tõendi tagasi võtta üksnes vastaspoole nõusolekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hageja ei ole tõendist loobunud. Vastupidi, ta on selle kohta esitanud varasema kohtulahendi, millest tulenevalt oli hagejal õigus muuta hagi põhjendused ka ilma kostja nõusolekuta kuni asja sisuliselt arutamiseni.

26. Pooltel ole vaidlust hagi täpsustuses toodud poolte ühisvara ega selle turuväärtuse üle. Hagitäpsustuse kohaselt on poolte ühisvara väärtuseks kokku 384 360 krooni, s.h kinnistu Teeristi 300 000 krooni ja koduloomad 84 360 krooni. Kuna pooltel on tekkinud vaidlus abielu kestel võetud kohustuste üle, analüüsib kohus kas ja millised kohustused on võetud abielu kestel ning kas ja millised kohustused olid võetud perekonna huvides.

27. 29.12.2009.a sõlmisid kostja kui füüsilisest isikust ettevõtja ja AS Eesti Ühispank (praegune AS SEB Pank) laenulepingu nr 2006032124 summale 770 000 krooni tagastamistähtajaga 25.12.2011.a. Lepingu punkti 3.3. kohaselt laenu kasutamise otstarbeks oli investeeringute tegemine vastavalt kostja äriplaanile ja Balti Investeerimisgrupi Pank AS-i laenu refinantseerimine (t.lk. 30-36). Lepingu täitmise tagamiseks kohustus laenusaaja seadma hüpoteegi summas 460 000 krooni kinnistule Teeristi asukohaga Kurtna küla, Illuka vald ja hüpoteegi summas 250 000 krooni kinnistule Kivise, asukohaga Konju küla, toila vald. Veel 462 000 krooni ulatuses anti pangale tagatis Maaelu Edendamise Sihtasutuse (registrikood 90000245) poolt vastavalt panga ja viimase poolt 13.10.2006.a sõlmitud tagatislepingule nr 45SEB06. Narva notar S. N. juures 29.12.2006.a sõlmitud kinnistu jagamise avalduse, jagamise tulemusel moodustatava uue kinnistu müügilepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu alusel omandasid hageja ja kostja kinnistu Kivise, katastritunnusega 80201:002:0402, 100% majandusliku otstarbega Põllumajanduslike tootmishoone maa, pindalaga 19 381 ruutmeetrit, asukohaga Konju küla, Toila vald, hinnaga 150 000 krooni.

2-09-12865

6 (7) Kinnistule seati hüpoteek summas 250 000 krooni vastavalt panga ja kostja vahel samal kuupäeval sõlmitud laenulepingule (t.lk. 4-12).

28. 10.01.2006.a sõlmisid kostja ja Balti Investeeringute Grupi Pank AS tarbijakrediidilepingu nr 0600024/47tt summale 30 000 krooni, intressimääraga 29.05% krediidisummalt aastas, tagastamise tähtajaga 15.01.2009.a (t.lk. 45-50). Tsiviilasja materjalide juurde lisatud maksegraafiku järgi seisuga 15. veebruar 2007.a oli selle lepingu alusel tagastamata krediidisumma koos intressiga 37 400.25 krooni. Kui suures ulatuses AS-iga Eesti Ühispank 29.12.2006.a sõlmitud lepingu alusel saadud summast kanti üle 10.01.2006.a laenu refinantseerimiseks, ei ole teada. Pooled selle kohta tõendeid ei ole esitanud, mistõttu tuleb lugeda, et poolte abielusuhete lõppemiseajal, s.o 2007.a jaanuari kuu lõpuks oli tagastamata laenujääk koos intressiga Balti Investeeringute Grupi Pank AS-ile 37 400.25 krooni.

29. 15.11.2007.a kostja on sõlminud Balti Investeeringute Grupi Pank AS-iga tarbijakrediidilepingu nr 0700712/47kt summale 100 000 krooni, intressimääraga 27.01% krediidisummalt aastas, tagastamise tähtajaga 20.11.2012.a (t.lk. 40-44). Kuna leping sõlmiti pärast 31.01.2007.a, siis tegemist on kostja poolt pärast abielusuhete lõppemist sõlmitud laenulepinguga.

30. Ühisvara mõiste on sätestatud perekonnaseaduse (PkS) §14, mille 1. lõike kohaselt abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. PkS §18 lg1 alusel abikaasade ühisvara võidakse jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. Sama paragrahvi 2. lõike teise lause kohaselt kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga.

31. Kohus ei nõustu hageja 10.06.2009.a vastuses aset leidnud seisukohaga, et kinnistu Kivise, asukohaga Konju küla, Toila vald, ei ole poolte ühisvara. Kuivõrd notari juures tehingu tegemisel nõustus hageja kostja poolt nimetatud kinnistu omandamise ja kinnistusraamatusse omanikuna kandmisega, siis PkS §14 lg1 alusel on nimetatud vara abikaasade ühisvara alates notarile avalduse tegemisest. Eeltoodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, on poolte ühisvaraks on mõlemad kinnistud ning loomad. Kostjal ei ole vaidlust hageja poolt toodud kinnistu Teeristi ja loomade turuväärtuse kokku 384 000 krooni üle. Tõendeid kinnistu Kivise turuväärtuse kohta ei ole esitatud. Hindamisekspertiisi määramist pooled taotlenud ei ole. Sellises situatsioonis peab kohus põhjendatuks lugeda kinnistu Kivise väärtuseks kinnistu müügilepingus toodud müügihinda 150 000 krooni. Seega on poolte ühisvara väärtuseks 534 360 krooni ( 300 000 + 84 360 + 150 000).

32. TsMS §230 lg1 esimesest lausest tulenevalt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS §231 lg1 alusel tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Pooled ei ole tõendamiskoormisest teisiti kokku leppinud. Kuna laenulepingute alusel laenusaajaks oli kostja, siis käesoleva vaidluse lahendamisel on tõendamisekoormis kostjal Kostja ei tõendanud, et laenulepingute järgi saadu kasutas ta perekonna huvides. Kuna 29.12.2006.a laenulepingu tagas muu hulgas ka Maaelu Edendamise Sihtasutus, siis nõustub kohus hagejaga, et tegemist oli, mitte pere, vaid kostja kui füüsilisest isikust ettevõtja äritegevuseks võetud laenuga. Äriseadustiku §78 alusel füüsilisest isikust ettevõtja vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga.

2-09-12865

7 (7)

33. Hageja ei vastuta kostja äritegevuse eest ja tal ei ole õigust saada osa kostja ärikasumist. Sellepärast ei pea hageja ka vastutama laenulepingu nr 2006032124 alusel võetud kohustuse osa 620 000 krooni (770 000 krooni – 150 000 krooni kinnistu Kivise soetamismaksumus) eest. Ei pea hageja ka vastutama kostja poolt 15.11.2007.a sõlmitud tarbijakrediidilepinguga nr 0700712/47kt võetud krediidisumma 100 000 krooni eest, sest nimetatud kohustus on kostja poolt võetud pärast poolte abielusuhete lõppemist.

34. Seega loeb kohus poolte kohustusteks kokku 187 400.25 krooni s.h kohustus 10.01.2006.a tarbijakrediidilepingu nr 0600024/47tt alusel Balti Investeeringute Grupi Pank AS-ile tagastamata laenujääk koos intressiga 37 400.25 krooni ja osa 29.12.2006.a sõlmitud laenulepingust summas 150 000 krooni.

35. Eeltoodu alusel poolte ühisvara väärtus ületab nende kohustusi 346 959.75 krooni võrra (534 360- 187 400.25). PkS §19 lg1 kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel. Sellest tulenevalt hagejal on õigus saada osa ühisvarast summas 173 780 krooni (346 960 : 2). Hagiavalduse kohaselt ei soovi hageja saada osa varast, sest kinnistu Teeristi on kostja elukoht ja teist kinnistut kostja kasutab oma äritegevuses. Kohus nõustub hageja põhjendustega, jätab kogu ühisvara kostjale ja PkS §19 lg4 alusel mõistab kostjalt hageja kasuks välja rahalise hüvitise summas 173 480 krooni. Selles ulatuses hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

MENETLUSKULUD

36. Vastavalt TsMS §173 lg1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS §162 lg1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda.

37. Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja on tasunud riigilõivu lähtudes esialgsest nõudest 347 500 krooni summas 35 000 krooni. Kuna menetluse käigus hageja on hagi hinda vähendanud 182 830 kroonini, siis RLV §56 lg1 alusel tegelikult tulid nõudelt tasuda riigilõiv

20 000 krooni. RLS §15 lg1 p1 ja TsMs §150 lg1 p1 alusel hageja on õigus taotleda enammakstud riigilõivu tagastamist.

38. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §434, §436, §438, §442, §452, §453 lg1, lg 2, §631, §632 sätete kohaselt.

Ifret Mamedguseinov Kohtunik /allkiri/

Ärakiri õige Nooremreferent Alla Kuzmina

Tartu Ringkonnakohus 22. novembril 2010.a. otsustas:

2-09-12865

8 (7)

1. Tühistada Viru Maakohtu tsiviilasjas 2-09-12865 19.10.2009 tehtud otsuse resolutsiooni p-d 3 ja 4.

1.1. Teha selles osas uus otsus, millega lugeda S.N.i kasuks väljamõistetud summaks 138 480 (üks sada kolmkümmend kaheksa tuhat nelisada kaheksakümmend) kr ja jätta menetluskulud poolte endi kanda.

2. Muus osas jätta Viru Maakohtu 19.10.2009 otsus muutmata.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Lugeda kohtulahendi resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:

4.1. Rahuldada hagi osaliselt.

4.2. Jagada poolte ühisvara, jättes R.N. ainuomandisse: 1) kinnistu Teeristi, katastritunnusega 22901:001:0320, asukohaga Illuka vald Rausvere küla; 2) kinnistu katastritunnusega 80201:002:0402, pindalaga 19 381 m2, asukohaga Toila vald Konju küla; 3) koduloomad, pannes kostjale kohustuse tasuda 29.12.2006 laenulepingu nr 2006032124 alusel perekonna huvides võetud kohustus 150 000 krooni ja 10.01.2006 tarbijakrediidilepingu nr 06000224/47tt alusel tagastamata laenu jääk koos intressidega 37 400.25 krooni.

4.3. Mõista R.N.lt välja enam saadud ühisvara eest rahaline hüvitis S.N.i kasuks summas 138 480 (üks sada kolmkümmend kaheksa tuhat nelisada kaheksakümmend krooni) krooni.

Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte enda kanda.

Kohtuotsus jõustus 02.02 2011.a. Riigikohtu määrusega.

Nooremreferent Alla Kuzmina

2-09-12865/21 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Legislator summary

Legislator headnote

Keywords

Related Decisions

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Full text