2-09-21438/13 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

2-09-21438

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht

19. oktoober 2009.a. Haapsalu

Tsiviilasja number 2-09-21438 Tsiviilasi

M. T. (O.) hagi J. O. vastu abielu lahutamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja M. T. (O.) (isikukood *, elukoht * , e-post:*)

Kostja J. O. (isikukood *, elukoht *);

Menetlustoiming Menetluse lõpetamine, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hageja hagist loobumine.

2. Lõpetada käesoleva tsiviilasja nr 2-09-21438 menetlus seoses hagist loobumisega. 3.Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada M. T. (O.) pool tasutud ½ riigilõivust so 2500 (kaks tuhat viissada) krooni M. T. (O.) arveldusarvele nr * (Riigilõiv summas 5000 krooni tasutud M. O. poolt 11.05.2009a. Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011, viitenumber 2900072699. Riigilõivu siire on tehtud 19.10.2009a. summas 5000 krooni. Riigilõiv on kantud Pärnu Maakohtu viitenumbrile 2900072369.) 4.Määruse ärakiri saata peale selle jõustumist täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele

5. Saata käesoleva määruse ärakiri menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus

Jätta kostja menetluskulud hageja kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu

Asjaolud ja menetluse käik

12. mail 2009.a esitas hageja M. O. Tartu Maakohtule hagi J. O. vastu abielu lahutamise nõudes. Hageja palub lahutada poolte abielu, kuna pooled ei ela koos juba kolm aastat. Kohtualluvuse järgi saabus tsiviilasi lahendamiseks Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale 15.06.2009.a. 22.06.2009.a. tegi Pärnu Maakohus kohtumääruse, millega võttis esitatud hagiavalduse menetlusse ja alustas tsiviilasjas eelmenetlust. Kohus määras kohtuistungi 10.septembrile 2009a. 03.09.2009.a. esitas hageja M. O. kohtule avalduse, milles teatab, et poolte abielu lahutati *. * Maavalitsuse perekonnaseisuosakonnas. Samuti esitas hageja taotluse ½ riigilõivu tagasisaamiseks. 08.09.2009a. saatis kohus hagejale selgitused nõuetekohase avalduse esitamiseks, juhul kui hageja soovib tsiviilasja menetlust lõpetada. 10.09.2009a. lükkas kohus kohtuistungi edasi, sest kumbki pool kohtuistungile ei ilmunud. 09.10.2009a. esitas hageja M. T. (endine nimi O.) kohtule nõuetekohase avalduse hagist loobumiseks.

Hageja on kohtule esitanud abielulahutuse tunnistuse, kust nähtub, et tema perekonnanimeks on pärast lahutust T.. EV isikutunnistuse kohaselt, mis on välja antud * on hageja perekonnanimeks T.

Kohtu seisukoht

TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 2 järgi kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse.

Kohus võtab vastu hagist loobumise ja lõpetab käesolevas tsiviilasjas menetluse. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 2 tuleb hagejale tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, sest hageja on hagist loobunud. Hageja poolt on riigilõiv summas 5000 krooni tasutud 11.05.2009a. Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011, viitenumber 2900072699. Riigilõivu siire on tehtud 19.10.2009a. summas 5000 krooni. Riigilõiv on kantud Pärnu Maakohtu viitenumbrile 2900072369. Hagejale tuleb tagastada ½ tasutud riigilõivust s.o 2500 krooni.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Eeltoodu alusel jätab kohus kostja menetluskulud hageja kanda. TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 174lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.

Kohus juhindub määruse tegemisel TsMS § 150 lg 2 p 2 , 168 lg 4, 173 lg 1 ja 2, 174 lg 1,

428 lg 1 p 3 ja 429 lg 1 ja 2.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik