3-08-2447/71 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. oktoober 2009, Tallinn

Haldusasja number

3-08-2447

Haldusasi

OÜ First Media kaebus Põhja maksu- ja tollikeskuse

05.11.2008 inressinõude nr 13-2.1/36169 tühistamiseks

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistungitel 08. aprillil ja 25. septembril 2009

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: OÜ First Media;

Esindaja: v. adv Helmut Pikmets;

Vastustaja: Maksu- ja Tolliameti põhja maksu- ja tollikeskus;

Esindajad: Jaanus Jõgi, Pille Lehis, Meelis Rohtlaan ja Katre Kuhi.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus osaliselt:

a) tühistada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 05. novembri 2008

intressinõue nr 13-2.1/36169 osas, millega pannakse OÜ-le First Media kohustus tasuda

intresse tasumata maksusummadelt, mille deklaratsioonide esitamise tähtpäev oli 27. juunil

2002 või varem.

b) teha maksu- ja Tolliameti Maksu- ja Tollikeskusele ettekirjutus arvutada OÜ First Media

poolt tasumisele kuuluv intressisumma ümber 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest arvates.

2. Mõista Maksu- ja Tolliameti põhja maksu- ja tollikeskuselt OÜ First Media

(registrikood 10679910) kasuks menetluskulud summas 104 897 (sada neli tuhat

kaheksasada üheksakümmend seitse) krooni ja 25 senti.

3. Saata kohtuotsuse elektrooniline ärakiri kaebuse esitajale ja vastustajale. Kohtuotsuse

kinnitatud paberärakiri on võimalik soovi korral saada Tallinna Halduskohtu kantseleist.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioon-

kaebus

vahetult

Tallinna

Ringkonnakohtule

(HKMS § 28; § 31 lg 4).

ASJAOLUD

1. Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti (edaspidi TJIMA) alustas OÜ First Media suhtes

revisjoni 05.07.2002 korraldusega, kus määrati revisjoni alguseks 09.07.2002 kell 10 (II kd lk 37).

2. 21.02.2003 koostas Põhja maksu- ja tollikeskus (edaspidi PMTK) revisjoniakti nr 4.3-03/327.

3. 29.12.2005 koostas PMTK teise revisjoniakti nr 12-3/803.

4. PMTK 28.07.2006 otsusega nr 12-5/573 määrati OÜ-le First Media tasumiseks käibemaksu

6 467 400 krooni ja ettevõtte tulumaksu 13 901 569 krooni, kokku 20 368 969 krooni. Kaebaja

vaidlustas maksuotsuse, ent kohtumenetluses jäi maksuotsus jõusse.

5. PMTK esitas maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 10 lg 2 p 3, § 46 ja § 115 lg-te 1 ja 3

alusel 05.11.2008 OÜ-le First Media intressinõude nr 13-2.1/36169 (edaspidi intressinõue).

Intressinõude kohaselt tingis selle andmise asjaolu, et maksukohustuslane oli jätnud täitmata MKS

§ 115 lg-s 1 sätestatud kohustuse arvestada ja tasuda tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi.

Intressinõue kohustas kaebajat tasuma põhimaksuvõlalt arvestatud intressi summas 27 860 384

krooni 10 päeva jooksul intressinõude saamise päevast arvates.

6. 02.12.2008 esitas OÜ First Media intressinõude peale Tallinna Halduskohtule kaebuse

intressinõude tühistamiseks.

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

7. Kaebuse esitaja leiab, et intressinõue on õigusvastane ja palub kohtul selle tühistada. Esiteks

leiab kaebaja, et intressinõue on osaliselt aegunud, kuna intressinõude aegumine ei peatunud mitte

kogu dokumenteeritud revisjoni ajaks, kuna kaebaja suhtes viidi läbi kaks eraldi kontrolli. Kaebaja

leiab, et käibemaksu, erisoodustuselt tasutud tulumaksu ja sotsiaalmaksuga seotud asjaolud olid

välja selgitatud hiljemalt 21.02.2003. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja väide, et pärast

21.02.2003 revisjoniakti koostamist tekkis vajadus täiendavalt kontrollida käibemaksu tasumise

õigsust, ei vasta tõele. Maksuhaldur jätkas maksuhaldur kontrolli pärast eriarvamuse esitamiseks

määratud tähtaja (20.03.2003) möödumist ettevõtte tulumaksu osas. Kontroll ei puudutanud

käibemaksu ja erisoodustuste tulumaksu. 21.02.2003 ja 29.12.2005 revisjoniaktide võrdlemisel

selgub, et täiendava käibemaksu määramise aluseks olevad asjaolud olid maksuhalduri poolt

tuvastatud hiljemalt 21.02.2003. Juurde määratud käibemaksusummad on mõlemas revisjoniaktis

samad.

8. Ka erisoodustuselt tulumaksu ja sotsiaalmaksu puhul ei tuvastanud maksuhaldur uusi asjaolusid

pärast 21.02.2003 revisjoniakti koostamist. Vastustaja tuvastas 21.02.2003 revisjoniaktis, et OÜ

First Media on kasutanud 2001 ja 2002 aastatel taksoteenuseid vahetustega töötanud töötajate

sõiduks töölt koju, administratsiooni sõitudeks ja muudeks sõitudeks. OÜ First Media töötajad on

2001.a kasutanud bowlingusaali Pirital, ruumide rendi eest on tasunud OÜ First Media. Samuti on

2001.a ja 2002.a soetatud töötajatele sportimiseks OÜ Gea Klubi klubikaarte. 29.12.2005

revisjoniaktis ei ole tuvastatud uusi asjaolusid nimetatud kulude kohta.

9. Väitega revisjoni tähtaja pikendamisest püüab vastustaja luua muljet, et aset leidis üks terviklik

revisjon, mille aluseks oli üks ja sama revisjoniülesanne. Kaebaja leiab, et maksumenetluses lihtsalt

ignoreeriti 21.02.2003 revisjoniakti. Sisuliselt viidi kaebaja suhtes kaks eraldi kontrolli- käibemaksu

ja erisoodustuselt tulumaksu osas ning ettevõtte tulumaksu osas. Pärast 21.02.2003 revisjoniakti

koostamist jätkas maksuhaldur tulumaksu kohustuse täitmise kontrolli.

10. Nn “revisjoni” kestel on olnud perioode, kus kontrolli teostamine oli sisuliselt peatatud. Nimelt

sai vastustaja Läti maksuhaldurilt 10.06.2003 ja 30.06.2003 vastused (15.05.2009 vastuse lisad 27-

28) 09.04.2003 taotlusele, seejuures teostati järgmine menetlustoiming kaebaja suhtes alles

18.12.2003 (vt. 15.05.2009. a vastuse lisa nr 29). Seega ei vasta tõele vastustaja väide, et põhjus,

miks vaidlusaluse revisjon kestis nii kaua, seisnes selles vajaduses teha päringuid välisriiki, ning

maksuhaldur ei venitanud revisjoni tahtlikult. Siinkohal peab kaebaja vajalikuks ka märkida, et

teabe nõudmine välisriikidest oli selgelt asjatu, kuna maksuhalduri seisukohast ei olnud sellel

maksustamisel mingit tähendust. Maksuhaldur lähtus üksnes asjaolust, et kaebaja ei ole teinud

tehinguid OÜ-ga Artmiks ja OÜ-ga Aidempiff. Välisriikide äriühingutega tehingute teostamist

maksuhaldur ei tõendanud. Kokkuvõtvalt oli maksuhalduril juba 2002 aastal olemas kogu teave,

mida maksuotsuse koostamisel maksuhaldur kasutas.

11. Kaebaja leiab, et pärast 21.02.2003. a revisjoniakti koostamist jätkati ettevõtte tulumaksu

tasumise kontrolli üksikjuhtumi kontrolli vormis. 15.05.2009 vastuse lisades nr 20-26 esitas

vastustaja kohtule koopiad korraldustest, mis olid tehtud 2003 maikuus kolmandatele isikutele

kirjaliku teabe saamiseks. Nagu tuleneb korralduste tekstist, oli kõnesolevad korraldused antud

MKS § 61 lg 1 alusel, mis kinnitab seda, et tegemist on mitte revisjoni raames tehtud toimingutega,

vaid üksikjuhtumi kontrolli raames tõendite saamisele suunatud toimingutega. Vastustaja esitatud

tõenditest tuleneb, et 2004 ei teostatud kaebaja suhtes ühtegi kontrolli toimingut.

12. Kaebaja juhib kohtu tähelepanu sellele, et ka 20.06.2005 korraldus nr 12-2.1/15148 (15.05.2009

vastuse lisa 32), millega pikendati revisjoni tähtaega ja ühtlasi nõuti kaebajalt kirjaliku teabe ja

dokumentide esitamist, oli antud MKS § 60 lg 1 ja § 62 lg 1 ja 3 alusel üksikjuhtumi kontrolli

raames. Samal põhjusel ei kinnita revisjoni läbiviimist ka 15.05.2005. a vastuse lisad 35 ja 36. Pärast

20.06.2005 korralduse nr 12-2.1/15148 andmist oli järgmiseks kaebaja suhtes teostatud (vahetult

enne 29.12.2005. a revisjoniakti koostamist) kontrollitoiminguks 14.11.2005 korralduse nr 12-

2.1/27560 andmine (15.05.2009 vastuse lisa 38), millega kaebajalt nõuti kirjaliku teabe ja

dokumentide esitamist MKS § 60 lg 1 ja § 62 lg 1 ja 3 p 2 alusel. Vastustaja esitatud tõendite alusel

saab järeldada, et pärast 21.02.2003 revisjoniakti koostamist ei toimunud kaebaja suhtes revisjoni

olemusele vastavat enamkoormavat kontrolli. Valdav enamus korraldustest ja infopäringutest oli

tehtud kolmandatele isikutele ja need korraldused ei kohustanud kaebajat mitte millekski. Perioodil

21.02.2003-29.12.2005 ei toimunud kaebaja poolt vastustajale tööruumi või töökoha eraldamist,

kontroll kestis 2 aastat ja 10 kuud, mis ei ole revisjoni puhul tavapärane ega mõistlik tähtaeg.

Samuti ei eeldanud maksuhalduri poolt valitud kontrolli vorm järjepideva kaasaaitamiskohustuse

täitmist kaebaja poolt, kuna kaebaja suhtes teostatud toimingute arv oli nimetatud perioodil

minimaalne. Revisjon eristubki üksikjuhtumi kontrollist selle poolest, et revisjoni viiakse läbi

niivõrd lühikese aja jooksul (2-4 kuud), et kaasaaitamiskohustuse järjepidev täitmine

maksukohustuslase poolt ei muutu ülemääraselt koormavaks. Kaasaaitamiskohustuse järjepidev

täitmine revisjoni eristusjoonena eeldab maksukohustuslase ja maksuhalduri pidevat kontakti

kontrolli käigus. Viimane tähendab muuhulgas ka seda, et kontrolli teostatakse nii intensiivselt, et

kontrolli igal ajahetkel arvestab maksukohustuslane sellega, et temal lasub kaasaaitamiskohustus.

Nimetatu asjaolud osutavad sellele, et perioodil 21.02.2003-29.12.2005 leidis aset ettevõtte

tulumaksu kohustuse kontroll üksikjuhtumi kontrolli vormis.

13. Kaebuse esitaja leiab ka, et vastustaja ei pikendanud revisjoni tähtaega nõuetekohaselt. PMTK

05.04.2004 korraldusega nr 12-8/60326 (15.05.2009 vastuse lisa 30) teavitati kaebajat sellest, et OÜ

First Media revisjoni läbiviimine on planeeritud lõpetada 30.11.2004: et igal juhul teeb maksuhaldur

hiljemalt nimetatud kuupäeval maksuotsuse. Kui maksukohustust muutuvaid asjaolusid ei

tuvastatud, lubas maksuhaldur teha hiljemalt nimetatud kuupäeval kirjaliku teate MKS § 81 lg 4

alusel. Nimetatud kuupäeval ei teinud maksuhaldur maksuotsust. Samuti ei teatanud maksuhaldur

ka revisjoni lõpetamisest. Kaebaja juhib tähelepanu asjaolule, et enne 30.11.2004 ei ole vastustaja

teinud korraldust revisjoni tähtaja pikendamise kohta. Vastavasisulist korraldust ei esitanud

vastustaja ka kohtule. Revisjoni tähtaja pikendamisest sai kaebaja teada alles 20.06.2005

korraldusest nr 12-2.1/15148 (15.05.2009 vastuse lisa 32). Nimelt teatas maksuhaldur kaebajale, et

revisjoni lõpetamise uueks tähtajaks on 31.12.2005. Kaebaja leiab, et revisjoni tähtaja pikendamine

peab toimuma enne tähtaja möödumist. Antud juhul teatas vastustaja tähtaja pikendamisest alles

kuue kuu möödudes pärast 05.04.2004 korralduses nr 12-8/60326 nimetatud revisjoni lõpetamise

tähtaja saabumist.

14. PMTK on esitanud 30.12.2005 korralduse nr 12-2.1/31562 (15.05.2009 vastuse lisa 40), mis

tehti 29.12.2005 revisjoniakti nr 12-3/803 koostamisele järgneval päeval ja millega pikendati

revisjoni tähtaega kuni 31.03.2006. Vastuseks kaebaja nõudekirjale teatas maksuhaldur 16.08.2006

kirjaga nr 12-8/24163-1 (15.05.2009 vastuse lisa 53), et maksuhaldur ei ole teinud täiendavaid

toiminguid ega järelpärimisi OÜ First Media suhtes peale 29.12.2005 koostatud revisjoniakti nr 12-

3/803. Esitatud tõendist tuleneb, et alates 29.12.2005 revisjoniakti koostamisest kuni 28.07.2006

maksuotsuse tegemist ei toimunud kaebaja suhtes ühtegi kontrollitoimingut, mistõttu ei olnud

revisjoni tähtaja pikendamine 30.12.2005 põhjendatud.

15. Kaebuse esitaja leiab, et maksuhalduri päringud välisriiki ei ole revisjoni toimingud. 15.05.2009

vastuse p-s 3 väitis vastustaja, et põhjus, miks revisjon nii kaua kestis on asjaolu, et tekkis vajadus

teha päringuid ka välisriiki. Vastustaja esitas kohtule kokku viis koopiat infopäringutest välisriiki.

Osa nendest päringutest olid tehtud Lätis registreeritud äriühingutele (15.05.2009 vastuse lisad 3,

11 ja 47) ja kujutavad endast tõendusteabe kogumisviisi, mis ei ole reguleeritud MKS 7. ptk-s.

Nimetatud päringute osas ei lasunud kaebajal kaasaaitamiskohustust. Teine osa infopäringutest oli

tehtud Läti Maksuametile (vt 15.05.2009 vastuse lisad nr 17, 33). Teabenõuded Läti maksuhaldurile

ei olnud seotud kaebaja juures läbiviidava revisjoniga. Sisuliselt palus Eesti maksuhaldur Läti

maksuhalduril teostada kontrolli Läti residendist SIA Zemgales Media ja USA Delaware osariigis

registreeritud Baltic Sea LTD suhtes. Lisaks on Läti maksuhaldurile tehtud infopäringute näol

tegemist haldusesiseste dokumentidega, millega Eesti maksuhaldur palub Läti maksuhaldurilt abi

tõendite kogumiseks rahvusvahelise ametiabi korras (MKS § 51). Seega ei ole tegemist revisjoni

raames kaebaja suhtes teostatud toiminguga. Peale selle on tegemist asja lahendamisel tähendust

mitteomavate dokumentidega.

16. 15.05.2009 vastuses võttis vastustaja omaks asjaolu, et revisjoni kestel on olnud mingi periood,

kus revisjon oli sisuliselt peatunud seetõttu, et revident haigestus ning lahkus PMTK-st ning

revisjoni võttis üle uus revident. Nagu nähtub vastustaja poolt esitatud tõendist, leidis kirjeldatud

asjaolu aset 26.08.2005 ehk neli kuud enne 29.12.2005 revisjoniakti koostamist. Seega toimus

revidendi asendamine juba siis, kui kõik maksu määramiseks tähtsust omavad asjaolud olid

vastustaja poolt välja selgitatud. Vastustaja esitatud tõenditest ei tulene, et pärast revidendi

asendamist ja kuni revisjoniakti koostamiseni teostas maksuhaldur kaebaja suhtes revisjoni

toiminguid. Seega ei põhjustanud revidendi asendamine revisjoni pikendamise vajadust.

17. Kaebaja leiab, et maksuhalduril ei ole seadusest tulenevat alust konkreetse isiku

maksukohustuse kontrollimise eesmärgil alustada revisjoni kolmanda isiku suhtes. Samuti on vale

põhjendada revisjoni ebamõistlikku ajakulgu asjaoluga, et revideeritava maksukohustuse

kontrollimiseks oli vaja ära oodata kolmanda isiku revisjoni tulemused. Kaebaja rõhutab, et sellisel

juhul on tegemist erinevate revisjonidega ja revisjonile kulutatud aja mõistlikkust tuleb hinnata iga

menetluse osas eraldi. Maksu määramise aegumise peatumine revisjoni ajaks on ette nähtud selleks,

et maksumaksjal ei tekiks kiusatust hakata revisjoni käiku venitama – näiteks viivitama

dokumentide ettenäitamisega.

18. Kaebaja leiab, et ka MKS § 73 lg 3 kohaldamine ei anna alust lugeda intressi määramise

aegumist peatatuks OÜ Artmiks ja OÜ Aidempiff revisjonide läbiviimise perioodiks. Nimetatud

sätte kohaselt on revisjoni käigus lubatud välja selgitada ka muude isikute maksukohustustega

seotud asjaolusid, kui revideeritav isik on kohustatud neile isikutele tehtavatelt väljamaksetelt

maksu kinni pidama. OÜ Artmiks ja OÜ Aidempiff ei teinudki OÜ-le First Media väljamakseid,

millest oleksid nad kohustatud kinni pidama maksu. Seega ei olnud maksuhalduril alust laiendada

OÜ Artmiks ja OÜ Aidempiff revisjone OÜ-ga First Media seotud asjaolude väljaselgitamisele.

Seega on vastustaja argument, et OÜ First Media revisjoni pikkuse hindamisel peaks arvesse võtma

ka OÜ Artmiks ja OÜ Aidempiff revisjonides tehtud toiminguid, on õiguslikult väär ega tugine

faktilistele asjaoludele.

19. Kaebaja leiab, et vastustaja väide, et OÜ First Media revisjon oli tihedalt seotud OÜ Artmiks ja

OÜ Aidempiff revisjonides jõutud järeldustega, ei vasta tõele. Käesolevale vastuväitele lisab

kaebaja OÜ Artmiks revisjoni käiku kajastavaid dokumente, millistest tuleneb, et 02.09.2002 (s.o

enne kaebaja revisjoni algatamist) tegi Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuamet OÜ-le Artmiks

revisjonikorralduse nr 4.3-01.1/22528. 17.10.2002 esitati maksuhaldurile viimase poolt nõutud

dokumendid, samuti andis revideerimisel seletusi OÜ Artmiks juhatuse liige Villu Ainsam.

19.11.2002 koostas maksuhaldur revisjoniakti nr 4.3-03/1803 OÜ-s Artmiks läbiviidud revisjoni

kohta. Revisjoniakti kohaselt on OÜ Artmiks jätnud deklareerimata maksustava käibe 2000 aasta

novembrikuu eest, samuti ei ole deklareerinud maksustavat käivet pärast 2002 jaanuarikuud. Samuti

kuulus revisjoniakti kohaselt juurdemääramisele tulumaks ettevõtlusega mitteseotud kuludelt.

Kaebaja rõhutab, et 19.11.2002 revisjoniakti lisa 2 järgi hõlmas OÜ Artmiks revisjon nimetatud

äriühingu tehinguid kolmandate isikutega, kusjuures need tehingud ei olnud käsitletud OÜ First

Media revisjoni käigus ega olnud kajastatud 21.02.2003 ja 29.12.2005 revisjoniaktides. 29.11.2002

maksuotsusega nr 4.3-01.1/31045 määrati OÜ-le Artmiks täiendav maks 19.11.2002 revisjoniaktis

kirjeldatud asjaoludel, kuid 23.01.2003 vaideotsusega nr 34 tunnistas maksuhaldur maksuotsuse

kehtetuks. OÜ Artmiks revisjoni tulemustel ei ole OÜ-le Artmiks tehtud täiendavat maksuotsust

ega määratud makse. Teadaolevalt lõppes tulemusteta ka OÜ Aidempiff revisjon, kuna nimetatud

äriühingule ei ole maksuotsust tehtud. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja seisukohal, et OÜ Artmiks

ja OÜ Aidempiff revisjonides ei jõutud järeldustele, mis oleksid seotud OÜ First Media revisjoniga.

20. Kaebuse esitaja leiab ka, et intressinõue on ebaselge ja põhjendamata. Kaebaja märgib, et

intressinõudes on toodud välja intressi arvestamise valem, nimetatud intressimäär ja arvestatud

intresside koondsumma. Samuti on vastustaja viidanud intressinõude lisale, millest maksuhalduri

arvates nähtub tasumisele kuuluva intressisumma kujunemine. Kontokaart on 36-leheline ja

maksukohuslasele ei selgu sellest, kuidas on intressisummad kujunenud. Lisast nähtub

intressivõlgnevuse saldo, kuid ei nähtu arvestuse käik. Samuti ei ole eristatud intressi kujunemine

erinevate maksuliikide lõikes. Puuduvad andmed põhimaksu arvestamise kohta intresside katteks

ning teostatud ümberkannete kohta. Eeltoodu tõttu rikub intressinõue MKS § 46 lõike 3 puntki 5.

21. Kaebuse esitaja leiab ka, et nõue on ebamõistlikult suur, kuna see ületab põhivõlasummat.

Maksuhalduril peaks olema võimalus maksuintressi vähendada tulenevalt MKS § 100 lõikest 2.

Põhivõlasummat ületavat intressi peab kaebuse esitaja hea usu põhimõtte ja heade kommetega

vastuolus olevaks. Kaebaja viitab Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-41-07.

Veel leiab kaebuse esitaja, et revisjoni ajal intressi arvestanud maksuhaldur oli kreeditorina

vastuvõtuviivituses ja leiab, et maksuintressi puhul on kohaldatavad viivisintressi arvestamise

üldpõhimõtted.

22. Kaebuse esitaja palub vastustajal hüvitada talle ka kantud menetluskulud.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

23. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Intressinõude aegumise osas

leiab vastustaja seda, et kuna OÜ First Media ei ole tasunud maksuotsuses näidatud põhivõlga, siis

kuulub kohaldamisele MKS § 118 lg 2, mis sätestab, et tasumata või tasaarvestamata

maksusummalt intressi arvestamise aegumisele kohaldatakse sama seaduse §-des 98 ja 99 sätestatut.

MKS § 98 lg 1 kohaselt on maksusumma määramise aegumistähtaeg tahtluse korral (maksuotsuses

käsitletud) kuus aastat ning aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast,

mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Vastavalt MKS

§ 99 lg 1 p 3 peatub intressi arvestamise aegumine revisjoni ajaks, alates revisjoni alustamise

päevast kuni revisjonitulemuste põhjal tehtud maksuotsuse kättetoimetamise päevani.

24. MKS ei sätesta revisjoni läbiviimise pikimat lubatud tähtaega. Maksuhaldur peab viima

maksumenetluse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides

üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Vaidlusalune revisjon on viidud läbi arvestades neid

põhimõtteid. Üheks põhjuseks, miks vaidlusalune revisjon nii kaua kestis on ka asjaolu, et revisjon

hõlmas mitut ettevõtet ja oli seetõttu mahukas ning tekkis vajadus teha päringuid ka välisriiki. Ei

ole leidnud tõendust, et maksuhaldur oleks tahtlikult venitanud revisjoni. Pigem on maksuhaldur

püüdnud välja selgitada kõik revideeritava maksukohustusega seotud asjaolud, et koostada põhjalik

õiguspärane maksuotsus. Eeltoodust johtuvalt on maksuhaldur käitunud kooskõlas mõistlikkuse ja

hea usu põhimõttega.

25. Maksukohustuslase esitatud andmete kohaselt on OÜ First Media telekanali reklaamiaja

müümiseks omandanud õigused 2001 aastal OÜ-lt Artmiks AD ja aastal 2002 OÜ-lt Aidempiff

(endise ärinimega OÜ Vip Media) ning on tasunud nende lepingute alusel esitatud arvete eest.

Maksuhaldur leiab, et kuna tegemist on laialdase müügiõiguste üleandmise ahelaga, siis oli

maksuhalduril kohustus uurida (alustada vajadusel revisjoni) esmalt ahela esimesi lülisid (müüjaid

OÜ Artmiks AD ja OÜ Aidempiff) ning uurida, kust nemad on müügiõigused saanud (vajadusel

alustada revisjoni ka nende äriühingute osas) ja kas neil oli õigus müügiõigusi edasi müüa ning

seejuures alustada revisjoni alles teiste tehingute ahela lülide suhtes. Ahela esimeste lülide

uurimisega samaaegselt on võimalik viia revisjon läbi ka teistes lülides (sealhulgas ka viimases – OÜ

First Media ja ORT TEM tehingute osas), kuid viimase lüli revisjon ei saa lõppeda enne, kui

revisjon on lõpetatud esimestes lülides, st müügiahela esimese lüli lõplik maksustamine on oluline

viimase lüli maksustamisel. Seega on loogiline, et esimeste lülide revideerimine kestab lühemat aega

ning viimase lüli revideerimine kestab pikemat aega (kuna ära peab ootama esimeste lülide

revideerimise tulemused).

26. Intressinõude selguse osas viitab maksuhaldur MKS § 115 lõikele 3 ja Riigikohtu

halduskolleegiumi 17.04.2000 otsusele haldusasjas nr 3-3-1-9-00, mille p-s 2 on märgitud, et

maksuhaldur peab haldusaktis, millega määratakse tasumisele kuuluv intressisumma, näitama

tasumisele kuuluvate intresside summa ja intresside arvestamise metoodika. Vaidlustatavas

intressinõudes on välja toodud nii intressimäär (lk 1), tasumisele kuuluv intressisumma (lk 1) kui

tasumise tähtaeg (lk 2). Haldusakti kirjeldavas osas sisaldub valem, mille järgi intressi arvestamine

toimub (lk 1). Intressinõude lahutamatuks lisaks ehk haldusakti osaks oleval maksukohustuslase

kontokaardil kajastub maksuhalduri poolt peetud intressarvestus ajavahemikus 01.07.2002 -

05.11.2008. Kontokaardil on kajastatud järgmised andmed: 1) kohustuste tekkimise ja täitmise

tähtpäevad; 2) kohustuste suurus ja täitmine nii põhi- kui intressikohustuse osas; 3) selgitused

kohustuste tekkimise ja tasumise kohta. Selgitusi sisaldavates lahtrites on näidatud, milline

intressisumma millise ajavahemiku eest milliselt põhivõla summalt on arvestatud. Seega ei ole

põhjendatud kaebaja väide, et on arusaamatu, kuidas intressisumma on kujunenud. Intressi

arvestuse esitamine erinevate maksuliikide osas ühel kontokaardil tuleneb MKS § 119 lgst 2, mille

alusel intressi ei arvestata tähtpäevaks tasumata maksusummalt või selle osalt, mis on võrdne

maksuhalduri poolt maksukohustuslasele käesoleva seaduse, maksuseaduse või tollieeskirjade alusel

maksmisele või tagastamisele kuuluva maksusummaga. Kuna intresside arvestamisel lähtutakse

summeeritud arvestusest, esitatakse intressiarvestus kronoloogilises järjestuses kõikide maksuliikide

lõikes koondina. Seega on intressinõude lisas märgitud andmete alusel arvestatud intressisummade

õigsust võimalik kontrollida haldusaktis märgitud intressi määra ja arvestamise valemit kasutades.

Samuti oli kaebaja ja maksuhalduri vahel sõlmitud e-teenuse kasutamise leping, millest tulenevalt

on

kaebajal

võimalik

saada

pidevat

ülevaadet

maksukohustustest,

samuti

tutvuda

intressiarvestusega. Arusaamatuse korral oleks saanud kaebaja nõu küsida ka haldusakti koostanud

maksuhaldurilt. Käesoleval juhul on haldusaktis selgelt ja üheselt mõistetavalt välja toodud

maksukohustuslase kohustus arvestada ja tasuda tema poolt tasumisele kuuluv tähtpäevaks

tasumata jäetud maksusummadelt arvestatud intress kogusummas 27 860 384 krooni. Eeltoodust

tulenevalt on käesolev haldusakt motiveeritud, selge ja üheselt mõistetav ning seega kontrollitav.

27. Kaebaja on seisukohal, et intressinõue on ebamõistlikult suur. Vastustaja viitab sellele, et MKS

§ 117 lg 1 alusel on §-s 115 sätestatud intressi määr 0,06 protsenti päevas. Seadus sätestab sellise

intressimäära nii maksukohustuslasele kui ka maksuhaldurile. Eeltoodust tulenevalt on tegemist

õiglase intressimääraga. Intressimäär 0,06% on püsinud muutumatuna alates 01.07.2002. Järelikult

on nimetatud intressimäär stabiilne ja põhjendatud. Tuleb arvestada asjaoluga, et maksude

tasumisega viivitanud isik säästab õigusvastaselt riigi arvelt ning tekitab kogu ühiskonnale kulusid.

Kaebaja leiab et, intressinõue on ebamõistlikult suur, kuna intressivõlg ületab põhivõla. Toodud

seisukoht on sisult väär ja eksitav. Intressimäär ei tohi olla selline, mis muudaks viivitamise

õigeaegsest tasumisest kasulikumaks. Käesoleval juhul moodustasid kaebaja põhivõlad kokku 20

368 968 krooni. Antud olukorras on kahjustatud pooleks riik, ning kohustatud poolena kaebajal

võis hoopis avaneda võimalus maksude viivitamise tasumise tulemusena saada tulu. Erinevalt

tsiviilõiguses sätestatust ei ole maksuõiguses piiranguid intressisumma suurusel. Intressi

arvestatakse maksuvõla tasumise või tasaarvestamise päevani, seega võib intressinõue ületada

põhivõlga. Intresside tasumise kohustusest ei saa vabaneda isik, kes on hooletult suhtunud

omakohustustesse deklaratsioonide täitmisel ja esitamisel.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

28. Kohus, hinnanud kõiki poolte esitatud põhjendusi ja tõendeid nende kogumis, leiab, et kaebus

on osaliselt põhjendatud ja tõendatud ja tuleb osaliselt rahuldada. Vastavas proportsioonis tuleb

vastustajalt mõista välja ka kaebuse esitaja menetluskulud. Kohtu põhjendused on järgmised.

29. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et maksusummad, mille osas vaidlusalune intressisumma

määrati, on kaebuse esitaja poolt jäetud tasumata tahtlikult.

30. Käesolevas asjas on vaidlus selle üle, kas intressinõue on aegunud, kas intressinõue on piisavalt

selge, kas maksuhalduril on võimalus intressinõuet kaalutlusõiguse alusel vähendada, kas selle

õiguse puudumisel on maksukorralduse seadus põhiseadusevastane osas, milles see ei võimalda

maksuhalduril otsustada intressinõude vähendamist. Samuti leiab kaebuse esitaja, et analoogselt

tsiviilõigusele peaks lugema põhinõuet summaliselt ületavad intressi heade kommete vastaseks ja

kohus peaks intressinõude tühistama vähemalt OÜ First Media põhimaksuvõlga ületavas osas.

31. Esiteks käsitleb kohus intressinõude aegumise küsimust. Siin on vaja määratleda, kas kaebuse

esitaja suhtes teostatud revisjon, mis algas maksuhalduri käsitluse järgi 09.07.2002 (05.07.2002

korraldus II kd lk 37) ja lõppes maksuhalduri käsitluse järgi 28.07.2006 tehtud maksuotsuse

kättetoimetamisega, kestis tegelikkuses eelmärgitud neli aastat ja ühe kuu või mitte. Kohus ei

nõustu vastustaja seisukohaga, et revisjoni ebamõistlikule pikkusele saanuks kaebuse esitaja

tugineda üksnes maksuotsuse vaidlustamisel. Revisjoni kestus ei mõjutanud käesoleval juhul maksu

määramise aegumistähtaega: ka juhul, kui aegumistähtaeg ei oleks revisjoni ajaks peatunud, oleks

maksuotsuse 28.07.2006 siiski teha saanud, kuna kuueaastane tähtaeg ei olnud selleks ajaks

(vähemalt enamuse maksuvõla osas) möödunud. Käesolevas asjas vaidluse all oleva intressinõude

puhul aga see nii ei ole.

32. Käesolevas asjas on kaebuse esitaja asunud seisukohale, et tema suhtes toimetatud revisjon

vältas ebamõistlikult kaua ning et maksuhaldur on aja hulka, mil intressi arvestamise

aegumistähtaja kulg peatunud oli, arvestanud ka selliseid perioode, mil tegelikult revisjoni

tunnustele vastavat kontrollitoiminguid läbi ei viidud. Seega on vaja analüüsida, kas

dokumenteeritud revisjoni kestuse ajal esines tegelikult perioode, mil revisjon oli tegelikult

peatunud ning kas esines perioode, mil revisjoni üldse ei teostatud.

33. Esmalt analüüsib kohus ajavahemikku revisjoni alustamisest kuni 21.02.2003 revisjoniakti

koostamiseni. Korraldus revisjoni alustamiseks on antud Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti

(edaspidi TJIMA) poolt 05.07.2002, kus määrati revisjoni alguseks 09.07.2002 kell 10 (II kd lk 37).

Vastavalt nimetatud korraldusele viiakse revisjon läbi Tallinnas Pärnu mnt 139c, mis on kaebuse

esitaja juriidiliseks aadressiks. Seega otsustati viia revisjon läbi kaebuse esitaja asukohas. Revisjoni

alustamise korraldusega on aga TJIMA jätnud määramata revisjoni tähtaja. Korraldusega määratleti

kontrollitavateks maksudeks käibe-, tulu- ja sotsiaalmaks ning kontrolliperioodiks 2000 juuli kuni

2002 aprill. 21.02.2003 revisjoniaktis (II kd lk 47 jj) on märgitud kontrolliperioodi lõpuks 2002

detsember. Nimetatud revisjoni akti esimesel lehel on märgitud: „revisjon algas 09.07.2002, kuid

katkes seejärel, kuna juulis ei olnud kohal ei tegevjuhti ega juhatuse liikmeid (puhkusel). Revisjon

jätkus 13.12.2002. Käesolev revisjoniakt on koostatud käibemaksu ja erisoodustuste tulu- ja

sotsiaalmaksu osas. Tulumaksu osas revisjon jätkub.“ Revisjoniakt väljastati kaebuse esitajale

25.02.2003 kaaskirjaga (II kd lk 57), milles märgiti, et eriarvamuste esitamise tähtaeg on

06.03.2003. Kaebuse esitaja taotles 28.02.2009 kirjaga (II kd lk 58) eriarvamuse tähtaja

pikendamist. TJIMA pikendas eriarvamuse esitamise tähtaega kuni 20.03.2003 (II kd lk 61).

Kaebuse esitaja taotles veelkord revisjoni tähtaja pikendamist, kuid 26.03.2003 kirjaga (II kd lk 65)

TJIMA sellest keeldus.

34. Asja materjalidest ei nähtu, et oleks tehtud mistahes kontrollitoiminguid enne 13.12.2002.

Kaebaja on seisukohal, et dokumenteeritud revisjonist kestis OÜ First Media revisjon faktiliselt

vaid 2,5 kuud perioodil 13.12.2002-21.02.2003 ja ülejäänud ajal teostas vastustaja

kontrollitoiminguid üksikjuhtumi kontrolli vormis. Hinnates maksumenetluses tehtud toiminguid

leiab kohus, et revisjoni alustati küll 09.07.2002, kuid esimene revisjoni tunnustele vastav toiming

tehti 13.12.2002, kui maksuhaldur alustas reaalsete kontrollitoimingutega (mida samas vastustaja

oma revisjonitoimingute kronoloogias - II kd lk 8 jj – sootuks maininud ei ole, kuid mida

mõlemad pooled on möönnud ja mis nähtub ka 21.02.2003 revisjoniaktist; 05.01.2003 on võetud

suulised seletused I. K.lt). Seega algas revisjon faktiliselt alles 13.12.2002. Ehkki revisjon algatati

05.07.2002, peatus see samas, kuna juba juulikuus oli äriühingu juhatus puhkusel ja revisjon jätkus

13.12.2002, mil tehtud esimene faktiline revisjonitoiming.

35. Haldusasjas nr 3-3-1-3-08 tehtud lahendis asus Riigikohus seisukohale, et juhul, kui esinevad

asjaolud, mis tingivad revisjoni peatumise, ent maksuhaldur ei ole revisjoni peatumist korraldusega

vormistanud, saab kohus tuvastada, et tegelikult oli revisjon peatunud, sest pikema aja jooksul

revisjonitoiminguid ei tehtud, kusjuures revisjoni peatumise ajal jätkub aegumistähtaja kulg. Kohus

leiab, et käesolevas asjas on revisjon kestnud ebatavaliselt kaua ning sarnast revisjoni kestust on

Riigikohus pidanud üldjuhul ebamõistlikuks. Samas on tõsi see, et ükski õigusnorm ei kehtesta

revisjoni kestusele selgeid ajalisi piiranguid. Seetõttu leiab kohus, et perioodil 05.07.2002 kuni

12.12.2002 oli revisjon peatunud ning aegumistähtajad kulgesid sel ajal edasi.

36. Teiseks analüüsib kohus ajavahemikku peale 21.02.2003 revisjoniakti andmist kuni 28.07.2006

maksuotsuse kättetoimetamiseni. TJIMA on saatnud 10.04.2003 (poolteist kuud peale 21.02.2003

revisjoniakti koostamist) kaebaja esindajale kirja, et OÜ First Media revideerimine jätkub

tulumaksu kinnipidamise ning sotsiaalmaksu arvestamise ja riigieelarvesse ülekandmise õigsuse

osas. Maksuotsus revisjoniakti nr 4.3-03/327 (21.02.2003 revisjoniakt) kohta koostatakse pärast

tulu- ja sotsiaalmaksu revideerimise lõppemist. Samas ei nähtu pärast 21.02.2003 revisjoniakti

koostamist, et oleks tehtud revisjoni intensiivsusega toiminguid. Kontrolli ei ole teostatud kaebuse

esitaja juures. Vaid 18.12.2003 on viidud kaebuse esitaja asukohas Tallinnas Pärnu mnt 139c läbi

intervjuu haldusdirektor A. K.ga. Maksuhaldur on teinud üsnagi hõredate vahedega järelpärimisi

kolmandatele isikutele, nt Läti maksuametile ja Eesti pankadele.

Kohus leiab, et peale 21.02.2003 revisjoniakti andmist jätkus kaebaja suhtes teostatav

kontroll mitte revisjonina, vaid üksikjuhtumis kontrolli vormis. Ka 18.12.2003 A. K.ga

intervjuu läbiviimine ei anna põhjust lugeda teostatud kontrolli revisjoniks, kuna maksukohuslaselt

saab suulist teavet nõuda ka üksikjuhtumi kontrolli raames (MKS § 60 lg 1 ja 4).

37. MKS § 59 lg 2 alusel jaguneb maksukohustuslase kontroll üksikjuhtumi kontrolliks ja

üldkontrolliks ehk revisjoniks. MKS § 10 lõike 3 kohaselt viib maksuhaldur menetluse läbi võimalikult

lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures

haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. Üksikjuhtumite

läbiviimise korda reguleerivad MKS §-d 60-72 ning reeglid revisjoni läbiviimiseks on kehtestatud

MKS §-des 73-81. Analüüsides nimetatud kahe menetluse erisusi on hoomatav, et üksikjuhtumi

kontroll on võrreldes revisjoniga maksukohustuslasele tunduvalt leebem ja vähem aeganõudev

kontrollimenetlus. Seega peaks maksuhaldur eelkõige kaaluma, kas on aluseid viia kontroll läbi

üksikjuhtumi kontrollina ja rakendama revisjonimenetlust vaid juhul, kui asjaolude kontroll väljub

üksikjuhtumis kontrolli raamidest.

38. Võrreldes üksikjuhtumis kontrolliga on revisjonil maksukohuslasele nii positiivseid kui

negatiivseid tagajärgi. Positiivseks asjaoluks on revisjoni puhul topeltkontrolli keeld (MKS § 102 lg

3; § 10 lg 3 ja Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-20-05). Negatiivseks asjaoluks on aga intressi

arvestamise aegumise peatumine revisjoni ajaks, alates revisjoni alustamise päevast kuni

revisjonitulemuste põhjal tehtud maksuotsuse kättetoimetamise päevani (MKS § 99 lg 1 p 3).

Seega ei ole sugugi ükskõik, millise kontrolli vormi maksuhaldur valib. Maksuhaldur peab tegema

valiku lähtudes sellest, kui intensiivselt kontroll maksukohuslase ressursse koormab (milliseid

toiminguid teha vaja on) ja sellest, millise aja jooksul eeldatavalt kontroll lõpule viiakse.

39. Riigikohus on 06.06.2005 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-20-05 leidnud, et nimetused "üksikjuhtumi

kontroll" ja "üldkontroll" (revisjon) võivad viia eksliku järelduseni, et neid kontrollimise vorme

eristabki eeskätt kontrolli ulatus - see, kas tegemist on üksikjuhtumi- või üldkontrolliga. Selline järeldus

poleks kooskõlas seadusega. MKS § 73 lg-s 2 on sätestatud, et revisjon võib hõlmata üht või mitut

maksu, üht või mitut maksustamisperioodi või olla piiritletud konkreetsete asjaolude väljaselgitamisega.

Seega võib revisjon hõlmata vaid ühe maksu üht maksustamisperioodi või isegi üksnes mõne asjaolu

väljaselgitamist. Järelikult on üksikjuhtumi kontrolli ja revisjoni sisuline eristamine ainult kontrolli

ulatuse alusel võimatu. Riigikohus rõhutas, et MKS-st tuleneb, et just revisjoni korral peab

maksuhaldur järgima erilisi menetlusnõudeid. Revisjonist ja selle ulatusest tuleb maksukohustuslasele

teatada ette (§ 75), revisjon viiakse läbi maksukohustuslase poolt revidendi kasutusse antud tööruumis

või töökohas (§ 77); maksukohustuslasel on õigus taotleda revidendi taandamist (§ 78 lg 2); revisjoni

lõpus toimub lõppvestlus (§ 80) ja pärast seda koostab revident revisjoniakti, millele

maksukohustuslane võib lisada eriarvamuse (§ 81). Maksukohustuslast enamkoormava kontrolli puhul

(tööruumi või töökoha eraldamine, kaasaaitamiskohustuse järjepidev pikaajaline täitmine, kontrollimise

ajaline kestvus) peab maksuhaldur valima revisjonivormi. Seega sõltub revisjoni ja üksikjuhtumi

kontrolli sisuline eristamine hinnangust, kas tegemist on enamkoormava kontrollimisega.

40. Kohus leiab, et kõrvutades maksuhalduri õigusi üksikjuhtumi kontrolli ja revisjoni korral tuleb

tõdeda, et piir revisjoni ja üksikjuhtumi kontrolli vahel on õrn, seda enam, et halduskohtu praktikas on

aktsepteeritud üksikjuhtumi kontrollina küllalt pika kontrolliperioodiga ja ka erinevat liiki maksude

tasumise kontrollimist, kus ka maksukohuslane on pidanud maksuhaldurile selgitusi andma. Kohus

leiab, et maksuhaldur on käesoleval juhul aga liiga kergekäeliselt ja alusetult defineerinud peale

21.02.2003 revisjoniakti koostamist toimunud kontrollitoiminguid revisjonina. Ükski teostatud

kontrollitoimingutest ei oleks olnud välistatud ka üksikjuhtumi kontrolli raames.

41. Kohtu hinnangul tuleb eristada nimetatud kahte kontrollivormi kontrolli intensiivsuse ja ajalise

piiratuse järgi. Eristamise kriteeriumiks on eelkõige see, kas tegemist on vähem- või

enamkoormava kontrollimisega. Maksukohustuslast enamkoormava kontrolli tunnuseks pidas

Riigikohus

haldusasjas

nr

3-3-1-20-05

eelkõige

tööruumi

või

töökoha

eraldamist,

kaasaaitamiskohustuse järjepidevat pikaajalist täitmist ja kontrollimise ajalist kestvust. Peale

21.02.2003 revisjoniakti ei ole kontrollimenetluse läbiviimine toimunud maksukohustuslase poolt

revidendi kasutusse antud tööruumis või töökohas. Samuti puuduvad andmed maksukohustuslase

kaasaaitamiskohustuse järjepideva ning pikaajalise täitmise kohta. Üks intervjuu maksuhalduriga

(18.12.2003) ei ole käsitletav kaasaaitamiskohustuse pikaajalise ja järjepideva täitmisena. Antud

juhul sai kaebaja maksuhaldurilt perioodil 21.02.2003-29.12.2005 vaid üksikuid MKS § 60 ja 61

alusel antud teabenõudeid, valdav osa toimingutest teostati aga kolmandate isikute suhtes.

42. MKS § 77 lõike 1 kohaselt viiakse revisjon läbi üldisel tööajal või ettevõtte tööajal

maksukohustuslase poolt revisjoni ajaks revidendi kasutusse antud tööruumis või töökohas. MKS §

77 lõike 2 kohaselt kui maksukohustuslasel ei ole võimalik tööruumi või töökohta revidendi

kasutusse anda, võib dokumente esitada ning asju ette näidata maksukohustuslase eluruumides või

maksuhalduri ametiruumides. Ka Maksuhaldur on märkinud revisjoni alustamise korralduses, et

revisjon viiakse läbi Pärnu mnt 139c (II kd lk 37). Kohus leiab, et revisjoni läbiviimine tähendabki

eelduslikult seda, et revident läheb maksukohuslase juurde, talle eraldatakse töökoht ja

maksukohuslase esindaja assisteerib ja abistab teda dokumentide kogumisel, annab pidevalt

selgitusi. Arusaadavalt on selline tegevus maksukohuslasele koormav ja seetõttu (just menetluse

intensiivsusest tulenevalt - maksukohustuslane on kohustatud tagama revidendile juurdepääsu

revideeritava maksukohustusega seotud andmetele; esitama revidendile tutvumiseks asjasse

puutuvaid dokumente ja asju ning vajaduse korral andma nende kohta selgitusi; võimaluse korral

tagama revidendile revisjoni läbiviimiseks kohase tööruumi või töökoha, võtmata selle eest tasu;

tutvustama revidendile raamatupidamissüsteemi ja raamatupidamisega seonduvaid infosüsteeme)

tuleb revisjon viia läbi kontsentreeritult lühikese aja jooksul. On tõsi, et MKS ei sätesta ajalist piiri

ei üksikjuhtumi kontrollile ega revisjonile. Samas MKS § 75 lõike 3 kohaselt tuleb revisjon puhul

teha teatavaks selle tähtaeg, mida üksikjuhtumi kontrolli puhul teha ei tule. Aktsepteeritav aeg

revisjoni läbiviimiseks oleks mõnekuuline kuni ehk pooleaastane ajavahemik (sisuliselt see, mis

toimus käesolevas maksuasjas 13.12.2002 kuni 21.02.2003). Kuna üksikjuhtumi kontroll ei eelda

seda, et maksukohuslane peaks pidevalt oma tööajast maksuhaldurile informatsiooni jagama ja

võimaldama maksuhalduril tegutseda tema ruumides, samas ka aegumistähtaeg intressiarvestusele

ei peatu, siis ei koorma üksikjuhtumi kontrolli läbiviimise viibimine maksukohuslast kaugeltki

sedavõrd, kui revisjoni liigne pikkus.

43. Asjaolu, et revisjoni toimumise ajal peatub intressi arvestamise aegumistähtaeg, on

maksukohuslase suhtes koormav asjaolu. Käesoleval juhul, kui maksuhalduri seisukohalt kestis

revisjon üle nelja aasta, tõi maksuhalduri valik viia kontroll läbi revisjonina kaebuse esitajale suure

rahalise kohustuse. Selline valik ei olnud kohtu hinnangul põhjendatud. Peale 21.02.2003

revisjoniakti oleks maksuhaldur pidanud tegema ilma viivituseta maksuotsuse nende asjaolude

kohta, mis nimetatud revisjoniaktis tuvastati, ning jätkama tulumaksu arvestuse kontrolli

üksikjuhtumi kontrolli raames. Isegi alustades revisjoni tunnustele vastavat kontrolli, aga jätkates

seda nii, et kontroll sisuliselt enam revisjoni tunnustele ei vasta, ei saa sellega negatiivseid tagajärgi

maksukohuslasele. Kohus leiab, et kui maksuhaldur alustas ekslikult revisjoni, kuid hiljem muutus

kontrolli iseloom pigem üksikjuhtumi kontrollile vastavaks, siis peab maksuhalduril olema

võimalus anda välja vastav haldusakt, millega ta loeb revisjoni (vajadusel tagasiulatuvalt)

tegelikkuses üksikjuhtumi kontrolliks (seda eriti juhul, kui maksukohuslane seda taotleb). Sellisel

juhul ei mõjuta kontroll intresside aegumist. MKS tõepoolest sellist võimalust ei sisalda, kuid kohus

leiab, et kontrolli iseloomu muutumise põhjendusega ja arvestades maksukohuslase huvisid peab

olema võimalik vajadusel ühelt kontrolliliigilt teisele üle minna.

44. Üksikjuhtumi kontrolli teostamise aluseks on soov kontrollida, kas maksuhalduri mingi

konkreetne kahtlus vastab tõele või mitte. Ka selle poolest vastab peale 21.02.2003 tulumaksu osas

läbiviidud kontroll üksikjuhtumi kontrollile: maksuhaldur oli kahtlus konkreetsete äriühingutega

tehtud tehingute eest väljamaksete tegemise osas. Kohus märgib siinkohal, et OÜ-ga Aidempiff

(varasem nimi OÜ VIP Meedia) ja OÜ-ga Artmiks seonduvad tehinguskeemid olid maksuhaldurile

laias laastus teada juba 21.02.2003 revisjoniakti koostamise ajal, kuna nendega seonduvaid

asjaolusid on kajastatud 21.02.2003 revisjoniaktis. Mõlemas revisjoniaktis määras maksuhaldur

kaebajale täiendava käibemaksu põhjusel, et kaebaja oli sõlminud oma tehingupartneritega

fiktiivsed agendilepingud, ja nende lepingute alusel ei saanud OÜ Artmiks ja OÜ Aidempiff

osutada OÜ-le First Media teenuseid. Samuti tuvastas maksuhaldur, et OÜ First Media poolt

tehingupartneritega sõlmitud lepingud olid puudulikud, vastuolulised ja OÜ-le First Media

põhjendamatult kahjulikud ning nende lepingute alusel toimunud tasumine oli tegelikult kasumi

väljaviimine äriühingust. Mõlemas revisjoniaktis on kirjeldatud tehingute ahelad ja raha liikumise

skeem. Samuti on mõlemas revisjoniaktis viidatud ka tõenditele (OÜ First Media juhtkonna

ütlused, Eesti Televisiooni eksperthinnang agendilepingute kohta jne), millele maksuhaldur tugines

täiendava käibemaksu määramisel. Seega kajastas maksuhaldur juba 21.02.2003 revisjoniaktis

käibemaksu seisukohalt vajalikud faktilised asjaolud ja leidis, et OÜ First Media arvas

sisendkäibemaksu maha alusetult. Siit edasi olnuks loogiline, et maksuhaldur oleks kontrollinud ka

seda, kas nimetatud tehingute alusel on reaalselt tehtud väljamakseid, mis oleks siis automaatselt

mõjutanud OÜ First Media tulumaksukohustust (kui juba oli leitud, et nimetatud tehingute alusel

soetatud laubad ja teenused ei olnud OÜ First Media ettevõtluses vajalikud). Maksuhaldur tuvastas

21.02.2003 revisjoniaktis tehingute ahela ja ka asjaolu, et ahela teistes ja järgmistes lülides olnud

äriühingutelt võeti sularaha välja. OÜ Artmiksi revisjon viidi läbi 2002 septembrist kuni

novembrini, seega samuti enne 21.02.2003 revisjoniakti. Maksuhaldur oleks sealt edasi pidanud

kohe uurima väljamaksete tegemist, kuid päringud pankadele on tehtud alles novembris 2005.

45. Kohus nõustub ka kaebuse esitajaga selles, et ka erisoodustuselt tulumaksu ja sotsiaalmaksu

puhul ei tuvastanud maksuhaldur uusi asjaolusid pärast 21.02.2003 revisjoniakti koostamist.

Vastustaja tuvastas 21.02.2003 revisjoniaktis, et OÜ First Media on kasutanud 2001 ja 2002 aastatel

taksoteenuseid vahetustega töötanud töötajate sõiduks töölt koju, administratsiooni sõitudeks ja

muudeks sõitudeks. OÜ First Media töötajad on 2001.a kasutanud bowlingusaali Pirital, ruumide

rendi eest on tasunud OÜ First Media. Samuti on 2001.a ja 2002.a soetatud töötajatele

sportimiseks OÜ Gea Klubi klubikaarte. Nimetatud kulud maksustas vastustaja tulumaksu ja

sotsiaalmaksuga. 29.12.2005 revisjoniaktis ei ole tuvastatud uusi asjaolusid nimetatud kulude kohta.

Ka ei ole alust arvata, et pärast 21.02.2003 revisjoniakti koostamist tegeles vastustaja vastavate

asjaolude täiendava kontrollimisega, kuna kulude tegemisega seotud asjaolud olid ühetähenduslikult

välja selgitatud juba 21.02.2003.

46. Kohus nõustub kaebuse esitaja etteheidetega revisjoni tähtaja pikendamise osas (otsuse p 13 ja

14), kuid kuna kohus tuvastas eelnevalt, et revisjoni tunnustele vastavat kontrolli peale 21.02.2003

ei toimunud, siis ei oma hetkel tähtsust, kuidas selle peale 21.02.2003 toimunud kontrolli tähtaja

pikendamine käis, kuna see ei mõjuta intressinõude aegumistähtaja kulgu. Samal põhjusel puudub

vajadus analüüsida poolte väiteid selles osas, kas OÜ First Media suhtes peale 21.02.2003 teostanud

kontrollitoimingute ajaline kulg oli seotud OÜ Aidempiff ja OÜ Artmiks suhtes teostatud

revisjonidega ega kaebuse esitaja väidet, et revisjoni ajal intressi arvestanud maksuhaldur oli

kreeditorina vastuvõtuviivituses. Ka langes käesolevas asjas vajadus kontrollida seda, kas

maksuhaldur saab MKS § 100 lõikele 2 tuginedes vähendada kaalutlusõiguse alusel intressisummat

või alternatiivselt kas MKS on põhiseaduspärane osas, milles see ei võimalda langetada

maksuhalduril kaalutlusõiguse alusel otsust intressisumma vähendamise kohta.

47. Intressinõude esitamise ajal kehtinud MKS § 118 lg 2 kohaselt kohaldati tasumata

maksusummalt intressi arvestamise aegumisele sama seaduse §-des 98 ja 99 sätestatut. Teisisõnu

tähendab see, et tasumata maksusummalt intresside arvestamise aegumisetähtaeg langeb kokku

maksusumma määramise aegumistähtajaga. MKS § 98 lg 1 teise lause kohaselt on maksusumma

tahtliku tasumata jätmise korral maksusumma aegumistähtajaks kuus aastat ning aegumistähtaeg

selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel

maksusumma valesti arvutati. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et kaebuse esitaja jättis

maksusummad, millelt maksuhaldur vaidlustatud intressinõudega intressi arvestanud on, tasumata

tahtlikult ning kohaldub seega eelviidatud kuueaastane aegumistähtaeg.

48. MKS § 99 lg 1 kohaselt peatub aegumistähtaeg alates revisjoni alustamise päevast kuni

revisjoni tulemuste põhjal maksuotsuse kättetoimetamise päevani või kui revisjoni tulemusel ei

avastatud maksukohustust muutvaid asjaolusid, siis sellekohase kirjaliku teate kättetoimetamise

päevani. Kohus asus eelpool seisukohale, et OÜ First Media suhtes alustati revisjoni 13.12.2002

ning revisjon lõppes revisjoniakti koostamisega 21.02.2003, väldates seega 70 päeva. Maksuotsust

nimetatud revisjoni tulemuste põhjal mõistliku aja jooksul ei koostatud. Kohus leiab, et

mõistlikuks ajaks maksuotsuse koostamiseks oleks olnud kaks kuud revisjoniakti tegemisest (üks

kuu eriarvamuste esitamiseks – selleks tähtajaks oli 20.03.2003 – ja teine kuu eriarvamuste

läbitöötamiseks ja nende ning revisjoniakti põhjal maksuotsuse tegemiseks ning maksukohuslasele

kättetoimetamiseks. See kahekuune periood tuleb lisada revisjoni kestusele ning sel ajal oli intressi

arvestamise aegumistähtaeg peatunud. Neil asjaoludel tuleb asuda seisukohale, et aegumistähtaeg

on peatunud 70 päeva pluss kahe kuu jooksul ning intressinõue aegunuks lugeda nende

maksusummade osas, mille deklareerimise kohustus oli kaebuse esitajal 27. juunil 2002 või varem.

49. Viimaks annab kohus hinnangu ka intressinõude selgusele ja leiab, et kaebuse esitajale pidi

intressi arvestamise metoodika arusaadav olema. Kohus möönab, et intressinõue koos sellele

lisatud kontokardiga jääks ilma vastustaja täiendavate selgitusteta raskesti arusaadavaks, ent

arvestades vastustaja kohtumenetluses esitatud kirjalikke selgitusi võib lugeda intressinõuet piisavalt

selgeks ja seeläbi kooskõlas olevaks MKS § 43 lõikega 3. MKS § 115 lg 3 kohaselt tuleb

intressinõudes näidata viivitatud päevade arv, intressimäär, tasumisele kuuluv intressisumma ja

tasumise tähtaeg. Riigikohtu halduskolleegium märkis 17.04.2000 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-9-00

p-s 2, et maksuhaldur peab haldusaktis, millega määratakse tasumisele kuuluv intressisumma,

näitama tasumisele kuuluvate intresside summa ja intresside arvestamise metoodika. Vaidlustatavas

intressinõudes on välja toodud nii intressimäär (lk 1), tasumisele kuuluv intressisumma (lk 1) kui

tasumise tähtaeg (lk 2). Haldusakti kirjeldavas osas sisaldub valem, mille järgi intressi arvestamine

toimub (lk 1). Kontokaardil kajastub maksuhalduri poolt peetud intressarvestus ajavahemikus

01.07.2002 - 05.11.2008. Kontokaardil on kajastatud järgmised andmed: 1) kohustuste tekkimise ja

täitmise tähtpäevad; 2) kohustuste suurus ja täitmine nii põhi- kui intressikohustuse osas; 3)

selgitused kohustuste tekkimise ja tasumise kohta. Selgitusi sisaldavates lahtrites on näidatud,

milline intressisumma millise ajavahemiku eest milliselt põhivõla summalt on arvestatud. Seega ei

ole põhjendatud kaebaja väide, et on arusaamatu, kuidas intressisumma on kujunenud. Kehtiva

MKS kohaselt lähtutakse intresside arvestamisel summeeritud arvestusest (MKS-s puudub nõue

eristada intressi erinevatelt maksuliikidelt), mistõttu esitatakse intressiarvestus kronoloogilises

järjestuses kõikide maksuliikide lõikes koondina. Seega on intressinõude lisas märgitud andmete

alusel arvestatud intressisummade õigsust võimalik kontrollida haldusaktis märgitud intressi määra

ja arvestamise valemit kasutades.

50. Samuti on kohtu hinnangul oluline see, et kaebaja ja maksuhalduri vahel on sõlmitud e-teenuse

kasutamise leping, millest tulenevalt on kaebajal võimalik saada pidevat ülevaadet

maksukohustustest, samuti tutvuda intressiarvestusega. Samuti oleks kaebuse esitaja saanud

arusaamatuse korral nõu küsida ka haldusakti koostanud maksuhaldurilt.

51. MKS § 115 lg 3 teise lause kohaselt kohaldatakse intressinõudele maksuotsuse kohta käivaid

sätteid. MKS § 95 lg-st 2 tulenevalt peab intressinõue vastama MKS § 46 sätestatud nõuetele, ning

sellest peab selguma, kuidas on tasumisele kuuluv intressisumma määratud. MKS § 46 lg 3 p 5

kohaselt peab haldusaktis sisalduma nii õiguslik kui ka faktiline alus. PMTK 05.11.2008

intressinõude nr 13-2.1/36169 esimesel leheküljel on toodud haldusakti andmise faktiline alus ja

õiguslik alus. Intressinõude kohaselt tingis selle esitamise asjaolu, et maksukohustuslane jättis

täitmata § 115 lg-s 1 sätestatud kohustuse arvestada ja tasuda tähtpäevaks tasumata maksusummalt

intressi. Seega on kaebuse esitaja süüdistused alusetud. Käesoleval juhul on haldusaktis selgelt ja

üheselt mõistetavalt välja toodud maksukohustuslase kohustus arvestada ja tasuda tema poolt

tasumisele kuuluv tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummadelt arvestatud intress kogusummas

27 860 384 krooni. Eeltoodust tulenevalt on käesolev haldusakt motiveeritud, selge ja üheselt

mõistetav ning seega kontrollitav.

52. HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

esitaja on esitanud taotluse menetluskulude summas 202 516,70 krooni väljamõistmiseks.

Menetluskulud koosnevad riigilõivust summas 5000 krooni ja õigusabikuludest summas 197 516,70

krooni. Taotlusele on lisatud õigusabikulu arved ja maksekorraldused, millest nähtub, et kaebuse

esitaja on taotluses märgitud õigusabikulud tasunud. Kaebuse esitaja kinnitas istungil, et on

käibemaksukohuslane, taotlus on kirjalikult esitatud aga koos käibemaksuga, seetõttu on tegelikuks

kantud õigusabikuluks summa ilma käibemaksuta: arved 04.12.2008 kuni 02.06.2009 summas 7580

+ 27 245 + 3780 + 40 200 + 28 460 = 107 265 krooni (ilma 18%-lise käibemaksuta) ja 15.09.2009

arve summas 59 120 krooni (ilma 20%-lise käibemaksuta). Kokku on kaebuse esitaja kandnud

seega õigusabikulusid kokku 166 385 krooni. Kohus leiab, et tegemist on küll mahuka ja ka

menetluslikult keerulise haldusasjaga, ent kaebuse esitaja kantud õigusabikulud ei ole täies mahus

põhjendatud. Kohus leiab, et täies mahus on põhjendatud õigusabikulud, mille kaebuse esitaja tegi

peale menetluse uuendamist, st 02.06.2009 arve summas 28 460 krooni ja 15.09.2009 arve summas

59 120 krooni, kokku seega 87 580 krooni. Menetluse uuendamisele eelnenud õigusabikuludest

(166 385 – 87 580 = 78 805) leiab kohus põhjendatud olevat 60%, kuna kohus ei lähtunud otsuse

tegemisel ligi pooltest kaebuse esitaja poolt enne kohtu 30.04.2009 määrust esitatud argumentidest.

Seega on enne menetluse uuendamist põhjendatud 78 805 x 0,6 = 47 283 krooni. Kokku olid seega

asjas põhjendatud õigusabikulud 134 863 krooni. Kaebuse esitaja põhjendatud menetluskulud

(koos riigilõivuga) on seega 139 863 krooni. Vastustaja menetluskulude väljamõistmise taotlust

esitanud ei ole. Vaidlustatud intressinõudes esitati kaebajale nõue tasuda intressi summas 27 860

384 krooni. Kohus rahuldas kaebuse ca 75% ulatuses. Seega tuleb vastustajalt mõista kaebuse

esitaja kasuks välja menetluskulud summas 139 863 x 0,75 = 104 897,25 krooni.

Kadriann Ikkonen

Kohtunik

TALLINNA RINGKONNAKOHTU 25.03.2010 OTSUSE

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse ning OÜ First Media

apellatsioonkaebused osaliselt.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 15. oktoobri 2009. a otsus osas, millega tühistati Maksu- ja

Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 5. novembri 2008. a intressinõue nr 13-2.1/36169

osaliselt ja mõisteti Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuselt OÜ First Media kasuks

välja menetluskulud.

3. Teha selles osas uus otsus, millega tühistada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskuse 5. novembri 2008. a intressinõue nr 13-2.1/36169 osas, millega pannakse OÜ-le

First Media kohustus tasuda intresse: 1) tasumata maksusummadelt, mille deklaratsioonide

esitamise tähtpäev oli 17. juuni 2001. a või varem ja 2) ajavahemikul 28. juulist kuni 27.

oktoobrini 2006. a tasutud maksusummadelt.

4. Mõista Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuselt OÜ First Media kasuks välja

menetluskulud summas 30 000 (kolmkümmend tuhat) krooni.