2-09-45173/12 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-09-45173

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

19. oktoober 2009.a Jõhvis Tsiviilasja number 2-09-45173 Kohtunik Johannes Külaots Tsiviilasi M.V.`i avaldus I.K. vanema õiguste määramiseks alaealise lapse suhtes. Taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Menetlustoiming Esialgse õiguskaitse kohaldamise lahendamine / Eestkoste määramine / Vanema õiguste määramine lapse suhtes Kohtuistungi toimumise aeg

07. oktoober 2009.a Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: M.V. (IK xxx, elukoht: xxx)

Avaldaja esindaja: T.V. (IK xxx, elukoht xxx)

Puudutatud isik: I.K. (IK xxx, elukoht xxx)

Puudutatud isik: Kohtla-Järve Linnavalitsus (Kohtla- Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse kaudu, asukoht: Keskallee 19, 30395 Kohtla-Järve).

Puudutatud isiku esindaja: M. T. (volikirja alusel)

Puudutatud isik: A.V. (IK xxx, elukoht xxx)

Puudutatud isiku esindaja: vandeadvokaadi vanemabi I.G. RESOLUTSIOON

1. Avaldus rahuldada.

2. Võtta ära I.K.`lt (IK xxx, elukoht xxx) alaealine laps A.V. (IK xxx) koos vanema õiguste äravõtmisega alaealise lapse A.V.`i (IK xxx) suhtes.

3. Seada alaealise lapse A.V.`i (IK xxx) üle eestkoste Kohtla-Järve Linnavalitsuse (eestkosteasutusena) kaudu.

4. Määrata alaealise lapse A.V.`i (IK xxx) eestkostjaks tema vanaema T.V. (IK xxx, elukoht xxx) kuni lapse A.V.`i täisealiseks saamiseni, so, kuni 04.02.2026.

5. Määrata alaealise lapse A.V.`i elukohaks tema isa M.V.`i elukoht aadressil: Estonia pst. 10-68, Kohtla-Järve, Ida-Virumaa.

6. Kohustada T.V.`i täielikult hoolitsema A.V.`i kasvatamise, ülalpidamise ja tema õiguste täiel määral kaitsmise eest.

7. Võimaldada A.V.`il tulevikus teha iseseisvalt tehinguid talle antavate taskurahade või tema enda poolt tulevikus teenida võivate töötasude ulatuses, ülejäänud tehinguid aga eestkostja nõusolekul.

8. Jätta avaldaja poolt kantud menetluskulud puudutatud isiku I.K. kanda.

9. I.K.lt välja mõista M.V.i kasuks avaldaja poolt tasutud riigilõiv kogusummas 650.- (kuussada viiskümmend) krooni.

10. Riigi õigusabi osutamisega seotud kulud jätta Eesti Vabariigi kanda.

11. Käesolev määrus tehakse avalikult teatavaks „19“ oktoobril 2009.a. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu.

12. Toimetada kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele ning alaealisele lapsele kätte TsMS § 313 ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele ning alaealisele lapsele kätte TsMS § 315 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord: TsMS § 531 lg 1 kohaselt, eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus, muu hulgas eestkostja määramise, tema ametiaja pikendamise, eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise määrus, kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale.

TsMS § 532 lg 1 kohaselt, kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.

TsMS § 532 lg 3 kohaselt, määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemist eestkostjale.

ASJAOLUD

M.V. esitas 09. septembril 2009 Viru Maakohtule avalduse I.K. vanema õiguste määramiseks alaealise lapse A.V.`i (sündinud xxx) suhtes. Avalduses esitas avaldaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks (hagi tagamiseks) ja alaealise lapse A.V.`i (sündinud xxx) elukoha määramiseks avaldaja juurde. Avalduse koahselt sündisid poolte kooselust 04.02.2008 kaksikud tütre A. ja M. V.. M. V. suri 05.05.2008. Juba enne rasedust tarvitas puudtatud isik, laste ema I.K. narkootilisi ja psühhotroopseid aineid, alkoholi ja tubakat, samuti tarvitas sseda raseduse ajal ja pärast laste sündi. Ka A. sai pärast sündimist ravi narkosõltuvuse vastu ja seoses sellega on tema areng aeglasem ja ta vajab kõrgendatud tähelepanu. I.K. ei hoolitse lapse eest, ei täida arstide ettekirjutusi ja soovitusi, sageli jätab lapse üksinda. Lapse toitmine on ebaregulaarne, korter on koristamata. I.K. jätakb alkoholi ja narkootiliste ainete tarbimist, teda on korduvalt karistatud kriminaalja väärteokorras. Lapse puudutatud isiku juurde jätmine on ohtlik tema elule, oma eluviiside tõttu ei ole I.K. võimeline oma last kasvatama. Avaldaja palus kohaldada esialgset õiguskaitset ja määrata kohtumenetluse ajaks lapse elukohaks tema enda elukoht. Avaldaja palus vastavalt PkS § 54 lg 1 ära võtta I.K.`lt vanema õigused alaealise lapse A.V.`i (sündinud xxx) suhtes.

Viru Maakohtu 11. septembri 2009 määrusega kaasati menetlusse puudutatud isikuna Kohtla- Järve Linnavalitsus (Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse kaudu) ja määrati alaealisele lapsele esindajaks vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev.

Avaldus koos lisadega on puudutatud isikule I.K.`le kätte toimetatud 17.09.2009 TsMS § 322 lg 1 järgi ettenähtud korras (vanaisa kaudu) (tl. 37).

Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskus esitas 05.10.2009 kohtule arvamuse (tl. 40-41) ja kodukülastuse akti (tl. 49), millest nähtub, et M.V. on sobiv isik alaealise tütre A.V.`i kasvatamiseks. Lastekaitseinspektorid kontrollisid 18.09.2009 M.V.`i elukohta, külastamise momendil oli kodus avaldaja ema T.V., laps A.oli lasteaias ja avaldaja ise tööl. Avaldaja elab 3-toalises mugavustega korteris, lapse kasvatamiseks on loodud kõik tingimused. Kuna valdaja töötab, siis lapse kasvatamisega tegeleb peamiselt avaldaja ema, lapse vanaema T.V..

Samuti märkis eestkosteasutus, et I.K. ei ole sobiv isik kasvatama oma alaealist tütart A.V.`i. Vastusele lisatud karistusregistri väljavõttest (tl. 44-45) nähtub, et I.K.`t on korduvalt karistatud kriminaalja väärteokorras (kokku 8 karistust). OÜ Corrigo 07.08.2009 vastuse (tl. 46) kohaselt osaleb I.K. metadooni asendusravi programmis. Temalt võetud analüüsid näitavad narkootiliste ainete (amfetamiini) tarbimist.

KOHTUISTUNG

07. oktoobri 2009.a kohtuistungil jäi avaldaja esitatud taotluse juurde. Avaldaja M.V. taotles kohtuistungil vanema õiguste äravõtmist lapse emalt I.K.`lt. I.K. tarvitab narkootilisi aineid, tema psüühika on ebastabiilne, ta on vägivaldne, isegi lapse suhtes. I. Kasatkina ei tegele lapse kasvatamisega, tema eluviisid on ohtlikud lapse elule. Sellest, et Irina tarvitab narkootilisi aineid, sai avaldaja teada alles pärast laste sündi. Avaldajale oli teada, millistes tingimustes laps oma ema juures elas, seepärast käis ta ka iga päev seal. Sageli ei lastud teda sinna sisse. Puudutatud isik lubas tappa nii iseenda kui lapse, kui avaldaja midagi ette võtab. Avaldaja teatel pöördus ta abi saamiseks ja kohtudokumentide ettevalmistamiseks kahe juristi poole, seoses sellega venis avalduse andmine kohtusse. Avaldaja palub avaldus rahuldada, võtta I.K.`lt ära alaelaine laps A.koos vanema õiguste äravõtmisega lapse suhtes ja määrata lapse elukohaks tema elukoht. Avaldaja on nõus sellega, et lapse eestkostjaks määratakse tema ema, T.V..

Puudutatud isik I. K. kohtuistungile ei ilmunud. Kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teavitati teda kohtukutsega, mis edastati puudutatud isikule 17.09.2009 TsMS § 322 lg 1 järgi ettenähtud korras (vanaisa kaudu) (tl. 37).

Puudutatud isiku Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse esindaja Maarika Tarum on nõus nii esialgse õiguskaitse kohaldamise kui vanema õiguste määramise arutamisega. Esindaja teatel on I. Kasatkina teadlik kohtuistungist, sellest teatati talle vestlusel 16.09.2009. Esindaja ütluste kohaselt ei ole I.K. võimeline oma last kasvatama, tema elukoht ei ole sobilik lapse kasvatamiseks. Esindaja palus avaldus rahuldada, võtta lapse emalt ära vanema õigused lapse A.suhtes, ning määrata alaealise lapse A.V.`i eestkostjaks tema vanaema T.V. ning lapse elukohaks tema isa elukoht aadressil xxx.

Puudutatud isik T.V. palus avaldus rahuldada ja määrata teda lapse A.eestkostjaks. T. V. esitas kohtuistungil vastavasisulise kirjaliku avalduse. Puudutatud isiku sõnul ei ole Irina lapse vastu huvi tundnud, lapse äravõtmise juures teda ei olnud. Lapsega on vaja tegeleda, temaga on vaja käia arstide juures, ta vajab erilist hoolt, Irina ei suuda lapse vajadusi rahuldada. Irinalt on juba 2005. a. ühe lapse suhtes vanema õigused ära võetud. Puudutatud isiku sõnul ei ole nad vastu ema kohtumistele lapsega, kui ta hakkab normaalselt elama.

Puudutatud isiku A.V.`i esindaja, vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev palus avaldus rahuldada, sest lähtudes lapse huvidest, on avaldus põhjendatud. Esindaja palus määrata lapse A.eestkostjaks T.V.`i kuni A.täisealiseks saamiseni.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus tutvunud avaldusega, kuulanud ära istungile ilmunud menetlusosaliste seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Sünnitunnistuse järgi on lapse A.V.`i vanemateks avaldaja ja puudutatud isik I.K. (t.lk. 4).

Avalduse kohaselt tarvitab puudutatud isik I.K. alkohoolseid jooke ja narkootikume, teda on korduvalt kriminaal-ja väärteokorras karistatud. Antud asjaolud leiavad tõendamist Politseiameti Karistusregistri poolt 03.08.2009 esitatud teatega (tl. 43-45) ja OÜ Corrigo 07.08.12009 vastusega (tl. 46).

Avaldaja on esitanud taotluse I.K.`lt vanema õiguste äravõtmiseks lapse A.suhtes ja lapse elukoha määramiseks avaldaja elukoha aadressile.

Eestkosteasutus Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskus ja puudutatud isik T.V. on antud avaldusega nõus, T.V. on esitanud kohtule avalduse tema eestkosteks määramiseks. Puudutatud isik I.K. ei ole kohtule oma arvamust avaldanud. Alaealise lapse esindaja, vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev palus avaldus rahuldada, lapse A.eestkostjaks määrata T.V..

Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada TsMS § 552 sätteid, mille kohaselt, kui vastavalt seadusele on menetluses vajalik valla – või linnavalitsuse osalus, teatab kohus talle menetlusest. Kohus teavitab ka muul juhul valla – või linnavalitsust menetlusest ja sellega seonduvatest asjaoludest, kui nende asjaolude teadmine on vallavõi linnavalitsusele ilmselt vajalik oma ülesannete täitmiseks ja seadusest ei tulene teisiti. Kohus küsib valla – või linnavalitsuse seisukohta alaealist või eestkostet puudutavas menetluses ja saadab talle menetlusi lõpetavate määruste ärakirjad.

TsMS § 558 lg 1 kohaselt, vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kuulab kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. Kui menetlus toimub lapse heaolu ohustamise üle, kuulab kohus vanemad isiklikult ära ja arutab nendega lapse huvide kaitset. TsMS § 558 lg 3 kohaselt, kohus ei pea vanemaid ära kuulama, kui sellest tekkiva viivitusega kaasneks ilmselt oht lapse huvidele.

Lapse ema I.K. olid kohtuistungile kutsutud kohtukutsega, kohtukutse oli kätte toimetatud 17.09.2009 TsMS § 322 lg 1 järgi ettenähtud korras – pereliikme kaudu (tl. 37). Samuti teatas puudutatud isikule kohtuistungist Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse esindaja Maarika Tarum 16.09.2009 toimunud vestluse käigus, seega oli I.K. teadlik kohtuistungi toimumise ajast ja kohast. Puudutatud isik ei ole kohtuistungile ilmunud ega kohtule vastust esitanud.

Kohtul puudub võimalus lapsevanema I.K. ärakuulamiseks, kuna puudutatud isik ei ole kohtuistungile ilmunud, samuti ei ole ta esitanud kirjalikku vastust avaldusele. Laps A.V. on sündinud xxx, seega on ta 1 aasta 8-kuune. Kohus on seisukohal, et viivitamisega kaasneks oht lapse huvidele, sellest lähtuvalt tuleb avaldus lahendada lapsevanemat ära kuulamata.

TsMS § 559 kohaselt kuulab kohus vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlus – ja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. Lapse ärakuulamisel tuleb teda menetluse esemest ja võimalikust tulemusest teavitada, kui sellega ei kaasne ilmselt kahjulikke tagajärgi lapse arengule või kasvatusele. Lapsele tuleb anda võimalus oma seisukoha avaldamiseks. Kohus võib lapse ärakuulamisest loobuda üksnes mõjuval põhjusel.

Alaealine laps A.V. on sündinud 04. veebruaril 2008. aastal, seega ei pidanud kohus lapse ärakuulamist võimalikuks.

Vanema õigused ja kohustused ning vanema õiguste äravõtmise alused on reguleeritud perekonnaseaduse (PkS) peatükkis 8. Vastavalt PkS § 50 lg 1, vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Lastekaitse seaduse § 8 alusel, igal lapsel on sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule.

Eeltooduga tuvastas kohus, et asjast puudutatud isik I.K. üsna pika aja jooksul kuritarvitab alkohoolsete jookide ja narkootikumide tarbimisega, I.K. ei tööta, teda on korduvalt karistatud kriminaalja väärteokorras. Perekonnaseaduse § 54 lg 1 kohaselt, ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem: alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või kuritarvitab vanema õigusi või kohtleb last julmalt või avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju või ei ole kasvatusasutuses viibiva lapse kasvatamises mõjuvate põhjusteta osalenud aasta jooksul. PkS § 54 lg 3 kohaselt, vanema õiguste äravõtmisel teeb kohus otsuse sellelt vanemalt lapse äravõtmise kohta. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt, kui vanemalt vanema õiguste äravõtmisel jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab lapse elu eestkosteasutus, lõike 5 kohaselt, vanema õiguste äravõtmise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub, ja kasvatusasutusele, kus laps asub. Tsiviilasja materjalide ja kohtuistungil ära kuulatud menetlusosaliste seletusega on tuvastatud, et lapse A.V.`i jätmine tema ema juurde seab ohtu lapse elu, mis on aluseks lapse emalt isik I.K.`lt lapse äravõtmiseks koos vanema õiguste äravõtmisega ning lapsele eestkostja määramiseks.

Kooskõlas PkS § 92 lg 1, eestkoste seatakse lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ning huvide kaitseks. Vastavalt PkS § 97 lg 1 ja lg 2 eestkostja on lapse seaduslik esindaja, kes on kohustatud hoolitsema lapse kasvatamise ja ülalpidamise eest. Sama seaduse §

95 lg 3 alusel, eeskostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkostja seatakse.

Kirjaliku ja suulise nõusoleku enda eestkostjaks määramiseks on andnud lapse vanaema T.V., kes märgib, et on nõus last kasvatama koos oma poja, lapse isa M.V.`iga. PkS § 96 loetletud asjaolusid, mille kohaselt T.V.`i ei või määrata eestkostjaks, ei ole tuvastanud. Eestkostjaks määratav isik on võimeline lapse eest hoolitsema. Sellises olukorras on eestkostja määramine lapse huvides, sest sellega tagatakse lapse õiguste kaitsmine eestkostja poolt. Eestkostjaks määratavale isikule on selgitatud, et vastavalt PkS § 97 ja TsMS § 557 lg 2 p 3 eestkostja, kui lapse seaduslik esindaja peab täielikult hoolitsema lapse kasvatamise ja ülalpidamise eest. Kuna eestkostet ei seata määratud ajaks, siis vastavalt TsMS § 557 lg 2 p 4, kohus võimaldab tulevikus lapsel teha iseseisvalt tehinguid vaid talle antavate taskurahade või tema poolt tulevikus teenida võivate töötasude ulatuses.

Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et M.V.`i avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et alaealise ema – I.K. – muudel põhjustel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel nõuetekohaselt, vaid oma tegevusega ja eluviisidega seab ohtu lapse elu ja tervise. Ülaltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et alaealine laps A.V. tuleb ära võtta tema emalt I.K.`lt koos vanema õiguste äravõtmisega ning alaealise lapse A.V.´i üle tuleb seada eestkoste Kohtla-Järve Linnavalitsuse (eestkosteasutusena) kaudu ja alaealise lapse A.V.´i eestkostjaks tuleb määrata lapse vanaema T.V..

Antud olukorras on vanema õiguste äravõtmine lapse huvides, sest edaspidi lapse huvide tõhusa kaitsmise tagavad riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused. Vanema õiguste äravõtmisega kaotab I.K. lapse suhtes kõik õigused. Pärast oma eluviisi parandamist võib ta pöörduda Kohtla-Järve Linna ja kohtu poole vanema õiguste taastamiseks.

TsMS § 172 lg 1 kohaselt, hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane,

Avaldaja on avalduse esitamisel tasunud 31.08.2009 riigilõivu summas 200.- krooni ja esialgse õiguskaitse tagamiselt 29.09.2009 riigilõivu summas 450.- krooni, kokku 650.- krooni.

Käesolevas menetluses peab kohus õiglaseks jätta avaldaja menetluskulud puudutatud isiku I.K. kanda, kuna antud menetlus on tingitud puudutatud isiku eluviisidest ja alaealise lapse huvidest. I.K.lt M.V.i kasuks välja mõista avaldaja poolt tasutud riigilõiv kogusummas 650.- krooni.

Riigi õigusabi osutamisega seotud kulud jätta Eesti Vabariigi kanda.

Johannes Külaots Kohtunik