2-08-73378/21 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-08-73378

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. oktoober 2009. a Tartu

Tsiviilasja number

2-08-73378

Hagihind

94 400 krooni

Tsiviilasi

Nauvitsman OÜ hagi Freda OÜ vastu 94 400,00 krooni ja

viiviste väljamõistmiseks.

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja Nauvitsman OÜ (registrikood: 11107899, Tähe 127f,

50113 Tartu, seaduslikud esindajad Marko Kutman ja Tanel

Kurvits);

Kostja Freda OÜ (registrikood: 10474236, Mõisavahe 29-11,

50707 Tartu);

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrus Lillo

(Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus, Ülikooli 4, 51003 Tartu).

Kohtuistungi toimumise aeg

16. september 2009. a

Protokollija

istungisekretär Astrid Sägi

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Nauvitsman OÜ hagi Freda OÜ vastu 94 400,00 krooni ja viiviste

väljamõistmiseks osaliselt.

2. Välja mõista Freda OÜ-lt 94 400,00 (üheksakümmend neli tuhat nelisada) krooni

põhivõlg ja 2 832,00 (kaks tuhat kaheksasada kolmkümmend kaks) krooni

sissenõutavaks muutunud viivis.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud 82% ulatuses Freda OÜ kanda ja 18% ulatuses Nauvitsman OÜ kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul,

alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tl 4-6)

Hageja on omandanud võlgnevuse väljanõudeõiguse Freda OÜ vastu 25.09.2008.a Vivokom

Ehitus OÜ-lt. Hagiavalduse kohaselt Vivokom Ehitus OÜ teostas kostjale 25.10.2008.a

sõlmitud töövõtulepingu nr VE 001-10/07 alusel sidetrassi ehitus- ja sidekaabli paigaldustöid.

Objekt asus Luunja vallas Andrese kinnistul. Vivokom Ehitus OÜ teostas kõik lepingujärgsed

tööd. Kostja kohustus tehtud tööde eest arve alusel tasuma ja 14.02.2008.a esitas Vivokom

Ehitus OÜ kostjale arve summas 94 400 krooni, maksetähtajaga 28.02.2008.a koos teostatud

tööde aktiga. Kostja tähtajaks arvet ei tasunud. 25.09.2008.a loovutas Vivokom Ehitus OÜ

võla väljanõudeõiguse hagejale. Hageja teavitas kostjat tähitud kirja teel 30.09.2008.a

nõudeõiguse

üleminekust

uuele

võlausaldajale

ja

andis

lisatähtaja

võlgnevuse

likvideerimiseks. 16.10.2008.a saatis kostja hagejale e-kirja nõude vaidlustamiseks. Hageja on

seisukohal, et kostja poolt esitatud väide, et teostatud töid ei ole üle antud, ei vasta tõele.

Vivokom Ehitus OÜ on kostjale esitanud teostatud tööde akti, mille on allkirjaga kinnitanud

ka kostja volitatud esindaja ning kõnealuse objekti ehitusjärelevalve teostaja Kuldar Käsper.

Samas sätestab ka VÕS § 638 tellija kohustuse töö vastu võtta. Kostja ei ole hagejale ega

Vivokom Ehitus OÜ-le mingeid kirjalikke pretensioone töö vastuvõtmisest keeldumise kohta

esitanud. Hageja eeldab, et tööd on vastu võetud ja kostjal on kohustus VÕS § 637 alusel

tellitud tööde eest tasuda. Kostja väide, et Vivokom Ehitus OÜ-l puudus tööde teostamiseks

ehitusluba, ei vasta tõele. Vivokom Ehitus OÜ-l oli Luunja Vallavalitsusest 29.08.2007.a

saadud ehitusluba nr LV2007-593/EL. Tuginedes VÕS § 164 ja § 168 leiab hageja, et kostja

väide selle kohta, et Vivokom Ehitus OÜ on rikkunud töövõtulepingu punkte nr 14 ja 15, on

alusetu.

Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlana 94 400 krooni ja viivisena 23 505,60

krooni, kokku 117 905,60 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista alates

03.11.2008.a kuni tasumata võlasumma täieliku tasumiseni viivis 0,1% tasumata

võlasummalt päevas.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE (tl 34–38)

Kostja ei tunnista tema vastu esitatud nõudeid. Kohtule esitatud vastusest nähtub, et 25.

oktoobril 2007. a sõlmitud töövõtulepingu nr VE 001-10/07 kohaselt tähendas töövõtja -

Vivokom Ehitus OÜ - poolt töö teostamine muuhulgas ka seda, et viimane hangib

magistraalkaabli ja sidetrassi ehituseks ning sidekaabli paigaldamiseks vajalikud ehitus- ja

kasutusload, millise tingimuse täitmine oli kostja poolt tööde eest tasumise eeldus. Töövõtja

on esitanud väära väite, et ta on tegutsenud ehitusloa alusel. Antud väite kinnituseks esitatud

ehitusluba nr LV2007-593/EL ei hõlma kostjale kuuluvat Andrese maaüksust. Kostja on

pöördunud järelepärimisega Luunja valla poole ja vald on kinnitanud, et Andrese kinnistu

osas ei ole eelpoolnimetatud tööde teostamiseks ehitusluba antud.

Seega ei ole kostjal, kui tööde tellijal võimalik isegi juhul, kui kaabel on maha veetud, seda

ehitus- ja kasutusloa puudumise tõttu kasutama asuda, kuivõrd tegemist on ebaseadusliku

rajatisega ja vallal on igal ajal õigus nõuda selle kõrvaldamist. Lepingust tulenevalt ja

lähtuvalt üldteadaolevalt ei ole kostja eesmärk saavutada olukord, mil tema ülesandel on keegi

maasse kaevanud sidekaabli. Kostja eesmärk on saada enda valdusse sellekohastele nõuetele

vastavalt ehitatud rajatis (sidetrass), mida kostjal on võimalus asuda kasutama. Vaatamata

korduvalt esitatud nõudmistele ei ole kostjale esitatud ei sidetrassi ehitusluba, kasutusluba,

ega mistahes dokumente, mis tõendaksid sidetrassi nõuetele vastavat projekteerimist ja

ehitamist. Pöördudes sellekohase järelepärimisega Luunja valda selgus hoopis, et Vivikom

Ehitus OÜ on kostjat jätkuvalt eksitanud esitades talle valeandmeid ehitise seaduslikkuse

kohta.

Poolte vahel on küll allkirjastatud teostatud tööde akt, kuid sellega on tellija (kostja) esindaja

fikseerinud üksnes selle, et kaabel on paigaldatud. Samas puudus ja puudub nimetatud

rajatisel kuni käesoleva hetkeni ehitusluba, mistõttu ei ole Vivokom Ehitus OÜ oma

lepingulist kohustust täitnud ja teostatud töö ei vasta lepingus kokku lepitud tingimustele ning

seega ei ole kostja kohustatud selle eest ka hagejale tasu maksma. Vaatamata asjaolule, et

Elioni esindaja on kontrollinud rajatise olemasolu, ei saa töövõtulepingu p. 5.4 kohaselt

lugeda ehitaja tööd lõpetatuks, kuivõrd kostja ei saa lepinguobjekti vastu võtta ja kasutama

hakata, sest seda ei ole õiguslikult olemas. Teatavasti on ilma sellekohase õigusliku aluseta

võõrale maale paigaldatud rajatis selle kinnistu omaniku oma, kus paikneb rajatis. Seega ei

vastanud töövõtja poolt tellijale teostatud tööde akti allkirjastamiseks esitamine poolte

kokkuleppele, mille järgi töövõtja kohustus hankima ehitatud ja paigaldatud sideliinidele ka

ehitus- ja kasutusloa. Kostja hinnangul ei pea ta tööde eest antud olukorras tasuma enne, kui

nõuetekohane lepinguobjekt ei ole üle antud.

Kostja vaidleb vastu hageja viivisenõudele, kuivõrd tööde eest tasumisest keeldumine on

eeltoodule tuginedes olnud põhjendatud ja seaduslik.

Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

KOSTJA TÄIENDAVAD SEISUKOHAD (tl 63-65)

Töövõtulepingu nr VE001-10/07 p 2 kohaselt kohustus hageja ehitama sidetrassi ja

paigaldama sidekaabli. Eelnimetatud sidevarustuse reservtoru saab teatud tõlgenduse korral

käsitleda sidetrassi ehitusena (kaabli kulgemiseks vajaliku reservtoru paigaldamine), kuid

mingil juhul ei saa sidevarustuse reservtoru paigaldamist samastada sidekaabli paigaldusega.

Sidekaabli paigaldus eeldab kindlaid tehnilisi tingimusi (spetsifikatsioon, sh. läbimõõt,

voolujuhtivus

jm.

parameetrid),

milliseid

ei

ilmne

ei

töö

aluseks

olevast

projektdokumentatsioonist ega ka tööde üleandmise-vastuvõtmise aktist. Seega on

põhjendatud alus eeldada, et vaatamata lepingus kokkulepitule, ei ole hageja seda osa töödest

teostanud. Hagi ese on nõue lepingu kohaselt tehtud tööde eest tasu saamiseks. Tulenevalt

VÕS § 635 lg 1 ja lepingu punktides 6.1.-6.3. kokkulepitust, kohustus kostja tasuma hagejale

tasu reaalselt tehtud töö eest. Seega saab hagejal nõue lepinguga kokku lepitud tasu saamiseks

tekkida seejärel, kui ta tõendab, et on endapoolsed lepingust tulenevad kohustused töö

tegemiseks täitnud. Hageja poolt esitatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akt (14.02.2008) ei

saa olla sellekohaseks tõendiks, kuivõrd see koostati olukorras, mil kostja esindajal ei olnud

võimalik veenduda, kas sidekaabel on reaalselt paigaldatud ja kas lepingust tulenevad tööd on

teostatud või mitte. Sidekaabli paigaldustööde puhul ei ole mitte niivõrd oluline veenduda

vahetult, kas igal meetril on konkreetne kaabel paigaldatud või mitte, vaid veenduda eelkõige

ehitaja poolt kehtivate õigusaktide alusel koostatava dokumentatsiooni põhjal paigaldatud

sideliini nõuetele vastavuses.

Olukorras, kus kostja esindaja Kuldar Käsper kutsuti töömaale ja osundati maapinnale ning

esitati väide, et maa sees kulgeb lepingu tingimustele vastav sideliin, ei saa Kuldar Käsperi

allkiri teostatud tööde aktil vähimalgi määral tõendada kaabli (veel enam nõuetele vastava

kaabli) paiknemist maapinnas. Seepärast on nii kostja kui ka kostja esindajad korduvalt

esitanud hagejale nõude esitada töö vastuvõtmiseks nõuetekohane dokumentatsioon.

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.12.2002 määruse nr 71 „Eri liiki ehitiste ehitamise

tehnilistele dokumentidele esitatavad nõuded“ § 1 kohaselt on ehitamise tehnilisteks

dokumentideks muuhulgas ehitusprojekt ja selle muudatused. Ehitusprojekt (eelnimetatud

geodeetiliste tööde aruanne) on antud kostjale (tellijale) hageja (ehitaja) poolt üle alles

kohtuistungil, s.o rohkem kui aasta tööde väidetavast valmimisest. Samuti on oluline asjaolu,

et nimetatud projekt ei kajasta olulises mahus lepinguga kokku lepitud tööde tegemist.

Määruse § 1 p 3 kohaselt on ehitamise tehnilisteks dokumentideks ka kaetud tööde aktid.

Viidatud dokumendid on meie hinnangul määravaks tuvastamaks asjaolu, kas sidekaabel

maasse kaevati ja kui, siis, kas see kaabel vastas kehtestatud nõuetele jms asjaolud.

Ehitustööde teostamisel on meie hinnangul ilma kaetud tööde aktideta võimatu tuvastada

selliste tööde tegemist või tegemata jätmist, mida töö valmimise järgselt ei ole. Seega ei ole

hageja käesoleval ajal esitanud asja materjalide juurde tõendeid, mis kinnitaksid lepingus

kokkulepitud töö teostamist, millest tulenevalt tuleb rahuldamata jätta ka hageja poolt esitatud

nõue tööde eest ette nähtud tasu maksmiseks.

KOHTUISTUNG

Hageja seaduslike esindajate, Marko Kutman’i ja Tanel Kurvits’a, selgituste kohaselt

Vivokom Ehitus OÜ teostas kostjale sidekaablite paigaldamist. Kõrvalkrunt soovis saada

endale sidekaableid, mis pidid läbima Andrese maaüksust. Andrese maaüksusele oli ka soov

ehitada maju ja Elion pakkus OÜ-le Freda välja võimaluse, et nad ehitavad magistraalkaabli

võimalikult mahuka ja paigaldavad torud, et OÜ-l Freda oleks võimalikult lihtne enda maale

viia kaableid. Elion ja OÜ Freda esindaja leppisid kokku ja Vivokom Ehitus OÜ tegi

hinnapakkumise 80 000 krooni + käibemaks, millega pooled nõustusid ning OÜ Freda, keda

esindas Kuldar Käsper ja Vivokom Ehitus OÜ sõlmisid lepingu. Teostatud tööde eest jättis

OÜ Freda tasumata. Dokumente, mida OÜ Freda nõudis, seda ei olnud kokku lepitud.

Magistraalkaablite skeemil rohelisega on reservtorud ja kanalisatsioonitorud, mis ehitati OÜ

Freda tarvis ja punasega on märgitud magistraalkaevud. Üleandmis-vastuvõtmisakt tehti kogu

objekti peale ja tööd olid valmis akti tegemise ajaks, olid küll väiksed vaegtööd, lepingu

tähtaeg läks üle, sest oli talv ja kaevatud trassi ei saanud korralikult kinni ajada ja see töö tehti

ära aprillikuus, kui pinnas oli kuiv. Kaetud tööde akt ja ehitise vastuvõtu akt 12.02.2008.a (tl.

66-67), hõlmavad kogu tehtud tööd, mis magistraalkaablite skeemis on näha. Ehitise

vastuvõtu akt 12.02.2008.a on tehtud Elioni poolt, ehk siis selle alusel saab üle anda ehitise

Elionile ja see oleks juba üle antud kui OÜ Freda seaks sellele maatükile servituudi, mida ta

aga ei ole teinud. Kaabel on selle akti alusel üle antud. Kogu töö käis Elioni järelevalve all ja

nende kahe akti alusel Elion peaks töö vastu võtma, enne sinna sidet sisse ei saa. OÜ Freda ja

Elioni vahel oli kokkulepe, et kui OÜ Freda kaasfinantseerib trassi ehitust, siis Elion on

valmis eelmise-Andrese etapi-eest finantseerima. Kogu dokumentatsioon on Kuldar Käsper’i

käes, hageja ei näinud põhjust hakata kostja esindajalt Kuldar Käsperilt välja nõudma

dokumentatsiooni, et seda siis temale uuesti esitada. Hageja soovib raha saada reservtorude

eest, mis ta kostjale on üle andnud ja selle osa eest, milles pooled kokku leppisid, et

suurendada magistraalkaabli kiudude arvu. Kokkuleppele jõudsid omavahel Elioni esindaja

Andres Kuusik ja OÜ Freda esindaja Kuldar Käsper, kokkuleppe sõlmimise juures Vivokom

Ehitus OÜ-d ei olnud. Kokkuleppe alusel sõlmiti hageja ja kostja vahel leping, mingid

kokkulepped sõlmiti suuliselt ja Elion tellis hinnapakkumise. Sidekaabli paigaldus tähendab

seda, et magistraalkaabel sai suurem, võimekam ja arvel võib olla trükiviga. Kui OÜ Freda ei

oleks kokkulepet sõlminud, oleks paigaldatud lahjem kaabel ja hiljem oleks OÜ Freda ise

omale eraldi kaabli ehitama. Samuti peab kostja vajalikuks märkida, et teostusmõõdistus, mis

on tehtud jaanuaris on tehtud spetsiaalselt OÜ-u Freda jaoks viimase nõudmisel.

Teostusmõõdistust ei ole hagejal õnnestunud kostjale edastada ja kostja selle järgi ei tulnud.

Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõudena 94 400 krooni ja viivised.

Kostja lepingulise esindaja vandeadvokaat, Andrus Lillo, poolt antud seletuste kohaselt,

kostja hagi ei tunnista. Kostja esindajalt võeti täiendav allkiri aktile 14.02.2008.a, sisuliselt ei

kajastu dokumendis tehtud tööd, on fikseeritud ainult tööde maht ja käibemaks. Töid ei ole

selles aktis kirjeldatud. Hageja tegi naabri kinnistu omanikuga kaetud tööde akti, mitte

kostjaga. Kostjal puudus ettekujutus, mis seal maa all on ja asus välja nõudma

projektdokumentatsiooni, mille sai alles kohtumenetluse käigus. See mida sooviti ja loeti

hageja poolt kostjale üle antuks, on hoopis hageja ja OÜ-u Eson sõlmitud lepingu täitmisel.

Raha nõutakse objektide eest, mis on üle antud kolmandale isikule ja hageja ei ole täitnud

kostja ja hageja vahel sõlmitud lepingut. Hageja möönab, et vastavalt lepingule ei ole ehitatud

kostja jaoks sidekaablit. Kostjale on väidetud, et maa sees on ka kostja trass ja sidekaabel,

kuid ei ole vormistatud nõuete kohaselt kaetud tööde akte. Seda, et maa sees ei ole seda, mis

on kokku lepitud, sai kostja teada alles kohtumenetluse käigus, kui esitati teostusmõõdistused,

kust on näha, et on mõõdistatud toru, mitte kaablit. Teostusmõõdistus on tehtud jaanuaris, alla

kirjutatud veebruaris. Kostja on seisukohal, et tegelikult ei ole ka tõendeid selle kohta, et

sidetrass on ehitatud. Tööd anti 12.02.2008.a akti alusel üle OÜ-le Eson ja ehitusloa taotluses

on samuti märgitud OÜ Eson. Seega peaks tehtud tööde eest maksma OÜ Eson, mitte kostja,

kuna kostja jaoks ei ole midagi tehtud. Kostja kirjutas aktile alla sellepärast, et kostjale

väideti, et maa sees on ka kaablid ja kanalid, mis lähevad OÜ Freda omandisse. Kostja väide

on see, et kostjale ei ole tehtud töid üle antud. Sidetrass, mis on magistraalkaablite skeemil

märgitud punasega jookseb läbi kolmanda isiku kinnistu, see ei läbi kostja kinnistut. Kostja

esindaja palub jätta hagi rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

Hageja palub kostjalt välja mõista töövõtulepingu nr VE 001-10/07; 25.10.2007.a alusel

94 000,00 krooni ja viivised.

Kostja on esitanud hagile järgmised vastuväited:

1. Andrese kinnistu osas ei ole töövõtulepingus nimetatud tööde teostamiseks ehitusluba

antud.

2. Kostjale ei ole esitatud ei sidetrassi ehitusluba, kasutusluba, ega mistahes dokumente, mis

tõendaks sidetrassi nõuetele vastavat projekteerimist ja ehitamist, seega ei pea kostja hagejale

maksma, kuna teostatud töö ei vasta lepingus kokku lepitud tingimustele.

4. Töövõtja vastavalt kokkuleppele ja võetud kohustusele ei hankinud ehitatud ja paigaldatud

sideliinidele ka ehitus- ja kasutusloa, seega ei ole lepinguobjekt üle antud nõuetekohaselt.

5. Sidevarustuse reservtoru paigaldamist ei saa samastada sidekaabli paigaldusega ja hageja ei

ole seda lepingus kokkulepitud tööd teostanud.

Kohustuse rikkumine on VÕS §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse

täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Rikkumise

olemasolu üle ei ole võimalik otsustada ilma välja selgitamata, kas kohustus on täidetud või

mitte ning kas täitmine on kohane või mitte. VÕS § 76 lõigete 1 ja 2 kohaselt kohustus tuleb

täita vastavalt lepingule või seadusele, lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning

arvesse võttes tavasid ja praktikat. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohustus loetakse

kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal,

õiges kohas ja õigel viisil.

VÕS § 635 lg kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või

muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse(töö), teine isik

(tellija) aga maksma selle eest tasu.

VÕS § 637 lg 3 ja lg 4 sätestavad, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö

valmimisest. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline,

muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks.

Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda

vastava tööosa vastuvõtmisel.

OÜ Freda ja Vivikom Ehitus OÜ sõlmisid 25.10.2007.a töövõtulepingu nr VE 001-10/07 (tl

7-12), mille p 2.1 kohaselt oli Lepingu objektiks Luunja valla, Andrese kinnistu side

magistraalkaabel tehtav sidetrassi ehitus ja sidekaabli paigaldus, vastavalt projektile nr 610.

Lepingu p 5.2 kohaselt oli tööde teostamise lõpptähtajaks 15.12.2007.a. Lepingu p 6.1 tööde

kogumaksumus on 80 000 krooni, hinnale lisandub käibemaks.

Tellija on VÕS § 638 esimese lause järgi kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö

üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline.

OÜ Freda ja Vivikom Ehitus OÜ on nende vahel sõlmitud töövõtulepingu p-s 5.4 kokku

leppinud, et tööd loetakse lõpetatuks Elioni Tartu tehnilise komisjoni poolt allakirjutatud

ehitise vastuvõtu aktiga.

Samuti on pooled Lepingu p-s 6.2 kokku leppinud, et töövõtja esitab tellijale üleandmise-

vastuvõtmise aktid kahes eksemplaris ja arve teostatud tööde kohta. Tellija kohustub

nimetatud aktid läbi vaatama 3 tööpäeva jooksul. Nimetatud aktide aktsepteerimist kinnitab

tellija oma allkirjaga. Tellija peab arve või selle osa tasumisest keeldumist kirjalikult

põhjendama. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 11.1 sätestab, et tööde üleandmine töövõtja

poolt ja vastuvõtmine tellija poolt toimub kahepoolse töö üleandmis-vastuvõtmise aktiga,

millele kirjutavad alla mõlema poole volitatud esindajad. Töövõtja esitab tellijale üleandmise-

vastuvõtmise aktid kahes eksemplaris. Tellija kohustub nimetatud aktid kolme tööpäeva

jooksul alla kirjutama või esitama kirjalikult nimekirja puuduste kohta töös.

Kohtule esitatud Luunja Vallalvalitsuse ehitusloast nr LV 2007-593/EL;29.08.2007 (tl 18),

nähtub, et on väljastatud ehitusluba Järve ja Ületee kinnistute detailplaneeringuala elurajooni

sidevarustusele, ehitusloas nr LV 2009-717/EL;12.05.2009.a (tl 60) on märgitud ehitise

nimetuseks Andrese maaüksuse sidekaabel, muu side raadio või televisiooni magistraalne

ülekanderajatis. Seega on vastavad ehitusload vallavalitsuse poolt väljastatud.

Ehitise vastuvõtu aktist 12.02.2008, (tl 67), millele on alla kirjutanud ET Lõuna Kaablivõrgu

osakonna juhataja Jüri Kask ja insenerid Juhan Birgholts ja Jaak Ulmas ja kaetud tööde aktist

12.02.2008.a (tl 66) nähtub, et ehitustööd on lõpetatud, ehitis vastab ehitusprojektile,

ehituseeskirjadele ja normidele ning vastuvõtukomisjonile on esitatud ettenähtud mahus

ehitise projekt- ja täitedokumentatsioon, õiendid, aktid jt dokumendid. Ehitise vastuvõtu aktist

(tl 67) ja kaetud tööde aktist (tl 66) nähtub, et vastuvõtmiseks on esitatud Järve ja Ületee

kinnistute sidevarustus vastavalt ehitusprojektile nr 610. Ehitustöid teostas Vivokom Ehitus

OÜ lepingu alusel, mis on sõlmitud Vivokom ja Esoni vahel 24.08.2007.a. Ehitise

vastuvõtuaktist ja kaetud tööde aktist nähtuvalt teostati töid vastavalt projektile nr 610, millele

tuginesid ka pooled nende vahel sõlmitud töövõtulepingus. Samuti nähtub poolte vahel

sõlmitud töövõtulepingu p-st 16. 3, et pooled on kokku leppinud ehitusjärelevalvet teostatavas

isikus, kelleks oli AS Elion Ettevõtted insener Jaak Ulmas ning kes on alla kirjutanud ka

ehitise vastuvõtuaktile 12.02.2008.a (tl 67).

Kuna ET Lõuna Kaablivõrgu poolt kirjutati alla ehitise vastuvõtu akt, siis vastavalt poolte

vahel sõlmitud töövõtulepingu p-le 5.4 on tööd lõpetatud ka poolte vahel sõlmitud

töövõtulepingu järgi.

Teostatud tööde akti (tl 14) on töövõtja koos arvega summa 94 400 krooni (tl 13) tellijale

esitanud 14.02.2008.a, millele on nii hageja kui ka kostja alla kirjutanud. Seega on teostatud

tööde akti alusel tööd VÕS § 637 lg 4 kohaselt vastu võetud ja tasunõue tööde eest on

muutunud sissenõutavaks.

VÕS § 644 lg 1 kohaselt tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest

töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest

teada sai või pidi teada saama. Sama paragrahvi lg 2 ja lg 3 sätestavad, et oma majandus-või

kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest

teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele

mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud

lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt ei või tellija töö

lepingutingimustele mittevastavusele tugineda.

Kuna antud juhul on poolte vahel sõlmitud töövõtuleping seotud tellija Freda OÜ majandus-

või kutsetegevusega tegeleva isikuga, siis sätestab VÕS § 643 tellijale töövõtuobjektiks oleva

töö ülevaatamise kohustuse. Kohtule esitatud teostatud tööde aktist nähtuvalt on OÜ Freda

aktile alla kirjutanud ning vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingu p-le 6.2 peale kolme

tööpäeva möödumist töö lepingutingimustele mittevastavusest tellijale teatanud ei ole. Töö

vastuvõtmise korral eeldatakse, et vastuvõetud töö oli lepingukohane ja täielik ning

vastupidist peab tõendama tellija.

Nii tellija kui ka töövõtja olid töövõtulepingu p-s 16.3 kokku leppinud ehitusjärelevalvet

teostatavas isikus, kelleks oli AS Elion Ettevõtted insener Jaak Ulmas ning kes kirjutas alla

ehitise vastuvõtuaktile 12.02.2008.a (tl 67), mille allakirjutamisega lugesid pooled tööd

lõpetatuks. Seega pidi tellijal olema juurdepääs ja nõudeõigus kõikidele ehitusega seotud

dokumentidele. Asjaolu, et kostjale oleks keeldutud vastavaid dokumente esitamast, kohtus

tõendamist ei leidnud.

Tellija esitas esimest korda vastuväite alles 15. oktoobril 2008.a (tl 17), mis ei ole mõistlik

tähtaeg VÕS § 643 lg 1 mõtte kohaselt, arvestades, et vastavalt Ehitusseaduse §-le 30 teostas

ehitusjärelevalvet poolte poolt kokkulepitud isik, kelle ülesandeks oli muu hulgas

ehitusprojektikohase ehitamise ja ehitustööde nõuetekohase kvaliteedi tagamine tööde

perioodilise ülevaatamise ning avastatud puudustest teatamise kaudu.

Kohus hinnanud eelpoolnimetatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et antud juhul puudub

alus VÕS § 111 lg 1 kohaldamiseks, kuna kohtus ei ole leidnud tõendamist tehtud tööde

lepingutingimustele mittevastavus ning seega kuulub kostjalt välja mõistmisele hageja kasuks

lepingujärgne põhivõlg 94 400 krooni.

VIIVIS

Hageja palub kostjalt välja mõista 03.11.2008.a sissenõutavaks muutunud viivis 23 505,60

krooni. Hageja on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud lepingu p-s 3.2.7 määratud 30 päevane

periood viiviste arvestamiseks ei täida aga viivisenõude eesmärki, et võlgnik tasuks

võlasumma võimalikult kiiresti. Seega nõuab hageja viivist kuni võlanõude täieliku

tasumiseni. Viivise arvestamine lõpetatakse võlgnevuse tasumise päeval ning tasumata

viiviselt viivist ei arvestata.

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni.

Kuna poolte vahel sõlmitud lepingu p 3.2.7 kohaselt on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist

tasumisest põhjendamatu keeldumise või tasumisega viivitamise korral 0,1% tasumata

summalt iga viivitatud päeva, kuid mitte rohkem kui 30 päeva eest, siis kohus leiab, et kostjalt

tuleb välja mõista viivis vastavalt lepingu p-le 3.2.7 ja seega kuulub kostjalt valjamõistmisele

viivis hageja kasuks summas 2 832,00 krooni.

Arvestades, et VÕS § 113 on dispositiivne, st pooled võivad kokku leppida, et raha

maksmisega viivitamisel ei ole võlausaldjal viivisenõuet, samuti võivad pooled kokku leppida

§ 113 lg-st 1 erinevas viivise suuruses ja arvestamise korras ja tähtajas. Antud juhul on pooled

viivise suuruses, arvestamise korras ja tähtajas kokku leppinud, seega tuleb hageja nõue kostja

vastu lisanduva viivise nõudes alates 03.11.2008.a kuni tasumata võlasumma täieliku

tasumiseni 0,1% tasumata võlasummalt päevas, jätta rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3

sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 163 lõike 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad

kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. Kuivõrd

kohus rahuldas hagi osaliselt, jätab kohus TsMS § 163 lõike 1 alusel 82% menetluskuludest

kostja kanda ja 18% hageja kanda.

Kohtunik