2-09-14734/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. oktoober 2009.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-09-14734

Tsiviilasi

Swedbank AS-i hagi GA vastu 3 763,56 krooni ja viivise

saamiseks

Tsiviilasja hind

2 933 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Swedbank AS

Hageja volitatud esindaja S Kark

Kostja GA (isikukood XXX, elukoht kohtule teadmata)

Menetlustoimingu tegemise

viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista GA 3 763,56 (kolm tuhat seitsesada kuuskümmend kolm krooni 56

senti) krooni Swedbank AS-i kasuks.

3. Välja mõista GA viivis protsendina põhinõudest (2 933 krooni) kuni põhinõude

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 03.04.2009 Swedbank AS-i

kasuks.

4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta GA kanda.

2. Välja mõista GA menetluskulu 1 350 (üks tuhat kolmsada viiskümmend) krooni

Swedbank AS-i kasuks.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 28 päeva jooksul alates 30

päeva möödumisest kohtuotsuse väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kaja

peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 nõuetele ning sellega koos peab

kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid).

Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud

juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile

ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või

mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Pangas (konto

nr 10220034799018) või Danske Bank A/S Eesti filiaalis (konto nr 333416110002) või

Swedbank AS-is (konto nr 221013921094), viitenumber 3100057358.

Selgitus

TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Asjaolud

03.04.2009 esitas Swedbank AS hagi GA vastu 3 763,56 krooni ja viivise saamiseks. Nõue

tulenes AS-i Hansapank (nüüd Swedbank AS) ja kostja vahel sõlmitud tudengikaardi ja

arvelduskrediidi lepingust . Kostja ei täitnud oma kohustusi hageja ees, millega rikkus

lepingu tingimusi.

Hagiavalduses näidatud kostja elukoha aadressil XXX, Tallinn saadetud dokumendid tagastati

kohtule märkega „saajat ei olnud kohal“. Rahvastikuregistris on kostja elukoht näidatud

kohaliku omavalitsuse täpsusega. Maksu – ja Tolliameti andmebaasis märgitud kostja elukoha

aadressil XXX, Püssi saadetud dokumendid tagastati kohtule märkega „hoiutähtaja

möödumisel“. Kostja aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada, samuti ei

olnud võimalik dokumenti kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks

volitatud isikule või muul viisil, mis on sätestatud TsMS 6-ndas osas. Seetõttu on kostjale

kirjaliku vastuse nõue kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Vastavalt

TsMS § 317 lg 1 p-le 1 ja lg-le 5 loeb kohus, et menetlusdokument on kostjale kätte

toimetatud.

Kohtu põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada

menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või

kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule

muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi

kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil.

Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata

täidetavaks.

AS-i Hansapank ja GA vahel sõlmitud tudengikaardi ja arvelduskrediidi lepingust nähtub, et

poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping

krediidileping, millega oma majandus-või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või

kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 416 lg 1 järgi krediidiandja võib

osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles

öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele

järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase

täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja

jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. VÕS §

397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu

laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 8 lg 2

kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus

tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib

võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab

võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS

§ 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustust täitnud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et

hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 3 763,56

krooni, millest põhivõlg on 2 933 krooni, intress 240,12 krooni, viivis 590,44 krooni.

TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Alates 03.04.2009 tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt 2 933 krooni.

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Hagiavalduse kohaselt on hageja kandnud menetluskulu summas 1 350 krooni järgmiselt: 250

krooni riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses, 1 000 krooni riigilõivu hagimenetluses, 100

krooni riigilõivu väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise eest.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 7 kohtuvälised kulud on maksekäsu kiirmenetluse kulud

juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva

seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud

hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu.

Kohtute Infosüsteemist nähtub, et tsiviilasjas nr 2-07-42007 Aktsiaseltsi Hansapank

maksekäsu kiirmenetluses GA vastu 3 297,64 krooni saamiseks, on kohus 11.03.2009

määrusega jätnud maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel

ning nimetatud määrus jõustus 24.03.2009. Käesolevas asjas on hagiavaldus kohtule esitatud

03.04.2009, seega ühe kuu jooksul.

Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagiavalduse

esitamise eest tasutud riigilõiv 1 000 krooni, maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 250

krooni ning väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise eest tasutud riigilõiv 100

krooni, kokku 1 350 krooni.

Viivi Villemson