2-09-19002/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Piret Randmaa Otsuse avaldamise aeg ja koht 22. oktoobril 2009.a. kell 9.45 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, Kentmanni 13, Tallinn Tsiviilasja number 2-09-19002 Tsiviilasi S B hagi I B vastu elatise suurendamiseks

Hagihind 12.942.- krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja S B (ik xxx, elukoht xxx)

Kostja I B (ik xxx, elukoht xxx)

Kohtuistungi toimumise aeg 6. oktoober 2009.a. RESOLUTSIOON 1. Rahuldada S B hagi I B vastu elatise suuruse muutmiseks osaliselt. 2. Muuta I B S B kasuks tütre V B, sünd. xxx.a., ülalpidamiseks Harju Maakohtu 09.03.2007.a. kohtumäärusega tsiviilasjas 2-05-24844 (endine nr 2/254-23519/05) kinnitatud elatise suurust alates 28.04.2009.a., s.o. alates käesoleva hagi esitamisest, 1300.- (ühe tuhande kolmesaja) kroonini kuus kuni xxx.a., s.o. kuni lapse täisealiseks saamiseni või elatise suuruse muutmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

2 menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Vaidlustamata asjaolud 1. Poolte abielust sündisid xxx.a. tütar V B. Laps elab koos emaga. 2. Tallinna Linnakohtu määrusega 9. märtsist 2007.a. kinnitati poolte vahel sõlmitud kompromiss, mille kohaselt kohustus kostja maksma hagejale igakuiselt elatist tütre ülalpidamiseks summas 737.- krooni kuus alates 30.08.2005.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hageja nõue ja selle põhjendused. 3. Hageja palub 28.04.2009.a. kohtusse esitatud hagiavalduses muuta kostjalt väljamõistetud elatise suurust selliselt, et suurendada igal kuul kostjalt väljamõistetud elatise suurust lapse ülalpidamiseks elatise miinimummäärani, s.o. 2175.- kroonini kuus. Kohtuistungil avaldas hageja, et kostja peaks elatist maksma vähemalt 1500.- krooni kuus, et oleks võimalik last ülal pidada. 4. Hagis toodud põhjenduste kohaselt on lapse vajadused suurenenud ja ulatusid hagi esitamise ajal 2600.- kroonini kuus. Lapse ülalpidamiskulud on kasvanud nii eluasemekulude, söögiraha kui ka huvialaringis osalemise kulu võrra. Laps käib tantsuringis, mille kuutasu on 400.- krooni ja alaltes käesolevast õppeaastast eelkoolis, kus ühe kuu õppetasu on 150.- krooni. 5. Hageja on töövõimetuspensionär alates 01.04.2009.a., tal on töövõime kaotus 80 % ja tema pensioni suurus on 3065.- krooni kuus. Hageja töötab KÜ majahoidjana ja saab sealt palka 1988.- krooni kuus. Kuna hagejal on lisaks poolte ühisele tütrele veel 10-aastane tütar J B, kes on sündinud vallaslapsena, saab hageja kahele lapsele toetust kokku riigilt 900.- krooni kuus, millest 300.- krooni on kummagi lapse lapsetoetus ja 300.- krooni on üksikvanema toetus.

6. Hagi tõendamiseks esitas hageja Tallinna Pensioniameti tõendi talle makstava töövõimetuspensioni suuruse kohta, Harju Maakohtu kohtumääruse 9. märtsist 2007.a., millega kinnitati pooltevaheline kompromiss elatise maksmise kohta, Harju Maakohtu tagaseljaotsuse, millega esialgu kohtuvaidlus lahendati, V B sünnitunnistuse, maksekorralduse koopiad lapse tantsuringi eest tasumise kohta, hageja ja MLLMvahel sõlmitud lepingu V B huvikoolis osalemiseks, FIE B T poolt väljastatud tšekk-arved laste riiete ja jalanõude ostmise kohta, tõendi Maksu- ja Tolliametilt, mille kohaselt kuulus 2008.a. tuludeklaratsiooni kohaselt hagejale tagastamisele tulumaksu 1722.- krooni, hageja pangakonto väljavõtte Swedbankist perioodil 01.04.2009-21.05.2009.a., palgatõendi KÜ-st , konto väljavõtte Krediidipangast perioodi 01.04.2009-21.05.2009.a. ja tõendi eelkooli õppetasu suuruse kohta käesoleval õppeaastal.

Kostja vastuväited ja põhjendused.

3 7. Kostja hagi ei tunnista ja väidab, et elatis 737.- krooni kuus, mida ta lapse ülalpidamiseks käesoleval ajal maksab, on niigi suur võrreldes tema sisetulekutega, mistõttu sellesuurendamine ei ole põhjendatud. Kohtuistungil väitis kostja, et elatise maksimaalne suurus, mida ta oleks suuteline hagejale lapse ülalpidamiseks maksma, on 900.- krooni.

8. Oma vastuväidete tõendamiseks esitas kostja tõendi Tallinna Pensioniametist selle kohta, et kostja on arvel töövõimetuspensioni saajana ja tema pensioni suurus on alates 01.04.2009.a. 2299.- krooni, Harju Maakohtu kinnistusosakonna tõendi selle kohta, et kostjal puudub kinnisvara, oma 2008.a. tuludeklaratsiooni, Tööturuameti tõendi selle kohta, et ta on arvele võetud töötuna alates 23.04.2009.a., pangaväljavõtte SEB Pangast perioodi 01.01.2009.a. – 01.06.2009.a., maksekorralduste koopiad, mis tõendavad, et kostja on maksnud elatist hagejale kompromisslepinguga kokkulepitud suuruses ka pärast käesoleva hagi esitamist kohtule.

Kohtu poolt kogutud tõendid.

9. Kohus tegi päringu elektroonilisele kinnistusraamatule kinnisvara olemasolu kohta menetlusosalistel. Saadud päringu tulemuste kohaselt kuulub hagejale korteriomand - 6, Tallinnas, kus hageja koos oma kahe alaealise lapsega elab, ning kostja elab kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt tema isale kuuluvas korteris , Tallinnas.

Kohtuotsuse põhjendused.

10. Kohtuotsuse tegemisel käesolevas tsiviilvaidluses juhindub kohus Perekonnaseaduse §-st 60 lg 1, mille kohaselt on vanemad kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi ja sama seaduse §-st 61 lg 3, mille kohaselt võib vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PkS § 61 lg 1 ja lg 2 kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, välja elatise ja elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuise elatusraha suurus ühele lapsele olla kuus väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Käesoleval ajal on selleks summaks 2175.- krooni.

11. Kohus leiab, et aluseks väljamõistetud elatise suuruse muutmisele käesolevas vaidluses on eelkõige see, et poolte alaealiste lapse vajadused on suurenenud võrreldes ajaga, mil esialgse elatise suurus kohtumäärusega poolte vahel sõlmitud kompromisslepingu alusel kindlaks määrati. Käesolevaks ajaks on poolte alaealine laps saanud 6-aastaseks, millest tulenevalt on igati põhjendatud tema osavõtt tantsuringist ning samuti ka osalemine eelkoolis, mis kohtule esitatud dokumentaalsete tõendite kohaselt (maksekorraldused lapse tantsuringi eest tasumise kohta, hageja ja MLLM vahel sõlmitud leping ja tõend eelkooli õppemaksu suuruse kohta) maksavad vastavalt 400.- krooni ja 150.- krooni kuus. 12. Kohus on seisukohal, et üldtuntud asjaoluks, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja, on see, et elukallidus, eelkõige eluaseme kasutamisega seotud kulud, s.h. vesi, elekter, prügivedu, on võrreldes 2007.aasta märtsikuuga, mil esialgne elatise suurus

4 lapse ülalpidamiseks poolte vahel kokku lepiti, olulisel määral suurenenud, mistõttu 737.- krooni suurune elatusraha, on ilmselgelt käesolevaks ajaks liiga väike summa millega last üleval pidada oleks võimalik. Eeltoodu alusel on hagi elatise suuruse muutmiseks kohtu arvates õiguslikult põhjendatud.

13. Kohtuotsuse p-s 10 osundatud seadusesätetest tulenevalt peab kohus elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestama nii lapse vajadusi kui ka vanemate varalist seisundit. Sama nõue kehtib ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamisel. Hageja on esitanud kohtule nimekirja mille kohaselt moodustasid elatise suurendamise hagi esitamisel lapse ülalpidamiskulud kuus summa 2600.- krooni ning koosnevad eluasemekulust 575.- krooni, söögirahast 1000.- krooni, kulust transpordile 50.- krooni, kulutustest tervishoiule 125.- krooni, kulutustest hügieenitarvetele 100.- krooni, kulutustest koolikohustuse täitmiseks 350.- krooni, kulutustest riietele ja jalanõudele 400.- krooni. Kostja neid kulutusi lapse ülalpidamiseks vaidlustanud ei ole. Kostja vaidlustas vaid hageja poolt nimetatud kulutuse lapse tantsuringis osalemisele, väites, et laps ei pea tantsuringis käima ega osalema ka vaba aja veetmise üritustel, näiteks käima tsirkuses. Kohus on seisukohal, et ühest vanemast lahus elaval lapsel on samasugune õigus võtta osa huvialaringist ning külastada kultuuriüritusi, s.h. veeta vaba aega kinos, teatris, tsirkuses või mujal käies, nagu lapsel kes elab koos mõlema vanemaga. Seetõttu kostja väide, et need kulutused ei ole hädavajalikud kulutused, millest on võimalik loobuda, ei ole põhjendatud, vaid see näitab pigem kostja soovimatust lapsele piisaval määral elatist anda.

14. Nii nagu kohus kohtuotsuse punktis 10 märkis on üldreegel, et igakuise elatusraha suurus ühele lapsele kuus ei või olla väiksem poolest Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast (PkS § 61 lg 4). Erandid nimetatud sättest sätestavad sama paragrahvi lõiked 5 ja 6 mille kohaselt võib kohus väljamõistetava elatise suurust vähendada alla seaduses sätestatud alammäära, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps ( lg 5) või kui vanem kellelt elatist nõutakse on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või kui ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. ( lg 6). Eeltoodust tulenevalt saab kohus erandina otsustada, et kohustatud isik on kohustatud elatist maksma oma alaealistele lastele alla seaduses sätestatud elatusraha miinimumi.

15. Kohus asub seisukohale, et arvestades kostja vastuväiteid hagile ning tema poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid, mille kohaselt on kostja töövõimetuspensionär, tema töövõime kaotus on 60 % ja tema töövõimetuspensioni suurus on alates 01.04.2009.a. 2299.- krooni, mida tõendavad Tallinna Pensioniameti tõend ja dr. A P tõend 9. septembrist 2009.a., mille kohaselt ei saa kostja töötada tulenevalt temal esinevast haigusest igal ametikohal, ning, et kostja on töötu alates 23.04.2009.a., mida tõendab Tööturuameti tõend, on käesoleval juhul põhjendatud kohaldada PkS § 61 lg 5 sätestatut ning määrata väljamõistetava elatusraha suuruseks poolte tütre V B ülalpidamiseks väiksem summa kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär.

5 Kohus arvestab kostjalt väljamõistetava elatise suuruse kindlaksmääramisel aga ka sellega, et hageja on samuti töövõimetuspensionär ja tema töövõime kaotus on 80 %, seega isegi suurem kui kostjal, ning tema töövõimetuspensioni suuruseks on 3065.- krooni, mida kinnitab Tallinna Pensioniameti tõend. Hageja töötab vaatamata oma töövõimetusele KÜ-s majahoidjana ja saab sealt palka 1988.- krooni, mida tõendab ka tema palgatõend. Lisaks eeltoodule on hageja ülalpidamisel veel üks alaealine laps, kes hagejal on sündinud vallaslapsena ja kelle ülalpidamiskohustus on hagejal seega ainult üksinda. Kostja seevastu lõpetas tema enda algatusel töölepingu OÜ-s A C X kuna töötas oma väidetel sel ajal ka mitteametlikult ehitustöölisena. Siiani kostja omale sobivat töökohta aga leidnud ei ole. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et hageja, kelle juures elavad tema alaealised lapsed, on teinud endast kõik võimaliku, et oma laste vajadusi hädavajalikus ulatuseski rahuldada, kostja seevastu katsub näidata end võimalik vähekindlustatuna ja haigena, et oma lapsele võimalikult väikest elatusraha maksta.

Kõige eeltoodu alusel ning arvestades ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PkS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt ka tulumaksu, mille suuruseks käesoleval ajal on 21 % kuus, peab kohus põhjendatuks suurendada kostjalt väljamõistetud elatise suurust tema alaealise lapse ülalpidamiseks käesoleva kohtuotsusega 1300.- kroonini kuus.

Kohus peab vajalikuks selgitada, et kostja varalise olukorra paranemisel, on hagejal õigus nõuda elatise suuruse muutmist veelkordselt.

Vastavalt PkS § 136 lg 2 sätestatule muudab kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust alates nõude esitamisest kohtule.

Menetluskulud

16. Tulenevalt RLS § 22 lg 1 p 2 sätestatust menetluskulusid riigilõivu näol käesolevas kohtuvaidluses pooltel ei ole.

Tsiviilasja hinna määramine

17. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.

Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas hagi kohtusse elatise suurendamiseks 1438.- krooni võrra kuus, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 12.942.- krooni (9 x 1438).

Kohtunik