2-06-11851/17 · Viru Maakohus Narva kohtumaja
Legislator summary
AI generatedViru Maakohtu menetluses on AS EMT hagi N S vastu võla nõudes. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirjad koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama. Kostja on 10.07.2009.a menetlusdokumendid isiklikult kätte saanud.
Legislator headnote
AI generated2-06-11851/17 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: Kostjal on õigus 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates taotleda Maakohtult kajas menetluse taastamist, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasudes Viru Maakohtu tagatiste arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pank, arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või arvelduskontole nr 221013921094 Swedbank viitenumbrile 3100057484 kautsjoni 1 000 krooni ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus
Kohus Viru Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht
15. oktoobril 2009.a, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-11851 Tsiviilasi AS EMT hagi N S vastu võla nõudes Tsiviilasja hind
3 078,33 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS EMT (registrikood 10096159, asukoht Valge 16, 19095 Tallinn) Hageja esindaja: Eerika Erlach (Lindorff Eesti AS; aadress Rävala pst 5, 10143 Tallinn) Kostja: N S (isikukood XXX, XXX) Asja lahendamise viis Kohtuistungit pidamata
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista kostjalt N S hageja AS-i EMT kasuks 6 156,65 (kuus tuhat ükssada viiskümmend kuus krooni ja kuuskümmend viis) krooni, millest 3 078,33 krooni on põhivõlgnevus ja 3 078,32 krooni on kõrvalnõue.
Menetluskulude jaotus
3. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-06-11851 jätta täies ulatuses N S kanda.
4. Välja mõista N S menetluskulud summas 1 556,63 (üks tuhat viissada viiskümmend kuus krooni ja kuuskümmend kolm senti) krooni AS-i EMT kasuks.
Edasikaebamise kord
Kostjal on õigus 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates taotleda Maakohtult kajas menetluse taastamist, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasudes Viru Maakohtu tagatiste arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pank, arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või arvelduskontole nr 221013921094 Swedbank viitenumbrile 3100057484 kautsjoni 1 000 krooni ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse.
Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamise päevast.
Asjaolud ja menetluse käik
Viru Maakohtu menetluses on AS EMT hagi N S vastu võla nõudes. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirjad koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama. Kostja on 10.07.2009.a menetlusdokumendid isiklikult kätte saanud.
Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja ei ole hagile vastanud ega taotlenud tähtaja pikendamist.
13.10.2009.a esitas hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks koos menetluskulude nimekirjaga.
Kohtu õiguslik põhjendus
Kohus tutvunud hageja taotlusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus.
Vastavalt TsMS § 407 lg 1 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja vastuväiteid hagile ei esitanud õigeaegselt, siis leiab kohus, et tal ei ole vaidlust hagi üle, mistõttu kuulub hagi rahuldamisele kogu haginõuete ulatuses.
TsMS § 444 lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki.
Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja hagiavaldus tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjale anti vastamiseks piisav aeg, kostjat hoiatati, et tähtaegselt vastamata jätmise korral võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile õigeaegselt vastamata jätmiseks.
Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostja vastu 04.02.2004.a sõlmitud liitumislepingust. Kostja ei täitnud oma kohustusi korrektselt ning võlgneb hagejale 6 156,65 krooni, millest 3 078,33 krooni on põhivõlgnevus ja 3 078,32 krooni on kõrvalnõue.
Hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist ja täitmisega viivitamise eest viivist VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101, lg 1, 6, § 108, lg 1, § 113 lg 1 alusel.
Menetluskulude jaotus
Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab kostja.
TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Tulenevalt TsMS § 138 lg 2 on kohtukuludeks muuhulgas riigilõiv.
Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja kandis antud tsiviilasjas menetluskulusid summas 1 556,63 krooni, millest 450 krooni on hagihinnalt tasutud riigilõiv,
1 046,63 krooni on õigusabikulud ja 60 krooni on postikulud.
Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt kokku hageja menetluskulude katteks
1 556,63 krooni.
Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 142 lg 2, 1741, 407 lg 1, 415,
441 lg 1, 442, 444 lg 4, 468 lg 1 p 2.
Kohtunik Fred Fisker