2-09-37236/5 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-09-37236

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Raivo Einula Määruse tegemise aeg ja koht

16. oktoober 2009.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-09-37236 Tsiviilasi S K avaldus lapse elukoha määramiseks Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja S K (isikukood xxx; elukoht xxx); Avaldaja lepinguline esindaja A Politanov Puudutatud isikud: IK (isikukood xxx, elukoht xxx); IK esindaja vandeadvokaat Piret Simm (Advokaadibüroo Digesta, Rävala pst 8, 10143 Tallinn) J T (isikukood xxx, elukoht xxx); Eestkosteasutused: Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu, A.H.Tammsaare tee 135, 12915 Tallinn); Mustamäe Linnaosa Valitsuse esindaja K Kuslap; Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu, Niine 2, 10414 Tallinn); Põhja-Tallinna Valitsuse esindaja R Nõmmsalu. Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud

15. oktoober 2009 a Avaldaja S K, Avaldaja lepinguline esindaja A Politanov, Puudutatud isik IK, Puudutatud isiku IK määratud korras esindaja vandeadvokaat Piret Simm, Puudutatud isik J T , Mustamäe Linnaosa Valitsuse esindaja K Kuslap, Põhja-Tallinna Valitsuse esindaja R Nõmmsalu. RESOLUTSIOON

1. Kinnitada S K ja J T vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:

1.1 IK elukohaks on kuni tema 18.a saamiseni XXX, Tallinnas.

2-09-37236

1.2 Menetlusosalised on loobunud määruskaebuse esitamise õigusest.

2. Menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda.

3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-09-37236. Edasikaebamise kord Tulenevalt TsMS § 661 lg 4 on pooled loobunud määruskaebuse esitamise õigusest.

Asjaolud S K esitas 30.07.2009.a Harju Maakohtule avalduse lapse IK elukoha määramiseks. Avaldaja palub määrata IK elukohaks avaldaja S K elukoht.

15.10.2009.a toimunud kohtuistungil sõlmisid pooled kompromissi. Tulenevalt asjaolust, et IK soovib jääda elama XXXoma vanavanemate juurde ning menetlusosalistele on oluline lapse arvamus, leppisid menetlusosalised kokku, et kuni 18.a saamiseni elab IK oma vanavanemate juures XXX, Tallinnas. Menetlusosalised otsustasid loobuda määruskaebuse esitamise õigusest.

IK avaldas kohtule, et soovib elada XXXoma vanavanemate juures ega soovi ema juures elada.

Eestkosteasutuste esindajad ning IK esindaja vandeadvokaat Piret Simm olid kompromissiga nõus.

Kohtumääruse põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS §

428 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita.

TsMS § 5521 lg 1 kohaselt kuulab kohus last puudutavas asjas ära vähemalt 10-aastase lapse.

Menetlusosalised on kohtule esitatud kompromissis kokku leppinud, et kompromissi kinnitav määrus ei ole kaevatav (TsMS § 661 lg 4).

Kohus selgitab, et TsMS § 563 lg 1 kohaselt, kui teine vanem rikub lapsega suhtlemist korraldavat kohtumäärust või raskendab selle täitmist, võib vanem sellest kohtule teatada. Juhul, kui last puudutavat lahkheli ei ole võimalik kokkuleppel lahendada ning kohtus ei saavutata suhtlemise korraldamises ega järgnevas perenõustaja poole pöördumises kokkulepet või kui kas või üks vanematest kohtusse ei ilmu, teeb kohus määruse, millega tunnistab lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja määrab milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada või millises ulatuses tuleb muuta suhtlemist puudutavat määrust või milliseid muudatusi on vaja teha vanema õigustes lapse suhtes. Eelnimetatud kohtumäärus on täidetav täitemenetluses.

2-09-37236

Tulenevalt TsMS § 168 lg 3 kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti

Kohus selgitab avaldajale, et TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus riigilõivu, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Juhul, kui avaldaja soovib tasutud riigilõivust poole, s.o 100 krooni tagastamist, tuleb avaldajal kohtule vastavasisuline avaldus esitada, märkides ära, millisele arveldusarvele tagastatav summa kanda.

Raivo Einula Kohtunik